Ma kaevu ääres ei annaks, võivad purjuspäi sisse kukkuda, ja kaevuvee ära rikkuda. Kui kaev on korralikult kaetud, ja kaant lahti ei saa, siis muidugi on teine lugu.
Kaunis tihti tarvitatakse viina laste rahustamiseks. On laps nuttur ja tüütab viimaks vanemad oma kisaga ära või ei lase neid tööd teha, siis ei puudu paljude muude hääde külanaiste nõuandmiste seas ka mitte see õpetus, et viin olevat lapse nutmise vastu hääks abinõuks. Laps jäävat kohe palju vagusamaks. Viina on enamasti ikka käepärast, kahju temast ei kardeta, katsutakse järele, kas ta aitab. Kõige sagedam tarvitamise viis on see, et pannakse topuse sisse natukene suhkrut, see kastetakse viina sisse ja pistetakse lapsele suhu. Laps teeb küll esiti kibeda viina pääle mõruda näo, aga suhkru magusus laseb ta rahule jääda. Ta luutsutab edasi ja jääb tõesti rahule ning uinub magama. Vanemad on rõõmsad, et on leidnud hää rohu ja tarvitavad seda ka edaspidi. Laps magab palju ja ei eksita enam; vahest ta viriseb küll, aga suurt karjumist, nagu enne, tuleb palju vähem.
Muud viisi laps oma häda avaldada ei saa, kui nutu läbi. Nutab ta vähem, siis arvatakse, et ka nutu põhjus, haigus, on jäänud vähemaks, ja hakatakse pidama viina arstirohuks. Emade pääkõneaineks on lapsed, nii laguneb see tarkus ruttu laiali ja tarvitatakse viina siis rohuks mitmesuguste haiguste vastu. „Viin annab lapsele jõudu,“ kuuleme laialiselt. Kuna rahustamiseks tarvitatakse enamasti päris viina, antakse kosutamiseks või jõuandmiseks rohkem veini ehk ka konjakit.
Tuleb ette, et erilistel juhtudel või pidude korral, kus vanemad viinast vaimustatud, ka lapsele sellest hääst asjast üldises õnnetundmises tahetakse anda osa ja teelusika täis või klaasi põhjast talle natukene suhu kallatakse.
Pigem ei annaks, muidu tulevikus lasevad bussis muusikat, jalutavad JBL kotis ringi ja sülitavad sest see on lahe. Teevad redditis HHC küsimusi ka veel pealekauba.
4 comments
Võib siis we?
Ma kaevu ääres ei annaks, võivad purjuspäi sisse kukkuda, ja kaevuvee ära rikkuda. Kui kaev on korralikult kaetud, ja kaant lahti ei saa, siis muidugi on teine lugu.
Kaunis tihti tarvitatakse viina laste rahustamiseks. On laps nuttur ja tüütab viimaks vanemad oma kisaga ära või ei lase neid tööd teha, siis ei puudu paljude muude hääde külanaiste nõuandmiste seas ka mitte see õpetus, et viin olevat lapse nutmise vastu hääks abinõuks. Laps jäävat kohe palju vagusamaks. Viina on enamasti ikka käepärast, kahju temast ei kardeta, katsutakse järele, kas ta aitab. Kõige sagedam tarvitamise viis on see, et pannakse topuse sisse natukene suhkrut, see kastetakse viina sisse ja pistetakse lapsele suhu. Laps teeb küll esiti kibeda viina pääle mõruda näo, aga suhkru magusus laseb ta rahule jääda. Ta luutsutab edasi ja jääb tõesti rahule ning uinub magama. Vanemad on rõõmsad, et on leidnud hää rohu ja tarvitavad seda ka edaspidi. Laps magab palju ja ei eksita enam; vahest ta viriseb küll, aga suurt karjumist, nagu enne, tuleb palju vähem.
Muud viisi laps oma häda avaldada ei saa, kui nutu läbi. Nutab ta vähem, siis arvatakse, et ka nutu põhjus, haigus, on jäänud vähemaks, ja hakatakse pidama viina arstirohuks. Emade pääkõneaineks on lapsed, nii laguneb see tarkus ruttu laiali ja tarvitatakse viina siis rohuks mitmesuguste haiguste vastu. „Viin annab lapsele jõudu,“ kuuleme laialiselt. Kuna rahustamiseks tarvitatakse enamasti päris viina, antakse kosutamiseks või jõuandmiseks rohkem veini ehk ka konjakit.
Tuleb ette, et erilistel juhtudel või pidude korral, kus vanemad viinast vaimustatud, ka lapsele sellest hääst asjast üldises õnnetundmises tahetakse anda osa ja teelusika täis või klaasi põhjast talle natukene suhu kallatakse.
​
Pane link ka teinekord, pidin ise otsima [https://dspace.ut.ee/handle/10062/85850](https://dspace.ut.ee/handle/10062/85850)
Pigem ei annaks, muidu tulevikus lasevad bussis muusikat, jalutavad JBL kotis ringi ja sülitavad sest see on lahe. Teevad redditis HHC küsimusi ka veel pealekauba.