Seoses viimase aja uudistega, mis arvate mis eesti paneel majadest ja ka vanematest tavalistest majadest alles jääks kui meid nii raputataks? 🤔
Seoses viimase aja uudistega, mis arvate mis eesti paneel majadest ja ka vanematest tavalistest majadest alles jääks kui meid nii raputataks? 🤔
17 comments
Ilmselt kukuksid sama moodi, sest meie paneelmajad on ehitatud vene ajal ning ei mõeldud maavärinate peale.
Isegi praegugi ei mõelda maavärinate peale majade ehitamisel, sest MEIL EI OLE MAAVÄRINAID ning me ei pea oma maju nende vastu kaitsma.
Ehita laua peale kaardimaja ja värista nats lauda.
Variseksid samamoodi ma arvan, aga õnneks meil sellise magnituudiga maavärina ohtu ei ole.
õnneks me ei pea muretsema – vaat tektooniliste plaatide kaarti
Mtea, delfi kommentaariumi eksperdid väidavad, et need on tugevamad ja paremad kui uusarendused 😀
Pole vaja muretseda sellepärast. Ennem lendavad vene raketid nende pihta kui maavärinate tõttu kannatada saavad.
Türgist tulevaid pilte vaadata, siis tundub, et ehitusel on kohati nõudeid üle lastud, kui sul on sisuliselt täiesti terve maja ja hunnik puru üksteisega kõrvuti.
Nagu dominod kukuksid maha
Paneelikatel on paneelid omavahel kokku keevitatud. See hoiab neid üpris tugevalt koos. Ka Ukrainas on näha, et kuigi üks osa on raketist kokku kukkunud, püsib kõrval olev osa püsti.
Tasub meenutada ka kuidas Eesti kaitsevägi Tapal ühte paneelikat õhku lasta püüdis. Maja varises kokku vist alles 4. või 5. katsel.
Eesti projekteerimisnormid ega nõuded ei näe ette maavärinatega arvestamist, sest siin toimuvad maavärinad ei avalda hoonetele mõju, millega peaks arvestama. Sellest lähtuvalt, kui siin midagi sellist juhtuks, kukuks paneelikad kokku ning suure tõenäosusega ka valdav osa uusi hooneid.
Sellise magnituudiga langeks nii uued kui vanad. Meil pole pidevaid maavärinaid ehk nõuded selles vallas leebemad.
Paneelikate nii uute kui vanade puhul oleneb kahjuulatus ehituskvaliteedist. Kas paneelid seoti omavahel monteerimisel kokku või mitte. Armeenias seda ei tehtud ning materjali pandi vasakule ja paremale ning tulemuseks kaartimaja. Madalad puithooned väänduvad kaasa ning puidust kõrghooneid meil ei ole. Monoliitsest raudbetoonist hoone peaks vastu pidama, kuid seda üldjuhul kattev klaasfasaad mitte. Tean fibost laotud hoonet mis 8 kordne, kuid selle keskele valati monoliitne liftisaht mis seda keskselt koos hoiab.
Nu siis saan tunda, milline on elu pannkoogil.
Meie õnneks meil ei värise ja kui väriseb siis lahjalt. Sellisesse piirkonda nagu need seal tuleb ikkagi ehitada vastava standardiga maju ka. Ehtne näide Jaapan.
Nõuka majad ehitati tuumasõjaga arvestades. Seega paneelmajad peaks vastu pidama ka kõige tugevama maavärina. Seda muidugi juhul, kui on järgitud kõiki ehitusnõudeid, mida ilmselt igal pool tehtud ei ole.
Majade ehitusparameetrid on inseneride poolt välja arvutatud kohalikele oludele vastavaks – meie majad on ilmselt vähem maavärinakindlad, aga parema soojapidavusega ja taluvad jäätumis-sulamistsükleid paremini.
Teisalt olen kuulnud, et need nõukaaegsed paneelikad on räigelt suure tugevusvaruga, nii et mine tea…
Eraldi teema on see, et kui ehitajad üle lasevad. Mis sellistes lõunapoolsemates kaootilisemates kohtades on ka probleem. Alexandrias kukkus mingi 20-korruseline maja külili ka ilma maavärinata, lihtsalt see mis betoon oleks pidanud olema, ei andnud miskitpidi betooni mõõtu välja.
Kui vaadata kõrvale seismilise aktiivsuse kaarti, siis pole meil suurt põhjust maavärinakindlaid maju ehitada (kuigi võib-olla aitaks see pommitamisest tekkiva vibratsiooni korral). Türgis on vägagi suur põhjus mõelda maavärinakindlate majade ehitamisele. [https://ec.europa.eu/research-and-innovation/en/horizon-magazine/mapping-europes-earthquake-risk](https://ec.europa.eu/research-and-innovation/en/horizon-magazine/mapping-europes-earthquake-risk)
Mul nõukaaegsete plokkide maavärinakindlusesse usku ei ole. Minu vana talumaja seevastu elab küll maavärinad üle. Võibolla saab mõne seina kõveraks aga palkmaja kokku küll ei kuku. Mängimisruumi on puidul piisaval.