
Postimehe hääleandjas on selline huvitav küsimus, mis minu enda jaoks on üsna oluline.
Multikultuurne Eesti oleks siis ühiskond, kus ei toimuks teiste rahvaste assimileerumist meie kultuuri, kaasa arvatud ei oleks neil vajadust eesti keelt ära õppida.
Minule mitte väga suureks üllatuseks on eestis palju poliitikuid, kes tahavad Eestist teha multikultuurse ühiskonna. Mis teie arvate?
[https://www.postimees.ee/7705105/valimised-2023-keda-valida-haaleandja-leiab-kandidaadi](https://www.postimees.ee/7705105/valimised-2023-keda-valida-haaleandja-leiab-kandidaadi)
Isiklikult on mul selge Ei. Soovitan sealt ka kandidaatide vastuseid vaadata (saate seda teha kandidaadi peale klikates).
[View Poll](https://www.reddit.com/poll/10z1kg3)
23 comments
Jah.
Veel 80 aastat tagasi oli õige eestlase tunnus hammaste mitte pesemine ja hambaharja omasid vaid kadakasakslased
ja muud võõrad. Teiste kultuuride osade integreerimine meie kultuuri teeb Eesti paremaks.
Eestil pole valikut.
Ma tohutult austan neid välismaalasi, kes on Eestisse kolinud ja meie emakeele selgeks saanud, arvestades kui suur osa meie riigi populatsioonist ei räägi riigikeelt.
Samuti on minu jaoks naljakas, et tihtipeale kõige suuremad migratsiooni vihkajad on just need, kes ise käivad nt Soomes tööl.
Ma nüüd ei saa aru, miks multikultuursus ja integreeritus on teema algataja jaoks vastandid? Iga erineva kultuuri viljeleja saab kenasti austada meite kultuuri ja vastupidi. Ei pea olema kohe must-valge.
Eesti on juba praegu multikultuurne ühiskond oma suure Vene kogukonnaga. Need kes ei hääletavad on selle rahvastiku jõulise eemaldamise vastu?
Mitmekultuurilisus (“multikultuursus” ei ole keeleliselt korrektne) on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga.
Ehk siis, ajalooliselt meil juba on mitu kultuuri, kas oleks parem need grupid üksteisele vastandada ja tülli ajada? Meil ei ole võimalik tekitada olukorda, kus Eestis elavad ainult eestlased, niiöelda olukorda 0. Ajalugu on juba toimunud.
Siis me muutuksime samasuguseks sitaauguks nagu Belgia vms, kus tõmmud poisid tahavad sind scämmida ja öösel väljas käia ei julge. Isegi venelased on liigne “multikultuursus” minu jaoks.
Esiteks – kultuur on alati muutuv ja arenev. Ka kõige “puhtamalt Eesti” kultuur polnud 100 ega 50 aastat tagasi selline nagu praegu.
Teiseks – multikultuursusest võib ka mitut moodi mõelda.
Mina eelistaks sellist multikultuuri, kus iga inimene panustaks oma kultuurist parima külje, ja jätaks sitemad maha. Lähisida köök on väga hea, aga kuidas seal näiteks naistesse suhtutakse, pole küll miskit sellist mida siia tahaks.
Ja ma arvan, et kui me teeme teadliku pingutuse neid **meie meelest** “parimaid” külgi vastu võtta ja integreerida, ning “halvimaid” eemale tõrjuda, muudab see meie kultuuri jõulisemaks, ja sealjuures jätab selle ikka “meie kultuuriks”. Olles samas multikultuurne.
Et kui OP definitsiooni tahtis teada saada, siis minu jaoks ongi see.
Kui immigrantide lapsed hakkavad eesti keelt rääkima emakeelena juba koolis-lasteaias, see oleks väga hea. Iseäranis vene omad. Kõik minu poolt.
Eesti on 13.sajandi algusest saadik olnud multikultuurne. Siin pole midagi arutada: “kas olla või mitte olla”. Keegi ei hakka küsimagi.
Juba on, vaata kui palju meil venelasi on
Ma arvan küsimus pole niiväga selles mis peab või ei pea, targem oleks küsida kas tänapäeva maailmas ja tulevikus on selline ideaalne monokultuurne rahvusriik üldse reaalne või on tegu pigem roosa soovunelmaga. Inimesed ei ole enam sunnismaised ja mööda maailma liikuda on lihtne, info levikust rääkimata.
Eesti riigikeeleks jääb siiski eesti keel, seda peavad muulased õppima, aga ega keele selgeks õppimine ei tähenda veel seda et neist saaks eestlased. Inimesele jääb siiski oma rahvus ja oma kultuur millega ta on üles kasvanud ükskõik kus ta elab. Samamoodi ju keegi ei eelda et kalevipojast peaks saama soomlane.
Ma arvan et multikulti ei kao enne mitte kuhugi kui kõik kultuurid sulanduvad üheks suureks maailmakultuuriks. See võib käputäie põlvkondade jooksul juhtuda, arvestades kui palju inimesed tänapäeval internetti tarbivad, siis millises kultuuriruumis me tegelikult elame? Ühe jalaga Eestis, teisega jalaga kultuuriruumis millel pole mingeid selgeid piire.
Eesti Vabariigi peamiseks ülesandeks on Eesti rahva ja kultuuri säilimise tagamine. Kui muude kultuuride tegutsemine siin maal seda ülesannet ei takista, siis ei ole ka mingisugust probleemi.
Ma arvan, et lahkheli algab sinu omapärasest mitmekultuurilisuse kirjeldusest. Mitme kultuuri koos eksisteerimine ei tähenda seda, et inimesed ei õpi eesti keelt või et nad ei integreeru kohaliku kultuuriga, need ei ole teineteise vastandid.
Võmalikult palju.
Sõltub, mis kultuuriruumidest me räägime. Kui lähinaabritest või kesk- ja lääne euroopast, siis jah, miks mitte. Aafrika, Lähis-ida? Nope. Liiga erinevad inimesed, arusaamad ja pöhimõtted.
See hääletus oli 2004 aastal, EUs on igaühel õigus elada, töötada ja teha äri, kus soovib. Naljakas on vaadata, kuidas tehakse otsus ära ja 20 aasta pärast ikka jahutakse edasi. Mida sa enam siin “teed” selle ühiskonnaga? Mida saab “teha”‘, mis need poliitikud asjasse puutuvad?
Erakondade juhtide vastused:
1. SDE – Lauri Läänemets – Jah
2. E200 – Kristina Kallas – Pigem jah
3. Rohelised – Johanna-Maria Tõugu – Pigem jah
3. Parempoolsed – Lavly Perling – Pigem ei
3. Isamaa – Helir-Valdor Seeder – Pigem ei
4. EKRE – Martin Helme – Ei
Kaja Kallase seisukohta ma ei leidnud
>Multukultuurne Eesti oleks siis ühiskond, kus ei toimuks teiste rahvaste integreerimist meie kultuuri, kaasa arvatud ei oleks neil vajadust eesti keelt ära õppida. Ei toimuks assimileerimist.
Mitte ainult pole see vale multikultuursuse definitsioon, vaid peale selle pole mitte keegi seda ka väitnud, et seda oodatakse multikultuursusest Eestis.
Veidi naljakas mingi täiesti suvaline isiklik väide kusagilt kokku fantaseerida ja siis selle ümber konflikt ehitada.
Ma toetan seda, et välismaalased koliksid soovi korral Eestisse, aga ideaalis peaksid nemad lõimuma ja muidugi õppima keele selgeks. Mitte moodustada mingisuguseid kogukondi. (Olen küll ise välismaalane, aga ma kunagi ei saanud aru sellest soovist kuuluda oma endiste rahvuskaaslaste kogukonda välismaal).
Minu meelest sa pead austama oma uue riigi kultuuri ja elama selle kommete järgi. Milleks üldse kuskile kolida, kui sa suhtled välismaal ainult nendega, kes kolisid samast riigist nagu sina, kuulad enamasti emakeelset muusikat, ei toeta võrdõiguslikkust juhul kui su endine riik oli seksistlik? See on mulle sama arusaamatu, nagu mõndade sakslaste soov käia puhkusel Saksa restoranides ja kõrtsides.
Kolid – assimileeru.
Minul isiklikult pole multikultuurse ühiskonna vastu. Integratsiooniga võiks küll veidi rohkem vaeva näha vast. Keele teemast nii palju et nende mõnedega kellega olen kokku puutunud, kes on siia ikkagi vabatahtlikult ja sihilikult elama asunud siis nad näevad pea alati vaeva et vähemalt elementaarsed sõnad ja väljendid selgeks teha omale ja enamasti arenetakse sealt rõõmsalt ka edasi. Paar korda on isegi näiteks mõnes toidupoes paar toredat tegelast külje alla ujunud ja küsinud mis üks või teine sõna tähendavad ja siis kordavad (üritavad) seda sõna järgi mulle ja on tänulikud, et seletati. Mul teeb küll selline asi tuju väga heaks.
Kui hakatakse rääkima et need sisserännanud on kõik nii hirmsad ja pahad ilma et oleks nende inimestega kokkugi puutunud siis see on enamasti minu silmis madala intelligentsi ja paranoia näitajaks kui midagi muud. Halbu inimesi eksisteerib absoluutselt igas rahvuses ja igas rassis.
Niiet kokkuvõttes, peaks olema multikultuurne ja võikski olla aga ma olen isiklikult natuke kahtleval seisukohal kas valdav enamus meie elanikkonnast selleks valmis oleks või seda aktsepteerida suudaks. Kardan et konflikte tekiks palju.
Oleme seda alati olnud vähemalt Hansaliidu ajast peale – ürdid aasiast, nahad venemaalt, toiduaine kohalikelt ja naabritelt jne. Meil on alati rändajad/turistid/kaupmehed käinud. Keskkooli ajalugu, ühiskond ja kultuuriloo tunnid.
Eestlane on alati osanud liita paremaid asju kokku mujalt maailmast, meil on hea merekultuur ja meremehed. Seetõttu et me oskame, kipuvad ka kurjad naabrid aeg ajalt torkima tulema.
Nende kurjade külastamiste vastu aitab ka multikultuurne sõprus, üks sõber toodab Himarse/Javeline, teine Karl Gustave jne.
Mulle isiklikult meeldivad ka teiste kultuuride toidud. Eestil on oma paremad palad olemas, aga lets face it, me pole kulinaaria maailma top kõiges.
Mis multukultuur? Mõtled multikultuuri? Arvan et saad selle tähendusest väga valesti aru..