PÄEVA TEEMA | Ekspert hoiatab: noorte meelest süütu „sekstingu“ tagajärjed on karmid. Tütre paljad rinnad panid isa lasteabitelefonile helistama
PÄEVA TEEMA | Ekspert hoiatab: noorte meelest süütu „sekstingu“ tagajärjed on karmid. Tütre paljad rinnad panid isa lasteabitelefonile helistama
5 comments
*Toon selle täispika artikli ka siia keskkonda kuna siin ka nooremat seltskodna ringi luusimas :)*
Me elame nutiajastul, kus enamikul teismelistel on oma isiklikud digiseadmed või vähemalt ligipääs neile. Olgu selleks siis kaamera ja internetiühendusega varustatud telefon, tahvel- või sülearvuti, millega on ülilihtne jagada iseendast pilte ja videoid, mille seas leidub teinekord ka vägagi intiimseid ülesvõtteid.
​
Noortele võib taolise sisu jagamine näida lõbusa ja süütu flirdina, kuid tegelikkuses kaasnevad sekstingu ehk seksuaalse sisuga sõnumite, fotode või videote saatmisega mitmed riskid, mille tagajärjed võivad olla vägagi karmid, näiteks sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid, kiusamine ning väljapressimised.
​
Mõiste „seksting“ tuleneb ingliskeelsest väljendist sexting, mis tähistab seksi ja sõnumi saatmise kombinatsiooni. Sageli hõlmab see endast poolalasti või alasti fotode ja paljastavate videote saatmist. Sekstingut kasutavad enamasti noored ja eelkõige noored täiskasvanud, peamiselt rakenduste nagu Whatsapp, Snapchat ja Instagram kaudu.
​
Ehkki sekstingust ja sellega kaasnevatest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse järjest enam, siis vaadates pöördumisi sotsiaalkindlustusameti (SKA) lasteabi ning ka SKA lastemaja poole, mis mõeldud seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks, on näha, et Eesti laste ja noorte seas on tegemist aasta-aastalt kasvava probleemiga. Seetõttu on oluline, et noored oleksid teadlikud sekstingu riskidest ning oskaksid ennetada sellega kaasnevaid ohtusid.
​
Internet on igavene
Noored ei mõista sageli seksuaalse sisuga materjali jagamise tagajärgi, ning usaldavad tihti pimesi teist poolt, arvates, et nemad on erand ja nendega ei juhtu midagi halba. Lapsed ja noored ei pruugi mõista, kuidas ohustab endast seksuaalse sisuga materjali jagamine nende edasist heaolu. Ka ei mõelda sellele, et pärast tundliku materjali saatmist, edastamist või selle postitamist internetti on see saatja kontrolli alt väljas ning kunagi ei saa olla lõpuni päris kindel, kellega pilte-videoid jagatakse.
​
Seksting võib kummitada kõiki, kuid eriti tundlik sihtrühm on just teismelised ja noored. Ajutiselt eksisteerima mõeldud fotod, videod, meilid ja tekstid võivad küberruumis eksisteerida igavesti. Internetti postitatud foto või video täielik kustutamine on peaaegu võimatu, isegi kui see ise ära kustutada, paluda vastuvõtjal või suhtlusportaali administraatoril see eemaldada, pole välistatud, et keegi on juba sisu alla laadinud, pildistanud ning see jõuab tagasi ringlusse.
​
Ekslikult arvatakse, et näiteks Snapchatis jagatud või Instagramis story’desse lisatud materjalid kustuvad tagajärgedeta. Tegelikult on ka seal jagatud materjali lihtne salvestada kas teiste rakenduste või lihtsate ekraanipiltide (screenshot) abil.
​
Sekstingu tagajärjed võivad olla karmid
Lasteabisse on jõudnud juhtumid, kus seksting on toonud endaga kaasa küberkiusamist eakaaslaste seas. Näiteks kasutab eakaaslane internetti ja tehnoloogiat teise lapse või noore ahistamiseks. Küberkiusamine võib hõlmata halvustavate hüüdnimede panemist, solvavaid kommentaare, kuulujuttude levitamist, füüsilise vigastusega ähvardamist, ignoreerimist või kõrvalejätmist, kellegi teisena esinemist internetis, ebaviisakate või häirivate piltide saatmist või isikliku teabe ning piltide jagamist teistega.
​
Näiteks helistas lasteabitelefonile lapsevanem, kes oli mures enda 16-aastase lapse pärast. Isa sõnul soovib tütar kohe vahetada elukohta ja kooli. Tütar oli jaganud oma klassivennaga fotot enda rindadest – küll ilma näota. Klassivend oli tüdruku usaldust kuritarvitanud ning edastanud need fotod teistele klassikaaslastele, mille tulemusena on hakatud koolis ja internetis tüdrukule panema solvavaid hüüdnimesid.
​
Väljapressimine ja ähvardused
Heauskselt saadetud pilt või video võib levida teiste noorteni või täiskasvanutele, kellel pole vaja seda näha. Kui seksuaalne materjal on sattunud ebausaldusväärse ja pahatahtliku inimese valdusesse, võib juhtuda, et seda kasutatakse pildil või salvestusel oleva inimese ähvardamiseks ning halvemal juhul ka raha väljapressimiseks. Kui keegi ähvardab pilte levitada või nõuab raha, et ta seda ei teeks, siis tuleks sellest kindlasti rääkida oma vanematele ja võtta ühendust veebipolitseiga. Kui nõudmistele järele anda, siis tõenäoliselt selline olukord kordub.
​
Näiteks kirjutas eelmise aasta lõpus lasteabi chatti 17-aastane noor, kellelt prooviti raha välja pressida, ähvardades levitada temast paljastavaid videoid ja pilte. Noor tegi seksuaalse sisuga videokõne ning temale teadmata see salvestati ning siis hiljem ähvardati need videod tüdruku vanematele ja Facebooki sõpradele laiali jagada, kui ta ei nõustu raha maksma.
​
Psühholoogiline kahju
Mitmed uuringud on näidanud, et seksting võib mõjutada noorte enesehinnangut ja enesekindlust. Intiimsete piltide või videote soovimatu levikuga kaasnevad alandus, süütunne, häbi, viha ja enese süüdistamine viivad pideva emotsionaalse stressini ning koolist ja sõpradest eemaldumiseni.
​
Keerulisematel juhtudel võib see põhjustada enesevigastusi, depressiooni ja isegi enesetapumõtteid, kuna noored tunnevad, et on võimetud olukorda kontrollima ning oma tegevust tagasi pöörama.
​
Lisaks võib sekstingu kuritarvitamine tekitada noores ebakindlust ja vähendada sotsiaalset aktiivsust, mõjutada suhteid ja põhjustada erinevaid konflikte.
Näiteks pöördus lasteabitelefoni poole 12-aastane tüdruk murega, et ta saatis alastipilte ühele tuttavale noormehele. Kui noormees soovis veel intiimseid pilte saada, tüdruk keeldus. Keeldumist aga mees ei aktsepteerinud ning hakkas tüdrukut ähvardama piltide avalikustamisega. Tüdruku hirm oli nii suur, et tekkisid enesetapumõtted ning ta proovis kodust leitud unerohutablettidest üledoosi saada.
Mul on hea meel, et mul pole lapsi.
Koolid vaatavad kiusamist sageli küll läbi sõrmede, kuid kui ma oleks sellise lapse vanem, keda kiusatakse kahtlaste piltide tõttu, ma hoolitseks selle eest, et kiusaja saaks § 157^(1) ja 214 – ja tema tulevikust oleks mul sellel juhul täiesti ükskõik.
Lohutuseks noortele ütlen, et internet on NSFW-pilte täis. Kui te pole alaealised ja keegi ei hakkanud teilt midagi välja pressima, muretseda ei tasu. See on ainult üks rindade või tagumiku pilt sadadest miljonitest. Kui kellelgi on soovi kahjustada kellegi mainet, tänapäeval saab seda teha ka ilma *nudes*’iteta, *deep fake*’i kaudu.
Ja minu meelest teiste erootiliste fotode levitamine kahjustab levitajat rohkem kui inimest, kes neil fotodel on. Vähemalt kui ma oleks tööandja ja mingi tüüp saadaks mulle minu töötaja pilte, räägiks see mulle rohkem sellest tüübist kui töötajast.
Pisut off-topic – vajalik asjalik artikkel – aga see pealkiri. Sirtsu sohu see pealkirjakultuur, ausalt. Ikka jube vägivaldsed rinnad, sundisid isa helistama. Ja ‘süüdi’ polnud lõpuks üldse rinnad, vaid paar sitapeast jobu, kes kuritarvitasid kaasinimese rinnausaldust. /oehh, mitte et see ränt parandaks asja, aga sain südamelt ära. Kas mingit võõrutust-koolitust ei saaks ajakirjanduses pealkirjade väljamõtlejatele?
Kas keegi oskab konteksti loomiseks kommenteerida, kuidas meil Eestis nende laps- ja kättemaksuporri seadustega on? Sellises vanuses isikust sellise pildi levitamine ei käi kohe paragrahvi alla?
Väidetavad pildid mu noksist on kõik AI genereeritud.