PÄEVA TEEMA | Karl Sander Kase: edu! Isegi Tallinnale jõudis viimaks kohale, et ühistransport on aeglane ja „tasuta“ ei tööta

11 comments

  1. >Tallinlaste rahuolu-uuring näitab, et kõige kiiremini jõuavad sihtkohta jalakäijad ja autojuhid ning kõige rohkem aega kulub ühistranspordiga liiklejatel. [Tallinlaste rahuoluküsitlus 2021, lk 37]. Ülemistet ja Vanasadamat ühendava trammiliini väljaehitamist võiks seega tervitada, kuid senised kogemused erilist põhjust optimismiks ei anna.
    >
    >Parem jalgsi või autoga
    >
    >2018. aastal selgus Tallinna Linnavalitsuse uuringust, et esimest korda eelistasid linnaelanikud peamise liikumisviisina tööpäeval tööle, kooli või muude peamisesse autot ühistranspordile. „Autoga liigub tööpäevadel peamisesse sihtkohta 46 protsenti, ühistranspordiga 40 protsenti … tallinlastest,“ [**seisis uuringus.**](https://www.err.ee/1008695/tallinnas-kasvas-autosoitjate-arv-uhistranspordi-kasutajate-hulgast-suuremaks)
    >
    >Kuidas linnajuhid olukorda lahendasid? Vastus on, et ei lahendanudki. 2021. aasta detsembris avaldatud tallinlaste küsitlus näitas, et jätkuvalt on [**enim levinud liikumisviisiks**](https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2021/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2021-3) Tallinnas auto. Ühistranspordi osakaal on aga veel langenud ning selle asemel hääletavad inimesed sõna otseses mõttes jalgadega ning eelistavad jalgsi või autoga liikumist.
    >
    >Tagasiminek kui edulugu
    >
    >Kui autode kasutus 2018. aastal ühistranspordist möödus, teatas toonane abilinnapea, et vähemalt on ühistranspordi sõitude arv olnud aastate jooksul stabiilne, jäädes vahemikku 142-143 miljonit. Tänavu jaanuaris esitles aga abilinnapea Tanel Kiik [**suure töövõiduna seda**](https://pealinn.ee/2023/01/02/tallinna-uhistranspordiga-tehti-2022-aastal-ligi-100-miljonit-soitu/), et mullu sõitsid reisjad Tallinnas ühissõidukiga 96 miljonit korda, mida olevat 27% rohkem kui pandeemiaastal – ajal, mil inimeste liikumine oli oluliselt piiratud.

    >
    >Seega on investeeringuks uutesse trammiliinidesse viimane aeg, kuid tundub, et algus pole olnud kõige sujuvam. Gonsiori tänav suletakse juba 7. märtsil (huvitaval kombel paar päeva pärast valimisi), kuid teavitustööd ei paista. Veetsin terve nädavahetuse Gonsiori-Laikmaa piirkonnas ning oleksin eeldanud, et seal on üleval suured infotahvlid, kuid kahjuks mitte.

    >
    >Trammiliini tutvustaval pressikonverentsil teatati, et info levitamiseks on loodud eraldi veebileht, kuid linna sotsiaalmeediakanalites suuremahulist teavitustööd ei tehta. Kui rohepealinna projektide tutvustamiseks tehakse koostööd nii erameediakanalite kui ka rahvusringhäälinguga siis antud projekti puhul eeldaks samasugust koostööd. Tegemist on suure projektiga, mille mõjusid tunnevad järgmise paari aasta jooksul peaaegu kõik tallinna elanikud. Samamoodi ootaks Linnavalitsuselt selgitusi, kuidas plaanitakse toetada ettevõtteid, kelle äritegevus ehituse tõttu oluliselt kannatab.

    >
    >Oluline on silmas pidada, et juba praegu on kesklinnas liiklus olulisel määral häiritud. Trammitee projektiga alustatakse perioodil, mil alles sügisel valmiva Jõe-Pronksi tööd veel käivad. See põhjustab kohalikele elanikele ja ettevõtetele veelgi suuremaid ebamugavusi. Loodame, et ei kordu Pronksi tänava olukord, kus linn kehtestas nõude, et liiklus peab jääma avatuks, aga siis loobus sellest.
    >
    >Jätkuvalt lahenduseta
    >
    >Geograaf Helen Sooväli-Sepping ütles hiljuti ERR-ile, et Tallinna rohepealinna üritused on toredad, aga neist ei piisa. Kui me tahame, et Tallinn ei jääks projektipõhiseks rohepealinnaks, vaid et linlased tegelikult eelistaksid ühistransporti muudele liikumisviisidele, siis tuleb esiplaanile saada head ühendused keskusest kaugemate piirkondadega.

    >
    >Kommenteerides Ülemiste-Vanasadama ühendust D-terminaliga ütles abilinnapea: „See muudaks trammiliini vähem väärtuslikuks ja tekitaks sõitjatele asjatut ajakulu.“ Kui see oli peamine argument, miks jäeti kõrvale oluline ühendus turistidele siis tuleks sama põhimõttega vaadata üle ka Tallinna ühistranspordi liinivõrk.

    >
    >Eelpool viidatud tallinlaste rahuloluuuringus on aastast aastasse avaldanud skepsist ühistranspordi suhtes ennekõike Haabersti/Õismäe ning Pirita ja Nõmme elanikud. Senikaua, kuni linnajuhid ei võta tervikuna käsile Tallinna liinivõrku ning ei sea eesmärgiks häid ühendusi keskusest kaugemal asuvate linnaosadega, ei jäägi tallinlastel muud üle kui eelistada autot ühistranspordile.

  2. Ega erilist vahet ei ole kas istud ummikus bussis või autos. Peale autode keelustamise mingit võlutrikki ei ole, et liiklust parandada kesklinnas.

    Ise tahaksin näha nt trammiliini Haabneemest kesklinna.

  4. Olekski veider kui ühistranspordiga saaks kiiremini kui autoga. Palju on ka neid, kes on kolinud oma töökoha lähedale/töötavad kodust post-covid, mistõttu ei mõista, kuidas autor nii mustvalgelt läheneb.

    Küll aga see tasuta aspekt peaks küll kaduma – kuidas igas teises ühistranspordiga Eesti linnas inimestel on maksta raha transporditeenuse eest, aga kõige rikkamas linnas peab subsideerima. Pole see nii avalik hüve midagi

  5. Lugesin pealkirja ja guugeldasin autorit. Otseselt siis- “Karl Sander Kase erakond”

    Vastus tuli: isamaa

    Naersin kuse püksi ja läksin pessu

    Artiklit ei lugenudki

  9. Ega aeglane ja tasuline olukorda paremaks ei tee.

    Metroo või eraldatud bussiread/trammiteed päästavad ainult.
    Sellel uuel gonsiori vahelduva suunaga teel on bussirada koguaeg autosid täis.

  10. “Tasuta” töötab väga hästi, vähemalt sõitja jaoks. Ma kardan, et kui seda tehakse tasuliseks, meil tuleb lihtsalt taotleda linnalt mingit transporditoetust. Lausa ei ole selleks raha.

  11. Mis on Vanasadama trammi mõte üldse? See kulgeb enamjaolt paralleelselt olemasoleva trammiliiniga, ainult et 300m meetri kauguselt. Ei tundu just väärtus mille nimel taluda 2 aastat ehitustöid ja olemasolevate trammiliinide sulgemist. Kas ei saaks lihtsalt panna sadamast rohkem busse käima?

Leave a Reply