Kuigi ma isiklikult võidaksin sellest iga kuu 140€, võiks sellele plaanile kuluvad 470 miljonit aastas investeerida pigem haridusse, tervishoidu, julgeolekusse või siis sellisesse astmelisse maksusüsteemi, mis jätaks kuni 2100€ teenivatele töötajatele oluliselt rohkem kätte, aga nt 6200€ või 11500€ palgaga inimesed annaksid maksumaksjana ühiskonnale senisest rohkem tagasi.
Astmelist tulumaksu toetab kaks peamist inimgruppi:
1. Need, kes tahavad keerulisemat maksusüsteemi skeemitamiseks.
2. Need, kes ei saa aru, kuidas protsendid töötavad.
Kes kasutab sellist fonti?
Maksud on nagu subscription riigis elamiseks. Miks peaks ma maksma rohkem sama teenuse eest?
Mõtle, kui Netflixil oleks sama poliitika. Kas sa oleksid nõus maksma 20 euri kui teised maksavad 5 euri ning teenus oleks täpselt sama?
Mis asi see on?
probleem on selles et need numbrid on vanad.
ma maksan rohkem maksu aga ikka vaese inimese tunne.
See on puhas koolituskulu astmelise tulumaksu kehtestamise eest. Ratase esimese valitsuse järelkulud. Eks tuleb mujalt kokku tõmmata.
ideaalis võiks ju olla miinimumpalk tulumaksuvaba, kuni kahe keskmiseni (või isegi kõrgemale, tuleb teha arvutusi) tavapärane 20% ja ainult seda ületavale osale kõrgem maksumäär, mitte kogu palgale.
AGA
kesikuid ei kannata venemeelsuse ja korruptsiooni tõttu valida, rohelised ei saa niivõinaa riigikokku, ja sotsid on ka viimasel ajal kuidagi kehva mulje jätnud, kuigi olen neid varem valinud.
Astmeline tulumaks on üks ainus asi, mida tahaksin siin riigis näha. Kurb et nii vähe erakondi seda toetab.
Me tahame olla Põhjamaa, kus makse maksavad kõik, mitte nagu mingi kuradi Ameerika, kus ainult rikkad maksavad.
Ei tasu unustada, et suurem osa häid spetsialiste erasektoris hakkasid eelmise astmelise tulumaksu tõttu rohkem maksma ja on seda teinud aastaid. Siin pole mõtet võrrelda paari poliitikuga. Praegu on hea aeg vähendada tööjõu makse, sest need on niigi liiga kõrged. Maksuvaba miinimum juba ju tegeles väiksema sissetulekuga inimeste maksude vähendamisega. Maksuvaba miinimumi vähendamine suurendas makse neil, kes viitsivad oma karjääriga vaeva näha, seega nõme ja nüristav lahendus. Loomulikult tuleks ära kaotada.
Tehniliselt pooldaks astmelist tulumaksu, aga normaalset, mitte küüruga. St seda, kus maksad n-ö vahemikku jääva summa pealt, mitte kogusummast. Aga mnjah, erakonnad on nii nagu nad on.
Ehk siis kui tulumaksuvaba on 800, 800,01-1600 on 20%, 1600,01-3000 on 25% ja 3000+ on 30, siis Mart kes teenib 1750 eurot maksab tulumaksu 0(esimese 800 eest)+160(800,01-1600 eest)+37,5(selle viimase üle 1600 mineva 150 pealt)=197,5 (reaalselt 11,3%). Arvud on siinkohal näiteks.
Kuipalju ma ise saaksin või ei saaks, on kõrvaline – poliitikat ei seata isikliku kasu järgi.
Isiklikult aga pruugin ettevõtluskontot, ja seetõttu juba maksan *astmelist tulumaksu*.
Veidi leebemate ja rohkemate astmetega sama asja soovitan ka teistele. Siis saab kehvikutel maksumäära protsendikese langetada, aga jõukatest oligarhideni ulatuval skaalal kümmekond protsenti tõsta. Hetkel viimased ju passiivselt tulult sotsiaalmaksu ei maksa, ja seega on üldse lihtsurelikest madalamalt maksustatud.
Astmeline tulumaks on lihtsalt halb mõte, sest see kaotab igasuguse motivatsiooni edasi pürgida. Milleks ma pean 100% rohkem pingutama kui palk siis aind 5% tõuseb ja riik ülejäänud endale kahmab kõik. Tekib see sama efekt nagu skandinaavias, et mingist piirist üle pole lihtsalt mõtet pressida.
väga hea, et siin on sisukas arutelu teemal astmeline vs astmeteta tulumaks, aga ma korra veel küsiks ka niipidi, et mis on see kõige põletavam probleem, mida peaks eestis lahendama 470 miljoni euroga aastas. ja kas selle probleemi lahendus peaks sisaldama seda, et 60k teeniv arendaja peaks saama praegusega võrreldes 1680€ raha juurde? (jah, veidi provokatiivne, aga loodan arutelu tekitada :-))
Olen kogenud elu nii astmelise tulumaksu all, kui ka ühtse tulumaksu all, ja võin tõdeda, et tegelikult teema ise on inimestele ükskõik.
​
Kui inimesed tunnevad, et nende raha läheb raisku, ja investeeritakse mõttetutesse projektidesse, siis on nad ebarahul, hoolimata kuidas maksustakatse tulumaksu.
Jällegi kui inimesed näevad, et jah, nende raha jõuab õigesse kohta välja (teed korras, tänavad puhtad, asjad töötavad, arsti juurde saab, õpetajatel ja pääste-turbetöötajatel ka normaalne palk, jne) siis inimesi ei häiri maksustamine. Kogemustest Euroopas, kuulsin kõrgeltteenijaid tihti nentimas et jah, nende maksukoormus võrreldes nt juuksuriga on kõrgem (protsentuaalselt) aga neid see ei häirinud, kuna ühiskond töötas ja nad nägid, et nende endi palgakasvul oli suurem potentsiaal (a la IT töötaja läheb teise firmasse 5-10% palgakasvuga vms, aga juuksur näiteks nii ei saa).
Maksuküür on loll süsteem, mis eksisteerib ainult selleks, et ei peaks praegust lahendust astmeliseks nimetama.
Tegelikult oli juba enne astmeline tulumaks. Aga kaks astet on liiga vähe, vaja oleks ka kolmandat. Mh kehtiks ka dividendidele.
Reform ja teised parempoolsed ütlevad, et iga üks on oma õnne sepp ja peaks olema ühtlane tulumaks.
Minu arust loogiline.
Minu enda vaade on, et maksupoliitikas peaks arvestama kahte seotud printsiipi – (1) riik ei peaks karistama midagi, mida soovib näha rohkem ja (2) riik ei peaks toetama midagi, mida soovib vähem. See kui inimesed loovad teistele inimestele väärtust ja teenivad seeläbi tulu ei ole minu hinnangul üldse midagi sellist, mida riik peaks maksudega karistama. Teisalt oleks riigi ja ühiskonna seisukohalt hea kui inimesed ei kulutaks kõike oma sissetulekust ära ning investeeriks võimalikult suure osa oma sissetulekust. Sellest tulenevalt võiks minu hinnangul suurendada tarbimismakse, eriti tervist või keskkonda kahjustavat tarbimist võiks maksustada kõrgemalt, muidugi mõistlikkuse piirides ja arvestades piirikaubandusega, ossinovskit teha pole mõtet. Lühikeses perspektiivis võiks jätta tulumaksust jätta alles vaid KOVidesse mineva raha, seada sotsiaalmaksule lagi, vajadusel tõsta käibemaksu 25% peale ning mõõdukalt tõsta aktsiise.
Põlise paremliberaalina on astmelise tulumaksu pooldamine üks minu outlier mõtteid. See praegune maksuküür mulle ei meeldi just seetõttu, et me millegipärast maksustame järsku rohkem neid vendi kes veits üle keskmise saavad, sh ma kujutan ette neid, kes nt pooleteist kohaga rabavad. Ma ideaalis näeksin, et miinimumpalk on maksuvaba (nagu praegu, aga praegune miinimum võiks vähe kõrgem olla), sealt rohkem on tulumaks x% ja kui palk on mingikordne miinimum? kolmekordne keskmine? sellest alates võiks olla x+5%. Vahed ei pea ju kümneprotsendised olemas, isegi kapitalismi jumal-maailmas USAs on astmeline tulumaks muide.
eestlaste probleem on selles, et tahetakse saada igasugu uhkeid asju, nagu nelja realised teed, tasuta haridus ja tervishoid. Kui tuleb aga jutuks kelle maksudest seda finantseeritakse, siis kisa ja häda lahti. Tsiteerides laulu “money” – Share it fairly, but dont take a piece of my pie
Astmeline tulimaks on idiootsus. Tõesti töökatelt inimestelt võetakse raha ära. Tuleks hoopis erinevad sissetulekuallikad võrdselt maksustada (dividentide välja võtmine näiteks).
Antud postitusest võib välja lugeda, et keskmisele eestlasele ei ole 482 eurone võit aastas mitte miskit. Parem oleks sellest loobuda ainult selle nimel, et rohkem teenijatelt võetaks rohkem. Ainuke, kellele astmeline tulumaks toob rohkem raha on riik, juba praegu võetakse madalapalgaliselt sellega rohkem makse kui ilma astmeteta tulumaksuga oleks võetud.
Väike mõtteharjutus:
Mida suuremad on maksud, seda vähem jääb rahvale raha kätte –> seda vähem saab rahvas raha kulutada –> seda vähem teenivad ettevõtted tulu –> seda vähem saavad ettevõtted kasvada –> ettevõtetel seega vähem töötajaid vaja –> mida väiksem töötajate nõudlus, seda väiksemad palgad –> mida väiksemad palgad, seda rohkem vajatakse riigi abi –> riigil rohkem raha vaja –> riik tõstab makse –> rahvale jääb vähem raha kätte……
Need, kes saavad toetusi kulutavad raha valdavalt ettevõtetes, kes loovad maadalapalgalisi töökohti –> ehk siis tulemuseks rohkem madalapalgalisi töökohti ja vähem kõrgemapalgalisi töökohti. Lõputu ring.
Postituse kvaliteeti näitab ka loodud meemi kvaliteet.
Ma saan iga kuu mingi u.135 euri vist juurde, see on hea ju, aga ma ei arva, et see on seda hinda väärt, mis ta riigile maksma läheb.
Olen võrdse kohtlemise poolt (põhiseadus) ehk kõigile samasugune x protsent.
Astmeline tulumaks ei peksa rikkaid, vaid lükkab endaga hakkamasaava keskklassi tekke edasi, et oleks rohkem rahvast lõpuks riigi nisa otsas toetusi imemas.
Tahate rikkust maksustada, maksustage vara ja luksust.
Astmeline tulumaks peab olema mõistlike numbritega, mitte selline, mis rämedalt rõhub keskklassi alumist otsa.
Arenenud riikides maksustatakse kõrge tulumaksumääraga üsna suurt sissetulekut. Tavaliselt on see pigem sinna 100 000 EUR/aastas kanti. Mitte ei hakata 2000 eurot kuus teenivat inimest peedistama.
Need riigid, kus kõrgem maksumäär algab altpoolt reeglina omavad mingisugust limiiti sotsiaalmaksule, nagu näiteks Poolas, kus sotsiaalmaksu baasi limiit on 43000 eur/aastas. Sealt edasi teenitavale summale sotsiaalmaks enam ei rakendu (küll aga rakendub 32% tulumaksumäär ca. 25k/aastas pealt). Selline limiit aitab ka OÜ-tamise ja Dividenditamise vastu (kui dividende võetakse tegelikult töötasuna välja).
Kui me lihtsalt võtame praeguse süsteemi, jätame sotsmaksu paika ja vääname sinna peale esimesest eurost 28% dividendidele (nagu näiteks tahavad sotsid), siis muutume hoobilt Euroopas üheks kõrgemate maksudega riigiks ettevõtetele, seejuures sissetulekutelt ei küündi me sinna ligidalegi mitte. Kui kaotatakse ka soodustatud määr, on tulemuseks välisinvesteeringute hüppeline vähenemine, tütarfirmadega skeemitamine, et dividendid mujal välja võtta ning paljude rahvusvaheliste tööandjate reorganiseerimine.
Veel hullem asi on omade pisikeste ettevõtetega, kes praegu vaevu ots-otsaga kokku tulevad. Selliseid on valdav enamus ning seal ei küündi omanikutulu ligilähedalegi 100 000 eurole aastas. Ometi peaks need ettevõtted kõik hakkama 0-st eurost kõrgemat maksu maksma lisaks piiramatu sotsmaks palkadelt. Selles mõttes on selle sama Keski maksuküür õigesti tehtud, et see läheb ainult isikliku tulu kallale. Mis on valesti on piirmäärad – need peaks 3-4x kõrgemad olema.
Kas diisliaktsiisi tõstmine kõrvalriikidest kõrgemaks ei õpetanud midagi? Maksulaekumine hüppeliselt vähenes. Kui teha seda kogu majandusega, kusjuures viia maksud osaliselt isegi kõrgemaks, kui lääne-euroopas (meil ei ole võimalik ettevõttes eriti midagi maha arvata, kõik läheb erisoodustuse alla), siis meie konkurentsivõime järsult väheneb.
Eestil ongi väga hästi läinud osalt seetõttu, et võrdlemisi soodsa maksukliimaga on soodustatud välisinvesteeringuid. Kui see kaob, siis peale paberivaba asjaajamise ei jää meile eriti eeliseid. Samas asukoht EU idapiiril on üks väga suur miinus praeguses olukorras.
Meil ei ole kunagi astmelist tulumaksu olnud, võiks selle lolli valenime andmise lõpetada pigem. 700vms flat oleks lihtsam, kuid see ei parandaks eriti kellegi rahalist seisu, eriti “üle keskmise” teenijatel, lihtsalt praegu juba õhukeseks kistud riigieelarve tühjendamine. Andke see 400milj kasvõi haridusele, et TLÜ saaks radikad lõpuks sisse lülitada.
Kuulun Eesti moistes sissetulekute osas ehk ylemise 10% sekka ja olen ettevotja. Valimistel hääletan sotside poolt.
Eestis on liiga madalad maksud dividendidele ja varale. See ei ole ok, et kui ma votan välja dividende, siis ma maksan vähem makse kui Prisma kassapidaja.
Mul on peaaegu 30 hektarit metsa ja minu selle aasta maamaks on… 106 eurot. Emta lahkelt pakkus voimalust maksta kahes osas. Äkki muidu liiga suur summa.
Taanis on Euroopa korgeimad maksud dividendidele. Yhtlasi on see ka ametlikult maailma konkurentsivoimelisim riik.
Inimestesse tuleb investeerida. Selle jaoks on vaja raha. Kui 100M jagada 100 000 inimese peale laiali (investeeritult – tervishoid, haridus, jne) on see raha kohe tagasi majanduses koos lisaväärtusega.
Kui see raha selle asemel investeeritakse kuhugi kyprose investeerimisfondi, ei ole sellest eestile eriti kasu.
See madalate maksude kummardamine rikastele on religioon, millel pole pärismajandusest aru saamisega väga palju pistmist.
See on müüt, et praeguses süsteemis 1201-2099€ vahemikus olevatel inimestel on kõrgem maksumäär kui 2100+€ teenivatel. Tegelik maksumäär:
* Brutopalk 1200€. Tulumaks 100€. Maksumäär 100/1200 = 8%
* Brutopalk 1400€. Tulumaks 168€. Maksumäär 168/1400 = 12%
* Brutopalk 1600€. Tulumaks 236€. Maksumäär 236/1600 = 15%
* Brutopalk 1800€. Tulumaks 303€. Maksumäär 303/1800 = 17%
* Brutopalk 2100. Tulumaks 405€. Maksumäär 405/2100 = 19%
* Brutopalk 3000. Tulumaks 578€. Maksumäär 578/3000 = 19%
Ühtlasi on müüt, et 1201-2099€ teenivad inimesed võidaksid reformierakonna plaanist kõige rohkem. Tegelikult võidavad just 2100+€ teenivad inimesed kõige rohkem.
Kui tahaks, et 1201-2099€ teenivad inimesed võidaksid kõige rohkem, võiks tõsta maksuvaba tulu nt 1000€ peale ja selle vähenemise piirid nihutada 1201-2099€ vahemikult nt 2500-3500€ vahemikku vms.
Võite ise tegelikku maksumäära rehkendada: [https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator](https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator)
30 comments
Kuigi ma isiklikult võidaksin sellest iga kuu 140€, võiks sellele plaanile kuluvad 470 miljonit aastas investeerida pigem haridusse, tervishoidu, julgeolekusse või siis sellisesse astmelisse maksusüsteemi, mis jätaks kuni 2100€ teenivatele töötajatele oluliselt rohkem kätte, aga nt 6200€ või 11500€ palgaga inimesed annaksid maksumaksjana ühiskonnale senisest rohkem tagasi.
Astmelist tulumaksu toetab kaks peamist inimgruppi:
1. Need, kes tahavad keerulisemat maksusüsteemi skeemitamiseks.
2. Need, kes ei saa aru, kuidas protsendid töötavad.
Kes kasutab sellist fonti?
Maksud on nagu subscription riigis elamiseks. Miks peaks ma maksma rohkem sama teenuse eest?
Mõtle, kui Netflixil oleks sama poliitika. Kas sa oleksid nõus maksma 20 euri kui teised maksavad 5 euri ning teenus oleks täpselt sama?
Mis asi see on?
probleem on selles et need numbrid on vanad.
ma maksan rohkem maksu aga ikka vaese inimese tunne.
See on puhas koolituskulu astmelise tulumaksu kehtestamise eest. Ratase esimese valitsuse järelkulud. Eks tuleb mujalt kokku tõmmata.
ideaalis võiks ju olla miinimumpalk tulumaksuvaba, kuni kahe keskmiseni (või isegi kõrgemale, tuleb teha arvutusi) tavapärane 20% ja ainult seda ületavale osale kõrgem maksumäär, mitte kogu palgale.
AGA
kesikuid ei kannata venemeelsuse ja korruptsiooni tõttu valida, rohelised ei saa niivõinaa riigikokku, ja sotsid on ka viimasel ajal kuidagi kehva mulje jätnud, kuigi olen neid varem valinud.
Astmeline tulumaks on üks ainus asi, mida tahaksin siin riigis näha. Kurb et nii vähe erakondi seda toetab.
Me tahame olla Põhjamaa, kus makse maksavad kõik, mitte nagu mingi kuradi Ameerika, kus ainult rikkad maksavad.
Ei tasu unustada, et suurem osa häid spetsialiste erasektoris hakkasid eelmise astmelise tulumaksu tõttu rohkem maksma ja on seda teinud aastaid. Siin pole mõtet võrrelda paari poliitikuga. Praegu on hea aeg vähendada tööjõu makse, sest need on niigi liiga kõrged. Maksuvaba miinimum juba ju tegeles väiksema sissetulekuga inimeste maksude vähendamisega. Maksuvaba miinimumi vähendamine suurendas makse neil, kes viitsivad oma karjääriga vaeva näha, seega nõme ja nüristav lahendus. Loomulikult tuleks ära kaotada.
Tehniliselt pooldaks astmelist tulumaksu, aga normaalset, mitte küüruga. St seda, kus maksad n-ö vahemikku jääva summa pealt, mitte kogusummast. Aga mnjah, erakonnad on nii nagu nad on.
Ehk siis kui tulumaksuvaba on 800, 800,01-1600 on 20%, 1600,01-3000 on 25% ja 3000+ on 30, siis Mart kes teenib 1750 eurot maksab tulumaksu 0(esimese 800 eest)+160(800,01-1600 eest)+37,5(selle viimase üle 1600 mineva 150 pealt)=197,5 (reaalselt 11,3%). Arvud on siinkohal näiteks.
Kuipalju ma ise saaksin või ei saaks, on kõrvaline – poliitikat ei seata isikliku kasu järgi.
Isiklikult aga pruugin ettevõtluskontot, ja seetõttu juba maksan *astmelist tulumaksu*.
Veidi leebemate ja rohkemate astmetega sama asja soovitan ka teistele. Siis saab kehvikutel maksumäära protsendikese langetada, aga jõukatest oligarhideni ulatuval skaalal kümmekond protsenti tõsta. Hetkel viimased ju passiivselt tulult sotsiaalmaksu ei maksa, ja seega on üldse lihtsurelikest madalamalt maksustatud.
Astmeline tulumaks on lihtsalt halb mõte, sest see kaotab igasuguse motivatsiooni edasi pürgida. Milleks ma pean 100% rohkem pingutama kui palk siis aind 5% tõuseb ja riik ülejäänud endale kahmab kõik. Tekib see sama efekt nagu skandinaavias, et mingist piirist üle pole lihtsalt mõtet pressida.
väga hea, et siin on sisukas arutelu teemal astmeline vs astmeteta tulumaks, aga ma korra veel küsiks ka niipidi, et mis on see kõige põletavam probleem, mida peaks eestis lahendama 470 miljoni euroga aastas. ja kas selle probleemi lahendus peaks sisaldama seda, et 60k teeniv arendaja peaks saama praegusega võrreldes 1680€ raha juurde? (jah, veidi provokatiivne, aga loodan arutelu tekitada :-))
Olen kogenud elu nii astmelise tulumaksu all, kui ka ühtse tulumaksu all, ja võin tõdeda, et tegelikult teema ise on inimestele ükskõik.
​
Kui inimesed tunnevad, et nende raha läheb raisku, ja investeeritakse mõttetutesse projektidesse, siis on nad ebarahul, hoolimata kuidas maksustakatse tulumaksu.
Jällegi kui inimesed näevad, et jah, nende raha jõuab õigesse kohta välja (teed korras, tänavad puhtad, asjad töötavad, arsti juurde saab, õpetajatel ja pääste-turbetöötajatel ka normaalne palk, jne) siis inimesi ei häiri maksustamine. Kogemustest Euroopas, kuulsin kõrgeltteenijaid tihti nentimas et jah, nende maksukoormus võrreldes nt juuksuriga on kõrgem (protsentuaalselt) aga neid see ei häirinud, kuna ühiskond töötas ja nad nägid, et nende endi palgakasvul oli suurem potentsiaal (a la IT töötaja läheb teise firmasse 5-10% palgakasvuga vms, aga juuksur näiteks nii ei saa).
Maksuküür on loll süsteem, mis eksisteerib ainult selleks, et ei peaks praegust lahendust astmeliseks nimetama.
Tegelikult oli juba enne astmeline tulumaks. Aga kaks astet on liiga vähe, vaja oleks ka kolmandat. Mh kehtiks ka dividendidele.
Reform ja teised parempoolsed ütlevad, et iga üks on oma õnne sepp ja peaks olema ühtlane tulumaks.
Minu arust loogiline.
Minu enda vaade on, et maksupoliitikas peaks arvestama kahte seotud printsiipi – (1) riik ei peaks karistama midagi, mida soovib näha rohkem ja (2) riik ei peaks toetama midagi, mida soovib vähem. See kui inimesed loovad teistele inimestele väärtust ja teenivad seeläbi tulu ei ole minu hinnangul üldse midagi sellist, mida riik peaks maksudega karistama. Teisalt oleks riigi ja ühiskonna seisukohalt hea kui inimesed ei kulutaks kõike oma sissetulekust ära ning investeeriks võimalikult suure osa oma sissetulekust. Sellest tulenevalt võiks minu hinnangul suurendada tarbimismakse, eriti tervist või keskkonda kahjustavat tarbimist võiks maksustada kõrgemalt, muidugi mõistlikkuse piirides ja arvestades piirikaubandusega, ossinovskit teha pole mõtet. Lühikeses perspektiivis võiks jätta tulumaksust jätta alles vaid KOVidesse mineva raha, seada sotsiaalmaksule lagi, vajadusel tõsta käibemaksu 25% peale ning mõõdukalt tõsta aktsiise.
Põlise paremliberaalina on astmelise tulumaksu pooldamine üks minu outlier mõtteid. See praegune maksuküür mulle ei meeldi just seetõttu, et me millegipärast maksustame järsku rohkem neid vendi kes veits üle keskmise saavad, sh ma kujutan ette neid, kes nt pooleteist kohaga rabavad. Ma ideaalis näeksin, et miinimumpalk on maksuvaba (nagu praegu, aga praegune miinimum võiks vähe kõrgem olla), sealt rohkem on tulumaks x% ja kui palk on mingikordne miinimum? kolmekordne keskmine? sellest alates võiks olla x+5%. Vahed ei pea ju kümneprotsendised olemas, isegi kapitalismi jumal-maailmas USAs on astmeline tulumaks muide.
eestlaste probleem on selles, et tahetakse saada igasugu uhkeid asju, nagu nelja realised teed, tasuta haridus ja tervishoid. Kui tuleb aga jutuks kelle maksudest seda finantseeritakse, siis kisa ja häda lahti. Tsiteerides laulu “money” – Share it fairly, but dont take a piece of my pie
Astmeline tulimaks on idiootsus. Tõesti töökatelt inimestelt võetakse raha ära. Tuleks hoopis erinevad sissetulekuallikad võrdselt maksustada (dividentide välja võtmine näiteks).
Antud postitusest võib välja lugeda, et keskmisele eestlasele ei ole 482 eurone võit aastas mitte miskit. Parem oleks sellest loobuda ainult selle nimel, et rohkem teenijatelt võetaks rohkem. Ainuke, kellele astmeline tulumaks toob rohkem raha on riik, juba praegu võetakse madalapalgaliselt sellega rohkem makse kui ilma astmeteta tulumaksuga oleks võetud.
Väike mõtteharjutus:
Mida suuremad on maksud, seda vähem jääb rahvale raha kätte –> seda vähem saab rahvas raha kulutada –> seda vähem teenivad ettevõtted tulu –> seda vähem saavad ettevõtted kasvada –> ettevõtetel seega vähem töötajaid vaja –> mida väiksem töötajate nõudlus, seda väiksemad palgad –> mida väiksemad palgad, seda rohkem vajatakse riigi abi –> riigil rohkem raha vaja –> riik tõstab makse –> rahvale jääb vähem raha kätte……
Need, kes saavad toetusi kulutavad raha valdavalt ettevõtetes, kes loovad maadalapalgalisi töökohti –> ehk siis tulemuseks rohkem madalapalgalisi töökohti ja vähem kõrgemapalgalisi töökohti. Lõputu ring.
Postituse kvaliteeti näitab ka loodud meemi kvaliteet.
Ma saan iga kuu mingi u.135 euri vist juurde, see on hea ju, aga ma ei arva, et see on seda hinda väärt, mis ta riigile maksma läheb.
Olen võrdse kohtlemise poolt (põhiseadus) ehk kõigile samasugune x protsent.
Astmeline tulumaks ei peksa rikkaid, vaid lükkab endaga hakkamasaava keskklassi tekke edasi, et oleks rohkem rahvast lõpuks riigi nisa otsas toetusi imemas.
Tahate rikkust maksustada, maksustage vara ja luksust.
Astmeline tulumaks peab olema mõistlike numbritega, mitte selline, mis rämedalt rõhub keskklassi alumist otsa.
Arenenud riikides maksustatakse kõrge tulumaksumääraga üsna suurt sissetulekut. Tavaliselt on see pigem sinna 100 000 EUR/aastas kanti. Mitte ei hakata 2000 eurot kuus teenivat inimest peedistama.
Need riigid, kus kõrgem maksumäär algab altpoolt reeglina omavad mingisugust limiiti sotsiaalmaksule, nagu näiteks Poolas, kus sotsiaalmaksu baasi limiit on 43000 eur/aastas. Sealt edasi teenitavale summale sotsiaalmaks enam ei rakendu (küll aga rakendub 32% tulumaksumäär ca. 25k/aastas pealt). Selline limiit aitab ka OÜ-tamise ja Dividenditamise vastu (kui dividende võetakse tegelikult töötasuna välja).
Kui me lihtsalt võtame praeguse süsteemi, jätame sotsmaksu paika ja vääname sinna peale esimesest eurost 28% dividendidele (nagu näiteks tahavad sotsid), siis muutume hoobilt Euroopas üheks kõrgemate maksudega riigiks ettevõtetele, seejuures sissetulekutelt ei küündi me sinna ligidalegi mitte. Kui kaotatakse ka soodustatud määr, on tulemuseks välisinvesteeringute hüppeline vähenemine, tütarfirmadega skeemitamine, et dividendid mujal välja võtta ning paljude rahvusvaheliste tööandjate reorganiseerimine.
Veel hullem asi on omade pisikeste ettevõtetega, kes praegu vaevu ots-otsaga kokku tulevad. Selliseid on valdav enamus ning seal ei küündi omanikutulu ligilähedalegi 100 000 eurole aastas. Ometi peaks need ettevõtted kõik hakkama 0-st eurost kõrgemat maksu maksma lisaks piiramatu sotsmaks palkadelt. Selles mõttes on selle sama Keski maksuküür õigesti tehtud, et see läheb ainult isikliku tulu kallale. Mis on valesti on piirmäärad – need peaks 3-4x kõrgemad olema.
Kas diisliaktsiisi tõstmine kõrvalriikidest kõrgemaks ei õpetanud midagi? Maksulaekumine hüppeliselt vähenes. Kui teha seda kogu majandusega, kusjuures viia maksud osaliselt isegi kõrgemaks, kui lääne-euroopas (meil ei ole võimalik ettevõttes eriti midagi maha arvata, kõik läheb erisoodustuse alla), siis meie konkurentsivõime järsult väheneb.
Eestil ongi väga hästi läinud osalt seetõttu, et võrdlemisi soodsa maksukliimaga on soodustatud välisinvesteeringuid. Kui see kaob, siis peale paberivaba asjaajamise ei jää meile eriti eeliseid. Samas asukoht EU idapiiril on üks väga suur miinus praeguses olukorras.
Meil ei ole kunagi astmelist tulumaksu olnud, võiks selle lolli valenime andmise lõpetada pigem. 700vms flat oleks lihtsam, kuid see ei parandaks eriti kellegi rahalist seisu, eriti “üle keskmise” teenijatel, lihtsalt praegu juba õhukeseks kistud riigieelarve tühjendamine. Andke see 400milj kasvõi haridusele, et TLÜ saaks radikad lõpuks sisse lülitada.
Kuulun Eesti moistes sissetulekute osas ehk ylemise 10% sekka ja olen ettevotja. Valimistel hääletan sotside poolt.
Eestis on liiga madalad maksud dividendidele ja varale. See ei ole ok, et kui ma votan välja dividende, siis ma maksan vähem makse kui Prisma kassapidaja.
Mul on peaaegu 30 hektarit metsa ja minu selle aasta maamaks on… 106 eurot. Emta lahkelt pakkus voimalust maksta kahes osas. Äkki muidu liiga suur summa.
Taanis on Euroopa korgeimad maksud dividendidele. Yhtlasi on see ka ametlikult maailma konkurentsivoimelisim riik.
Inimestesse tuleb investeerida. Selle jaoks on vaja raha. Kui 100M jagada 100 000 inimese peale laiali (investeeritult – tervishoid, haridus, jne) on see raha kohe tagasi majanduses koos lisaväärtusega.
Kui see raha selle asemel investeeritakse kuhugi kyprose investeerimisfondi, ei ole sellest eestile eriti kasu.
See madalate maksude kummardamine rikastele on religioon, millel pole pärismajandusest aru saamisega väga palju pistmist.
See on müüt, et praeguses süsteemis 1201-2099€ vahemikus olevatel inimestel on kõrgem maksumäär kui 2100+€ teenivatel. Tegelik maksumäär:
* Brutopalk 1200€. Tulumaks 100€. Maksumäär 100/1200 = 8%
* Brutopalk 1400€. Tulumaks 168€. Maksumäär 168/1400 = 12%
* Brutopalk 1600€. Tulumaks 236€. Maksumäär 236/1600 = 15%
* Brutopalk 1800€. Tulumaks 303€. Maksumäär 303/1800 = 17%
* Brutopalk 2100. Tulumaks 405€. Maksumäär 405/2100 = 19%
* Brutopalk 3000. Tulumaks 578€. Maksumäär 578/3000 = 19%
Ühtlasi on müüt, et 1201-2099€ teenivad inimesed võidaksid reformierakonna plaanist kõige rohkem. Tegelikult võidavad just 2100+€ teenivad inimesed kõige rohkem.
Kui tahaks, et 1201-2099€ teenivad inimesed võidaksid kõige rohkem, võiks tõsta maksuvaba tulu nt 1000€ peale ja selle vähenemise piirid nihutada 1201-2099€ vahemikult nt 2500-3500€ vahemikku vms.
Võite ise tegelikku maksumäära rehkendada: [https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator](https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator)