Kui palk viib vaesusesse – Levila artikkel palgavaesusest ja püsivalt madalapalgaliste inimeste hakkamasaamisest rekordilise hinnatõusu ajal

13 comments

  1. Lugesin ise artikli läbi ja tahtsin vahepeal kõvasti ja halvasti vanduda. Teadsin ju küll, et palgad on nii mõnelgi erialal ja valdkonnas madalad, aga ma millegipärast eeldasin, et 800 bruto muuseumis oli jäänud 5-6 aasta tagusesse aega.

  2. See on väga hea artikkel.

    Ma hakkasin mõtlema selle mulli peale, milles me igaüks elame. Me suhtleme enamasti endasugustega – sarnase palga, maailmavaate, arusaamade ja poliitiliste eelistustega.

    See 800 eurose palgaga inimene ilmselt ei satu samale õhtusöögile või brunchile kui meie, me ei käi samadel sünnipäevadel ega ka tööta koos.

    Ja me lihtsalt ei tea teineneisest mitte midagi. See on .. parajalt hirmutav.

  3. Vabakutselise tõlkijana oli äratundmist küll, kuigi ma ei tõlgi kirjandust. Tõlkijate tasud on naeruväärselt väiksed ega ole tõusnud vist oma kümme aastat. Väga raske ala ka, kuhu end sisse murda – lihtsalt kahe keele oskamisest ei piisa, nagu tihti arvatakse.

    Suurim tõlkebüroo maksab sõna otseses mõttes sandikopikaid oma tõlkijatele. Miinimumpalga jaoks tuleb seal trükkida nii, et veri ninast väljas, ja samal ajal sa pead suutma kinni pidada väga rangetest standarditest. Uksest ja aknast tuleb kiirtöid, mida oli vaja juba eile, aga loomulikult sama olematu tasu eest.

    Aga mis kõige nõmedam minu jaoks on teiste (enamasti kõrgemat palka teenivate) inimeste suhtumine, et mis teed siis seda tööd, kui rahul pole. Kui kõik palgaga rahulolematud ühel päeval töötamise lõpetaks, siis maailm kukuks sõna otseses mõttes kokku. Töö ise mulle väga meeldib. Lihtsalt soovin, et seda rohkem väärtustataks.

    Ja kui siin juba soovimiseks läks, siis tegelikult soovin seda ka, et soss-sepad lõpetaksid turu solkimise ega tõlgiks sentide eest, sest nii meie palk ei tõusegi iialgi.

  5. Eestis on toimetulekuks vaja teenida vähemalt 1756-eurost brutopalka, mida on pea 250 eurot enam kui aasta varem, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 9200 osalejaga küsitlusest.
    Samas on 39 protsenti Eesti inimestest jäänud viimase kolme kuu jooksul hätta arvete õigeaegse tasumisega.
    Kui 2021. aastal ütles 39 protsenti eestlastest, et neil ei jätku säästmiseks raha, siis 2022. aastal on samal seisukohal juba 53 protsenti Eesti inimestest – see on märkimisväärne erinevus. Hinnatõus annab kõige rohkem tunda toidu- ja energiaarvete tasumisel. Küsitlusele vastanud eestlased on inflatsiooni tõttu vähendanud kulutusi meelelahutusele (52 protsenti), reisimisele (48 protsenti) ja toidule (35 protsenti).

    [https://majandus.postimees.ee/7717017/kas-sina-teenid-piisavalt-eestis-araelamiseks-on-vaja-just-nii-suurt-summat](https://majandus.postimees.ee/7717017/kas-sina-teenid-piisavalt-eestis-araelamiseks-on-vaja-just-nii-suurt-summat)

    [https://majandus.postimees.ee/7717050/palgatousujutt-on-alusetu-enamik-eestlasi-pole-seda-nainud](https://majandus.postimees.ee/7717050/palgatousujutt-on-alusetu-enamik-eestlasi-pole-seda-nainud)

  6. No mida need vinguvad. Võtku end kokku, õppigu kohustustunnet ja tõmmaku end saapapaelte kaudu püsti ja säh: normaalne elu silmapilguga käes. /s

  7. See hetk, kui said napilt hakkama 1200 euroga netto ja juba pead end “priviligeeritute ballil” pigem nurgas passijaks… Ja siis põranda alt koputavad need, kes teenivad 800.

  8. Küsimused artiklist:
    **Kuidas nad ise hakkama saavad?** Pigem kehvalt.
    **Millest peavad nad loobuma?** Elukohast ihaldusväärses piirkonnas, vabast ajast, laste huviharidusest, hambaravist, reisimisest, kultuurisündmustest, väljas söömisest.
    **Miks nende tööd ei hinnata?** Sest nende tööde potentsiaalselt tegijad on rohkem kui tööd.
    **Miks palkade tõstmist takistab?** Nõrk turupositsioon tööandja suhtes.
    **Miks riik, omavalitsused või poliitikud midagi ei tee?** Sest meil domineeriva neoliberaalse ideoloogia järgi on kõige optimaalsem lahendus lasta turul määrata tööjõu hind.

    Minu küsimused lisaks:

    **Mida saab teha?**
    1) Võtta tööjõu tasustamise aluseks midagi muud kui turg – väga radikaalne ja pigem ebarealistlik lahendus.

    2) Parandada töötajate positsiooni läbirääkimistel – ametiühingud, humanitaarvaldkonna erialade riigi poolt populariseerimine.

    **Mida teevad need inimesed ise, et olukorda muuta?** Suurt midagi, sest nad ei ole veel nii meeleheitel.

    **Kas olukord läheb hullemaks, kuni nad on meeleheitel ja teevad midagi?** Jah. Enne seda, kui need inimesed ise ei organiseeru ja oma õiguste eest ei võitle, ei muutu midagi.

    Institutsioonid aja jooksul murenevad, nende püsimine nõuab pidevat poliitilist võitlust ja survet. KOV kultuuritöötajate õiguste eest ei võitle keegi peale nende endi.
    Tsitaadid, mis näivad mulle näitavat, et vaesed kultuuritöötajad on meeleheitest veel väga kaugel:
    “Ma ei ole ettevõtlik, ma ei ole väga ambitsioonikas, sellepärast olengi nii kauaks raamatupoodi jäänud,”
    “Aga mulle meeldib ja on meeldinud algusest peale.”
    “Raamatupoes oli kindel töökoht, sain selle kõrvalt õppida ja olin mugavustsoonis,”
    “Kui töölt ära lähed, võetakse uus kohe asemele. Inimesed on niipalju vaesed.”

    Ainuke positiivne näide valdkonnas asjade paranemisest on päästjate lugu – ja seal saavutati see läbi süstemaatilise töö ametiühingu kaudu + tänu päästjate puudusele oli päästjate turupositsioon eelnevaga võrreldes tugevam. Ehk lahendus tuli ikkagi sellesama neoliberaalse ideoloogilise ruumi seest.

  9. Käisin täna poes töö tarvis asju ostmas, poetädid vaatasid telost keskmist palka ja porisesid “Nooo ma pidasin end juba keskklassiks” – “aga sellist palka ma küll ei saa”. Mis panigi muigama, inimesed peavad keskklassiks keskmise paöga teenijat, mitte seda kes saab endale lubada keskklassi elu.

  10. Vahel kui vingun, et ei viitsi töötada pean ikkagi tänulik olema, et 2100 ja kodukontor, ja tihti vaiksemaid perioode kus saab tööajast koristada, poes käia, diivanil lugeda.

  11. Ma ei tea aga selle tänase inflatsiooniga peaksid teenima üle 2500 pluss eriti kui sul on pere lol. Aga mu vanaema pani kunagi huumorit et me õpetasime teid odavalt sööma, niikaua kui banaanid on odavad, päeval hammustad banaani ja õhtul luristad piimasuppi.

Leave a Reply