Keskerakond lubab valituks saades peatada ülemineku eestikeelsele haridusele

22 comments
  1. See sama Yana Toom ka teistes intervjuudes väljendanud enda vastasseisu, jälk.

    Tõnis Lukas on väga hästi öelnud, et kui 20 aastaga seda “loomulikul” viisi lahendada suudetud pole, siis mida enam siin edasi lükata ja oodata-vaadata.

    Need inimesed ei ole lihtsalt huvitatud eesti keele õppimisest ja selles keeles õpetamisest.

    Õnneks vähemalt linna pildis näeb üha vähem vene ja rohkem inglisekeelset tõlget kõrval.

  2. Jah, lubavad nii:

    > “Ei tule ühte ja üleriigilist graafikut eestikeelsele haridusele üle minemiseks.”

    Põhimõtteliselt on nende nägemus, et iga kooli hoolekogu ise kaalutleb.

    Minu jaoks on see veidi kõrvalteema. Üleriigilne üleminek on mõeldav, aga nõuab ressursse, et tulemus ei oleks hädaorg ja pudrula. Jupphaaval üleminek on kah mõeldav, aga siis mõned jäävad venitama ning ei lähegi üle.

    Minul on juba sots valitud (venekeelse nimega sots, kole ja õudne, vabisege ;P ) nii et minu jaoks see enam hääleandmist ei mõjuta. IMHO palju suurem risk on ilma sotsideta parlament kui väiksema häälte arvuga Keskerakond.

    Eestis on eesti keele tundmine on väga tähtis ning annab eeliseid, enamus venelasi saavad sellest aru. Samas on levnud NIMBY-le analoogne vaatenurk “mitte minu lapse kooliskäimise ajal”, kuna kardetakse, et üleminek ei tuleks sujuv. Võib-olla ei tulegi, aga kui tõsiselt ette valmistuda, järsku tuleb?

  3. Ma arvatavasti saan sittaks miinuseid, aga ütlen, et ma saan täiesti aru inimestest, kes hääletavad KE eest lihtsalt sellepärast.Kohe ütlen, ära, et eesti keel ei olnud mu emakeel ja selle õpppimine peab olema kohustuslik ja inimene peale 12 aastat koolis peaks seda oskama.

    Ma vaatasin enamus reffide klippe youtubis, uudiseid delfis, jne.Neil puudub absoluutne arusaam ja dialoog venekeelse poolega.Küsimus selline, mitmes saates või aruteleus olete näinud, et ref räägiks inemesega, kes pidi eesti keele teise keelena ära õppima ? Ma pole ikka veel näinud ühtegi sellist klippi ja siit tulevad probleemi juured, et hulk inimesi, kes oskavad eesti keelt terve elu, arutlevad, kuidas venelased peaksid selle ära õppima, ilma selleta, et vaadata seda vene perspektiivist või noh mea ei tea, kutsuda seda samat inimest ja arutleda temaga.

    Võib olla see on üllatus paljude jaoks, aga see, et me viskame lapsed kellel kodus 2 vene vanemat ja kõik sõbrad venelased, eesti keelsele õppele ei lahenda olukorda.

    Kaja ja reffid lähenevad perfektsionistlikust olukorrast, et laps suudab lihtsalt hüppe pealt eesti keelt oskama ja suudab kõiki neid aineid läbida teises keeles, mis on ofc absurd.

    Mida peaks tegema on see, et vene keele koolides on rohkem eesti keele tunde ja et nendest tundidest oleks kasu. See teine osa on kõige tähtsam, sest kõik, kes on koolis käinud teab, et õppilased unustavad ära materjali tihti peale KT anyway ja paljud kes õppivad nt vene või saksa keelt 5 + aastat ei saa midagi selgeks peale ” minu nimi on …” .

  4. Olles selle valdkonnaga kokku puutunud, siis lõppeva valitsuse otsus oli igati õige. Jah, õpetajaid ei jagu ja probleeme tekib. Aga alustuseks on isegi õige anda sõnum, et meie riigis on eestikeelne kool. Kas kujutate ette, et lähete x riiki ja hakkate nõudma haridust emakeeles?

    Meie riigi ametlik riigikeel on küll eesti, aga reaalsuses ja faktiliselt on selleks ka vene keel. Sa saad sellega peaaegu igal pool hakkama. Isegi kinos on vene keelsed subtiitrid all või koguni dubleeritakse.

    Siinkohal ei räägi ekre ega Isamaa valija, aga minu arvates on päris hirmus, kui vähe eesti keelt on Tallinnas kuulda. Ma ühelt poolt ei muretseks võõraste pärast, aga arvestades mis jama vene meedia räägib, mis meelsusega need inimesed on, siis kurb ja ohtlik meile tegelikult.

  5. On teatud aspektid segregeeritud hariduse juures mis minule meeldivad.

    Eesti keele oskus on sotsiaalne redel. Kellel seda redelit ei ole, see jääb põrandalt asju ulatama. Minule pmst sobib praegune lahendus et ma saan venelast odavtööjouna pruukida ja vanas paneelmajas pidada.

    Minule sobiks plaan jätta vene kool sinna paika kui selle asemel pakkuda avatult erinevaid lisahüvesid eesti kooli lõpetanute. Näiteks intressi vaba kodulaen. Tean et paljud noored praegu hädas eluaseme soetamisega aga linnast välja ka kolida ei taha.

  6. Pakuks radikaalset lahendust: võiks olla koolid, kus õpitakse mõlemas keeles, eesti ja vene emakeelega lapsed koos. Oh üllatus-üllatus, sellised koolid on juba olemas:
    https://opleht.ee/2015/11/uhel-meelel-kahes-keeles/

    “Mis õppetöösse puutub, siis siingi õpivad võimlemist, muusikat, käsitööd, kodundust jt nn oskusaineid eesti ja vene lapsed koos. Samas matemaatikat, füüsikat, keemiat ja muid raskemaks peetavaid õppeaineid õpitakse eraldi klassides ja oma emakeeles.”

  7. Mul endal pole kindlat arvamust selle ülemineku kohta, aga ega seda ei peaks otsustama vene keelt kõnelev elanikkond ise? Kuna see ju puudutab eelkõige neid. Kui 40+ eas mehed otsustavad, kas lubada aborte, seda peetakse valeks. Kui aga eestlased otsustavad, mis keeles peaks vene emakeelega lapsed õppima, see on siis õige? Äkki keegi tark seletaks mulle, mis sisuline erinevus on selle kahe olukorra vahel. Nende laste vanemad on samasugused maksumaksjad nagu eesti emakeelega inimesed ja võiks olla nii, et kui tuleb mingi selline initsiatiiv, siis just nendelt.

  8. Ajakirjandus võiks uurida Juri Ratta käest kas see on erakonna eestikeelse segmendiga kooskõlastatud. Ta hämab nii nunnult kui on nurka surutud 💩🤡

Leave a Reply