päris kange kraam. paneb mõtlema nende kavatsuste osas, kuna mul on tunne, et tulistavad endale jalga sellega. see on lihtsalt nii klants, nii üle võlli pateetiline ja rõhuasetus on nii paljus kristlusel – miks neil just praegu seda sõnumit oli vaja saata? tuumvalija ju on nagunii truu, temale ei ole seda tsirkust vaja teha. samas see tõsikristlik materjal on üpris eemaletõukav, kui sa ise nende Õige Inimese kategooriatesse ei mahu, seega pigem hetkel võib see soovitule vastupidist efekti avaldada. mõtlemapanev.
36 minutit? Kas nad arvavad tõesti, et keegi viitsib nende sonimist nii kaua kuulata? Nii palju kui ma põgusalt vaatasin tundub asi mõttetult pikaks venitatud, pateetiline ja aeglane jorutamine.
Kõik sama jutu olulised osad oleks saanud tõenäoliselt 5 kuni absoluutselt kummi venitades max 10 minutiga esitada. Sellisel juhul suureneks tõenäosus et keegi seda vaadata viitsib märkimisväärselt.
Reaalselt muidugi SAPTK logo filmi alguses ütleb vaatajale, et tegu on prügiga nii et filmi pikkus ei pruugi isegi enne selle kinni vajutamist registreeruda.
Tule taevas appi!
Jube kahju, et me kõik tahame aiva perekondi hävitada.
Miks peab sellist asja siin jagama?
Mind nagu huvitab et kellele see parempoolsete poolt reklaamitud peremudel tegelikult traditsiooniline on?
Kas sajandeid ei olnud eestis traditsiooniliseks peremudeliks mitte selline talukoloonia kus arusaam “perest” oli tunduvalt suurem ja põlvkonnarikkam, kuhu lisandusid ka lähedastele ja kaugetele sugulastele ka sulased, popsid jne? Kas see mida üritatakse traditsioonilisena maha müüa ei ole mitte juba linnastumise ja ka välismaalt tulnud ideede poolt moonutatud reklaamkuju uuselamurajoonide maha müümiseks mis on vaevu sajand vana?
Ausalt ka tundub see “kristlik perekond on ühiskonna alus” lihtsalt ameerikast üle võetud pinnapealne reklaam.
Minu jaoks on märgiline diagonaalis läbi klikkides nende esteetika – ei näidata midagi eestlaslikku, vaid võõrvallutajate esteetika ja kultuuriga seotud arhitektuuri ja interjööri.
Kuidas seda öeldagi,aga minu perekond ei vaja kaitsmist. Nagu Eesti ei vaja päästmist.
Palun inimesed, minge valima.
See video meenutab neid hetki koolist kui oli tarvis kirjandit kirjutada kus sõnede arvu kokku saamisega oli raskusi ja siis punnitad ühte ja sama mõtet miljonil erineval viisil sõnastada. 36 minutit ühte ja sama joru mida saaks paari lausega kokku võtta ilma, et midagi kaotsi läheks.
Pikk video pika pealkirjaga. Pealkirjastamine pole ilmselt nende tugev pool – olgu see isegi Põhiseaduse säte, pealkiri peaks olema lühem ja tabavam.
Vaatasin 5 minutit, kuni selleni, kui öeldi, et minu professionaalne identiteet tegelikult ei loe. Edasi ei viitsinud. Pole mõtet.
Olen kusjuures nõus Järvega, et perekond on kutsumus. Elukutset valime selle järgi, mis meile kõige rohkem meeldib ja milles oleme head.
Aga kui sa oled lapsepõlves näinud, kui palju vaeva nägid su vanemad, et kahe lapsega toime tulla (olles ise üksteisele täiesti sobimatud abikaasad), see ei tundu sulle nagu kutsumus. Selleks, et säilitada emana endist elukvaliteeti, on vaja teenida kõvasti üle keskmise.
Ja see on ka natuke nõiaring – laste saamiseks on sul vaja raha ja järelikult tööd, aga kuidas sa saad pärast lapse saamist töötada sama palju ja kvaliteetselt, kui sul tuleb kogu aeg midagi pesta, koristada ja pühkida – ning jälgida, et laps ei paneks sõrmi pistikusse? See on see olukord, kui uus „kutsumus“ jätab sind esimesest ilma. (Ja ma ei arva, et mu professionaalne elukutsumus on teisejärguline – sest teha oma tööd meeldib mulle palju rohkem kui koristada, ja rööprähklemine, mis oleks mul kodukontoris koos väikse nubluga, mulle ka ei meeldiks. Ma pole kindel, et mul sünniks samasugune vaikne ja oma tegevustesse süvenev inimene nagu mina).
Ja mis “kutsumusest” võib rääkida, kui Mart ei ela enam Martini emaga? Väga hea eeskuju! See, kui palju on meil kärgperesid, ja see, et peresuhted lõppevad, on lihtsalt masendav.
(Ma ei räägi, et laste pärast peab kannatama ja jääma inimesega, kes sind enam ei armasta (ja vastupidi) – aga selleks, et su pere püsiks ka pärast laste saamist, on vaja valida abikaasa hoolikalt, et teil oleks perfektne klapp. Muidu pere paratamatult laguneb, varem või hiljem. Teha sellise valiku 20ndates on sageli raske – see aga läheb juba lahku EKRE propageeritavaga).
*TLDR*: mu vanemate abielu oli EKRE märg unenägu – eneseohverdamine pere nimel. Mul on kahju oma vanematest, kes ei leidnudki oma hingesugulasi ning ei lahutanud ainult laste tõttu. Kas ma tahaksin sellist tulevikku endale või kellelegi teisele? Ei.
10 comments
päris kange kraam. paneb mõtlema nende kavatsuste osas, kuna mul on tunne, et tulistavad endale jalga sellega. see on lihtsalt nii klants, nii üle võlli pateetiline ja rõhuasetus on nii paljus kristlusel – miks neil just praegu seda sõnumit oli vaja saata? tuumvalija ju on nagunii truu, temale ei ole seda tsirkust vaja teha. samas see tõsikristlik materjal on üpris eemaletõukav, kui sa ise nende Õige Inimese kategooriatesse ei mahu, seega pigem hetkel võib see soovitule vastupidist efekti avaldada. mõtlemapanev.
36 minutit? Kas nad arvavad tõesti, et keegi viitsib nende sonimist nii kaua kuulata? Nii palju kui ma põgusalt vaatasin tundub asi mõttetult pikaks venitatud, pateetiline ja aeglane jorutamine.
Kõik sama jutu olulised osad oleks saanud tõenäoliselt 5 kuni absoluutselt kummi venitades max 10 minutiga esitada. Sellisel juhul suureneks tõenäosus et keegi seda vaadata viitsib märkimisväärselt.
Reaalselt muidugi SAPTK logo filmi alguses ütleb vaatajale, et tegu on prügiga nii et filmi pikkus ei pruugi isegi enne selle kinni vajutamist registreeruda.
Tule taevas appi!
Jube kahju, et me kõik tahame aiva perekondi hävitada.
Miks peab sellist asja siin jagama?
Mind nagu huvitab et kellele see parempoolsete poolt reklaamitud peremudel tegelikult traditsiooniline on?
Kas sajandeid ei olnud eestis traditsiooniliseks peremudeliks mitte selline talukoloonia kus arusaam “perest” oli tunduvalt suurem ja põlvkonnarikkam, kuhu lisandusid ka lähedastele ja kaugetele sugulastele ka sulased, popsid jne? Kas see mida üritatakse traditsioonilisena maha müüa ei ole mitte juba linnastumise ja ka välismaalt tulnud ideede poolt moonutatud reklaamkuju uuselamurajoonide maha müümiseks mis on vaevu sajand vana?
Ausalt ka tundub see “kristlik perekond on ühiskonna alus” lihtsalt ameerikast üle võetud pinnapealne reklaam.
Minu jaoks on märgiline diagonaalis läbi klikkides nende esteetika – ei näidata midagi eestlaslikku, vaid võõrvallutajate esteetika ja kultuuriga seotud arhitektuuri ja interjööri.
Kuidas seda öeldagi,aga minu perekond ei vaja kaitsmist. Nagu Eesti ei vaja päästmist.
Palun inimesed, minge valima.
See video meenutab neid hetki koolist kui oli tarvis kirjandit kirjutada kus sõnede arvu kokku saamisega oli raskusi ja siis punnitad ühte ja sama mõtet miljonil erineval viisil sõnastada. 36 minutit ühte ja sama joru mida saaks paari lausega kokku võtta ilma, et midagi kaotsi läheks.
Pikk video pika pealkirjaga. Pealkirjastamine pole ilmselt nende tugev pool – olgu see isegi Põhiseaduse säte, pealkiri peaks olema lühem ja tabavam.
Vaatasin 5 minutit, kuni selleni, kui öeldi, et minu professionaalne identiteet tegelikult ei loe. Edasi ei viitsinud. Pole mõtet.
Olen kusjuures nõus Järvega, et perekond on kutsumus. Elukutset valime selle järgi, mis meile kõige rohkem meeldib ja milles oleme head.
Aga kui sa oled lapsepõlves näinud, kui palju vaeva nägid su vanemad, et kahe lapsega toime tulla (olles ise üksteisele täiesti sobimatud abikaasad), see ei tundu sulle nagu kutsumus. Selleks, et säilitada emana endist elukvaliteeti, on vaja teenida kõvasti üle keskmise.
Ja see on ka natuke nõiaring – laste saamiseks on sul vaja raha ja järelikult tööd, aga kuidas sa saad pärast lapse saamist töötada sama palju ja kvaliteetselt, kui sul tuleb kogu aeg midagi pesta, koristada ja pühkida – ning jälgida, et laps ei paneks sõrmi pistikusse? See on see olukord, kui uus „kutsumus“ jätab sind esimesest ilma. (Ja ma ei arva, et mu professionaalne elukutsumus on teisejärguline – sest teha oma tööd meeldib mulle palju rohkem kui koristada, ja rööprähklemine, mis oleks mul kodukontoris koos väikse nubluga, mulle ka ei meeldiks. Ma pole kindel, et mul sünniks samasugune vaikne ja oma tegevustesse süvenev inimene nagu mina).
Ja mis “kutsumusest” võib rääkida, kui Mart ei ela enam Martini emaga? Väga hea eeskuju! See, kui palju on meil kärgperesid, ja see, et peresuhted lõppevad, on lihtsalt masendav.
(Ma ei räägi, et laste pärast peab kannatama ja jääma inimesega, kes sind enam ei armasta (ja vastupidi) – aga selleks, et su pere püsiks ka pärast laste saamist, on vaja valida abikaasa hoolikalt, et teil oleks perfektne klapp. Muidu pere paratamatult laguneb, varem või hiljem. Teha sellise valiku 20ndates on sageli raske – see aga läheb juba lahku EKRE propageeritavaga).
*TLDR*: mu vanemate abielu oli EKRE märg unenägu – eneseohverdamine pere nimel. Mul on kahju oma vanematest, kes ei leidnudki oma hingesugulasi ning ei lahutanud ainult laste tõttu. Kas ma tahaksin sellist tulevikku endale või kellelegi teisele? Ei.