5. märtsil üle Eesti veerenud sõjahirmuga vürtsitatud neoliberalismi laine pakub tulevikuks väga vähe head.
Majanduskriis süveneb, euribor tõuseb, inimesed hakkavad kodudest ilma jääma mitte ainult valitsuse tahtel, kuna kodud jäävad kaitseväepolügoonile ette, vaid valitsuse tegematajätmiste tõttu, kuna keskpanga intressitõusudest tingitud makseraskused on liberaalse majandusdogma kohaselt inimeste enda mure. See on olnud enamuse valik, ülejäänutel jääb vaid üle ennast oma kodu külge aheldada (või nende puude külge, mida „rohepöörde“ sildi all pelletiteks pigistatakse).
**Liberalismile peab päriselt vastanduma**
Valija andis muuhulgas väga selgelt oma pahameelega märku neile erakondadele, kes oleks pidanud selgelt välja ütlema, et neoliberalism ei sobi ja nemad selle koha peal kompromisse ei tee; et niisugune ümmargune kõikumine ei sobi, keerates selja kõigile, kelle puhul oli reaalpoliitiline kartus, et pärast valimisi teete nagu nemad.
Loodetavasti võtavad kõik jõud õppust: liberalismile peab päriselt vastanduma, julgema välja ütelda, et aeg on kriips tõmmata sellele, mida Euroopa Liidu dokumendid nimetavad ainsaks lubatud majandusideoloogiaks ehk „ kõrge konkurentsivõimega sotsiaalseks turumajanduseks“ (ehk siis turu kõikvõimsuseks, kus riik pääsatb kriisi ajal turu iseenda käest ära, ettevõtjate vead sotsialiseeritakse). Seda ei tehtud, seega jäi mänguplats vastastele. Lisandusid veel viimase aasta läbikukkumised Keskerakonnalt, kes me ei suutnud (mõni kahjuks vist ka ei tahtnud) kaitsta ei venekeelset haridust ega naeruvääristada võitlust „ohtlike fassaadidega“.
Kogu selles tätšeriaanluse triumfis on siiski üks helge kiir. 2,4% hääletanutest andis oma hääle erakonnale, kes nimetab ennast vasakpoolseks, kes ei karda sõna „rahu“, kes on avalikult sotsialistlik ning pooldab radikaalset põhimõtet, mille kohaselt venelased on ka inimesed. Tunduvalt väiksema meeskonnaga saadi rohkem hääli kui endise prokuröri poolt kokkuklopsitud parempoolne liit, kes tahtis üheksakümnendaid tagasi.
Aga miks peaks valima neoliberaalide koopiaid, kui on olemas ehtsad, nii ränioru-tüüpi kui Brüsseli-tüüpi Eesti 200 ja Reformierakond.
**Sotsialistliku poliitika säde**
Vasakpartei on võtnud selle tulemusega väga suure vastutuse olla päriselt sotsialistliku poliitika sädemeks, kus riik osaleb majanduse korraldamises ning tagatud on täistööhõive; kus inimene saab oma töö kaudu hästi elada. Eesti majandusele ja demokraatiale on seda väga vaja.
Loodame, et väike taassündinud jõud oskab vastu panna alatule „kremlimeelsete“ sildile ja et peale hea tulemuse Ida-Virumaal saanud inimesele antakse avalikkuses sõna ka näiteks Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines 1477 häält kogunud veendunud vasakpoolsele Julia Sommerile või näiteks Tartus ka Keskerakonna parimale kandidaadile Aadu Mustale silmad ette teinud Igor Rosenfeldile.
Muuhulgas see, et pea kolmandik Ida-Virumaa valijaid andis hääle kas Vasakparteile või Mihhail Stalnuhhinile on lihtsalt demokraatia. Inimesed, kes osalevad valimistel näitavad selle käiguga, et nad usaldavad Eesti põhiseadust ja meie põhimõttelist võimukorraldust. Jah, nad ei ole nõus narratiiviga „heast“ või „õigest“ ühiskonnast nagu levitab Eesti eliit, aga sõna- ning mõttevabadus tähendab just nimelt seda.
**Ida-Virumaad ei pea ümber tegema**
Vaba ühiskond lubab soovida radikaalselt teistsugust ühiskonnakorraldust kui kehtiv ning kui inimesed soovivad ühiskonna valitsemise meetodeid rahumeelselt valimistel muuta, näitab see, et Eesti riigis on vabaduse ja demokraatiaga hästi.
Ida-Virumaad ei pea ümber tegema. Inimestele ei pea ette kirjutama, kuidas nad mõtlema peavad. Riigi ülesanne on tagada igaühele „inimeseväärne ülespidamine“ nagu nõudis Eesti esimene põhiseadus, võimalus omaenese õnne otsida omaenese valitud viisil – tavaline tööinimene peab saama oma tööst hästi elada.
Seega – kõik poliitilised jõud, kes arvavad, et tänast majandusmudelit tuleks muuta ja et „üks ja ainus lubatud viis ühiskonnakorraldusest mõelda“ ei ole hea, peavad seda endale kõigepealt tunnistada julgema. Teiseks tuleb aga meelde tuletada, et kõigeset laiapindse rahvaparteina, kus inimesi emakeele alusel ei lahterdata, on võimalik mingeid muutusi ellu kutsuda, esindades päriselt ja sisuliselt nende inimeste tahet, kelle häält oodatakse.
Tuloudekki Loone
Suht based. Huvitav tegelt miks sellised fringe erakonnad nagu Vasakpartei ja kandidaat nagu Aivo Peterson nii palju hääli sai, kui Keskerakonnal endil on ju ka oma poster tankie olemas Oudekki näol.
Crazy eyes
See mutt koos toomi ja petersoniga tuleks teisele poole jõge saata
neoliberalismi vastu ei võitle pseudovasakpoolsusega kuidagi
7 comments
5. märtsil üle Eesti veerenud sõjahirmuga vürtsitatud neoliberalismi laine pakub tulevikuks väga vähe head.
Majanduskriis süveneb, euribor tõuseb, inimesed hakkavad kodudest ilma jääma mitte ainult valitsuse tahtel, kuna kodud jäävad kaitseväepolügoonile ette, vaid valitsuse tegematajätmiste tõttu, kuna keskpanga intressitõusudest tingitud makseraskused on liberaalse majandusdogma kohaselt inimeste enda mure. See on olnud enamuse valik, ülejäänutel jääb vaid üle ennast oma kodu külge aheldada (või nende puude külge, mida „rohepöörde“ sildi all pelletiteks pigistatakse).
**Liberalismile peab päriselt vastanduma**
Valija andis muuhulgas väga selgelt oma pahameelega märku neile erakondadele, kes oleks pidanud selgelt välja ütlema, et neoliberalism ei sobi ja nemad selle koha peal kompromisse ei tee; et niisugune ümmargune kõikumine ei sobi, keerates selja kõigile, kelle puhul oli reaalpoliitiline kartus, et pärast valimisi teete nagu nemad.
Loodetavasti võtavad kõik jõud õppust: liberalismile peab päriselt vastanduma, julgema välja ütelda, et aeg on kriips tõmmata sellele, mida Euroopa Liidu dokumendid nimetavad ainsaks lubatud majandusideoloogiaks ehk „ kõrge konkurentsivõimega sotsiaalseks turumajanduseks“ (ehk siis turu kõikvõimsuseks, kus riik pääsatb kriisi ajal turu iseenda käest ära, ettevõtjate vead sotsialiseeritakse). Seda ei tehtud, seega jäi mänguplats vastastele. Lisandusid veel viimase aasta läbikukkumised Keskerakonnalt, kes me ei suutnud (mõni kahjuks vist ka ei tahtnud) kaitsta ei venekeelset haridust ega naeruvääristada võitlust „ohtlike fassaadidega“.
Kogu selles tätšeriaanluse triumfis on siiski üks helge kiir. 2,4% hääletanutest andis oma hääle erakonnale, kes nimetab ennast vasakpoolseks, kes ei karda sõna „rahu“, kes on avalikult sotsialistlik ning pooldab radikaalset põhimõtet, mille kohaselt venelased on ka inimesed. Tunduvalt väiksema meeskonnaga saadi rohkem hääli kui endise prokuröri poolt kokkuklopsitud parempoolne liit, kes tahtis üheksakümnendaid tagasi.
Aga miks peaks valima neoliberaalide koopiaid, kui on olemas ehtsad, nii ränioru-tüüpi kui Brüsseli-tüüpi Eesti 200 ja Reformierakond.
**Sotsialistliku poliitika säde**
Vasakpartei on võtnud selle tulemusega väga suure vastutuse olla päriselt sotsialistliku poliitika sädemeks, kus riik osaleb majanduse korraldamises ning tagatud on täistööhõive; kus inimene saab oma töö kaudu hästi elada. Eesti majandusele ja demokraatiale on seda väga vaja.
Loodame, et väike taassündinud jõud oskab vastu panna alatule „kremlimeelsete“ sildile ja et peale hea tulemuse Ida-Virumaal saanud inimesele antakse avalikkuses sõna ka näiteks Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines 1477 häält kogunud veendunud vasakpoolsele Julia Sommerile või näiteks Tartus ka Keskerakonna parimale kandidaadile Aadu Mustale silmad ette teinud Igor Rosenfeldile.
Muuhulgas see, et pea kolmandik Ida-Virumaa valijaid andis hääle kas Vasakparteile või Mihhail Stalnuhhinile on lihtsalt demokraatia. Inimesed, kes osalevad valimistel näitavad selle käiguga, et nad usaldavad Eesti põhiseadust ja meie põhimõttelist võimukorraldust. Jah, nad ei ole nõus narratiiviga „heast“ või „õigest“ ühiskonnast nagu levitab Eesti eliit, aga sõna- ning mõttevabadus tähendab just nimelt seda.
**Ida-Virumaad ei pea ümber tegema**
Vaba ühiskond lubab soovida radikaalselt teistsugust ühiskonnakorraldust kui kehtiv ning kui inimesed soovivad ühiskonna valitsemise meetodeid rahumeelselt valimistel muuta, näitab see, et Eesti riigis on vabaduse ja demokraatiaga hästi.
Ida-Virumaad ei pea ümber tegema. Inimestele ei pea ette kirjutama, kuidas nad mõtlema peavad. Riigi ülesanne on tagada igaühele „inimeseväärne ülespidamine“ nagu nõudis Eesti esimene põhiseadus, võimalus omaenese õnne otsida omaenese valitud viisil – tavaline tööinimene peab saama oma tööst hästi elada.
Seega – kõik poliitilised jõud, kes arvavad, et tänast majandusmudelit tuleks muuta ja et „üks ja ainus lubatud viis ühiskonnakorraldusest mõelda“ ei ole hea, peavad seda endale kõigepealt tunnistada julgema. Teiseks tuleb aga meelde tuletada, et kõigeset laiapindse rahvaparteina, kus inimesi emakeele alusel ei lahterdata, on võimalik mingeid muutusi ellu kutsuda, esindades päriselt ja sisuliselt nende inimeste tahet, kelle häält oodatakse.
Tuloudekki Loone
Suht based. Huvitav tegelt miks sellised fringe erakonnad nagu Vasakpartei ja kandidaat nagu Aivo Peterson nii palju hääli sai, kui Keskerakonnal endil on ju ka oma poster tankie olemas Oudekki näol.
Crazy eyes
See mutt koos toomi ja petersoniga tuleks teisele poole jõge saata
neoliberalismi vastu ei võitle pseudovasakpoolsusega kuidagi
Eks siis viimane aeg erakonda vahetada.