*”Puue võib olla ajas muutuv, kuna inimese seisukord, toimetulek ja keskkond võivad muutuda – paremuse või halvemuse poole (nt seisundi progresseerumine või osaline tervenemine operatsiooni, uue abivahendi vm tulemusel).”*
Aga miks ei võeta arvesse näiteks seda, et kui tuleb lumi maha, siis igapäevselt ratastooli kasutav inimene on sisuliselt koduarestis.
Ei tundu õiglane, et inimene kes teeb 40h tööd saab sama palju tulu, kui inimene kes tööd ei tee. Olgugi et see inimesest endast ei sõltu.
Puude ja töövõimetuse hindamine on ikka väga metsas ausalt öeldes. Tean isiklikult inimesi kellel on 120% töövõimetus, aga neil ei ole mingit probleemi omaette elada ja viina võtta. Sama töövõimetus on määratud ka voodihaigele inimesele, kes nõuab 24/7 järelvalvet ja kedad peab voodis söötma.
Minu arvates peaks eristama veidi neid töövõimetuse põhjuseid. Inimesed kes on sündinud suhkruhaigena või pimedaks jäänud hiljem elus absoluutselt peaks toetama rohkem. Teisalt inimesed kes ennast varajasse hauda tahavad juua peaksid enda eest rohkem vastutama.
Kõik toetused jms peaks olema ajas muutuv sõltuvalt majandusele. Lihtsalt riigimehed tahavad ennast õlale patsutada iga 4 aasta tagant, et näete me tõstsime toetusi, kuigi need olid 10 aastaga täiesti naeruväärseteks summadeks muutunud.
Omaste toetused on täesti täiesti absurdselt madalad. Mingi 72 eurot kuus voodihaige inimese hooldamise eest. Peaks vähemalt võrdne olema sellega mis KOV kulutaks hooldekodu koha peale.
Üldiselt probleem on selles et kõiki üritatakse mõõta sama mõõdupuuga ja see lihtsalt ei toimi. Muidusööjad korjavad selle raha ära ja abivajajad jäävad ilma.
2 comments
Mu meelest on SM poolne jutt kummaline:
*”Puue võib olla ajas muutuv, kuna inimese seisukord, toimetulek ja keskkond võivad muutuda – paremuse või halvemuse poole (nt seisundi progresseerumine või osaline tervenemine operatsiooni, uue abivahendi vm tulemusel).”*
Aga miks ei võeta arvesse näiteks seda, et kui tuleb lumi maha, siis igapäevselt ratastooli kasutav inimene on sisuliselt koduarestis.
Ei tundu õiglane, et inimene kes teeb 40h tööd saab sama palju tulu, kui inimene kes tööd ei tee. Olgugi et see inimesest endast ei sõltu.
Puude ja töövõimetuse hindamine on ikka väga metsas ausalt öeldes. Tean isiklikult inimesi kellel on 120% töövõimetus, aga neil ei ole mingit probleemi omaette elada ja viina võtta. Sama töövõimetus on määratud ka voodihaigele inimesele, kes nõuab 24/7 järelvalvet ja kedad peab voodis söötma.
Minu arvates peaks eristama veidi neid töövõimetuse põhjuseid. Inimesed kes on sündinud suhkruhaigena või pimedaks jäänud hiljem elus absoluutselt peaks toetama rohkem. Teisalt inimesed kes ennast varajasse hauda tahavad juua peaksid enda eest rohkem vastutama.
Kõik toetused jms peaks olema ajas muutuv sõltuvalt majandusele. Lihtsalt riigimehed tahavad ennast õlale patsutada iga 4 aasta tagant, et näete me tõstsime toetusi, kuigi need olid 10 aastaga täiesti naeruväärseteks summadeks muutunud.
Omaste toetused on täesti täiesti absurdselt madalad. Mingi 72 eurot kuus voodihaige inimese hooldamise eest. Peaks vähemalt võrdne olema sellega mis KOV kulutaks hooldekodu koha peale.
Üldiselt probleem on selles et kõiki üritatakse mõõta sama mõõdupuuga ja see lihtsalt ei toimi. Muidusööjad korjavad selle raha ära ja abivajajad jäävad ilma.