No mis sa siis ei tea seda vanasõna, et raha ei haise.
Näed, siin on siis vastus.
> „Milrem Robotics ei ole kunagi oma tehnoloogiat Venemaale eksportinud ega tee seda kindlasti ka tulevikus, ei otse ega EDGE’i kaudu,“ kinnitas Milremi turundus- ja ekspordikontrolli direktor Gert D. Hankewitz.
>
> „See on meie jaoks nii eetiliselt kui moraalselt vastuvõetamatu kui ka selgelt seadusega keelatud. EDGE’iga sõlmitud kokkuleppe järgi kuulub meie praegune ja tulevane intellektuaalomand Milrem ASile ning juhul, kui EDGE soovib loodud tehnoloogiat osta või edasi müüa, allume Eesti ettevõttena strateegilise kauba seadusele.“
>
> Hankewitz selgitas, et Milrem vajab ekspordiks luba välisministeeriumi juures tegutsevalt strateegilise kauba komisjonilt, kuhu kuuluvad mitme olulise jõuameti esindajad.
>
> Komisjon hindab tehnoloogia lõppkasutajat ja langetab selle põhjal oma otsuse. Loa saamiseks on lõppkasutaja kohustatud andma kirjaliku kinnituse, et ei ekspordi tehnoloogiat edasi ilma Eesti riigi loata.
Eks seda oli arvata!
Ega kellelgi täisteksti ei leidu?
Ilma lähemalt nägemata: seda oli arvata, et kusagil emiraadis tegutsev relvafirma teeb koostööd kasvõi vanakuradiga. (Mistõttu ma müügiuudise ajal veidi ilkusin, et nüüd võib Milremi edasi müüa UralVagonZavodile. :P)
Kui nüüd praktikas teada saadud, et araablased VF-iga koostööd ei karda teha, on küsimus: “kuivõrd sõltumatu on firma oma omanikust?” ning “kuivõrd reguleerib Eesti seadus sellise firma müüki?”.
Ühest küljest kapitalism – kui tahad, osta mida tahad. Ja kapitalismi vaatenurgast firma ei ole sõltumatu oma omanikust. Omanik palkab, käseb, poob ja laseb.
Teisest küljest kohaliku riigi seadused – strateegilise kauba sattumisel vaenuliku riigi kätte aktiveerub kapo ja lendavad pead. Aimata on teatavat vastuolu – keskid on seljaga vastu seina, omanik võib midagi tahta kellelegi müüa, aga seadus vist ei luba kõike teha.
Oleks tükk maad lihtsam, kui oleks usaldusväärse maa investorile müüdud.
Kõik müügiks. Miks valitsus seda müüki ei keelanud?
5 comments
No mis sa siis ei tea seda vanasõna, et raha ei haise.
Näed, siin on siis vastus.
> „Milrem Robotics ei ole kunagi oma tehnoloogiat Venemaale eksportinud ega tee seda kindlasti ka tulevikus, ei otse ega EDGE’i kaudu,“ kinnitas Milremi turundus- ja ekspordikontrolli direktor Gert D. Hankewitz.
>
> „See on meie jaoks nii eetiliselt kui moraalselt vastuvõetamatu kui ka selgelt seadusega keelatud. EDGE’iga sõlmitud kokkuleppe järgi kuulub meie praegune ja tulevane intellektuaalomand Milrem ASile ning juhul, kui EDGE soovib loodud tehnoloogiat osta või edasi müüa, allume Eesti ettevõttena strateegilise kauba seadusele.“
>
> Hankewitz selgitas, et Milrem vajab ekspordiks luba välisministeeriumi juures tegutsevalt strateegilise kauba komisjonilt, kuhu kuuluvad mitme olulise jõuameti esindajad.
>
> Komisjon hindab tehnoloogia lõppkasutajat ja langetab selle põhjal oma otsuse. Loa saamiseks on lõppkasutaja kohustatud andma kirjaliku kinnituse, et ei ekspordi tehnoloogiat edasi ilma Eesti riigi loata.
Eks seda oli arvata!
Ega kellelgi täisteksti ei leidu?
Ilma lähemalt nägemata: seda oli arvata, et kusagil emiraadis tegutsev relvafirma teeb koostööd kasvõi vanakuradiga. (Mistõttu ma müügiuudise ajal veidi ilkusin, et nüüd võib Milremi edasi müüa UralVagonZavodile. :P)
Kui nüüd praktikas teada saadud, et araablased VF-iga koostööd ei karda teha, on küsimus: “kuivõrd sõltumatu on firma oma omanikust?” ning “kuivõrd reguleerib Eesti seadus sellise firma müüki?”.
Ühest küljest kapitalism – kui tahad, osta mida tahad. Ja kapitalismi vaatenurgast firma ei ole sõltumatu oma omanikust. Omanik palkab, käseb, poob ja laseb.
Teisest küljest kohaliku riigi seadused – strateegilise kauba sattumisel vaenuliku riigi kätte aktiveerub kapo ja lendavad pead. Aimata on teatavat vastuolu – keskid on seljaga vastu seina, omanik võib midagi tahta kellelegi müüa, aga seadus vist ei luba kõike teha.
Oleks tükk maad lihtsam, kui oleks usaldusväärse maa investorile müüdud.
Kõik müügiks. Miks valitsus seda müüki ei keelanud?