Oot oot oot, sa tahad öelda, et EKRE kultist tunnistas oma partei idiootsust? Varsti hakkab maailm tagurpidi pöörlema
Kuskilt on ka silma jäänud, et riigikogus oli ta üks vähestest EKRE liikmetest, kellega oli reaalselt võimalik mõistlikult koostööd teha ning näitas ennast pigem positiivsest küljest.
See kindlasti ei tähenda, et ma ta vaadetega nõustuks.
Põhimõtteliselt nõustun. Igasugune kriis on suur võimalus. Kriisid on parim aeg, et ennast tõestada ja võimalikult heas valguses näidata. Näiteks 2015-2019 kirgi köitnud migratsioonikriisi oskas EKRE väga edukalt ära kasutada. 2019-2023 oli Euroopas kaks suurt kriisi – COVID ja nüüd sõda Ukrainas. EKRE ei suutnud kumbagi enda kasuks ära kasutada. Vastupidi, rahvuskonservatiivide parteist sai justkui vandenõuteoreetikutest uhhuude partei.
Ja mina loll arvasin, et hoopis e-häälte pettus oli see kaotuse põhjus. Sitakotid omavahel ka tülis ja erimeelsus majas selles osas.
Šokeerivalt mõistlikku juttu ajas täna UV faktoris, ei tea mis temaga juhtunud on?
Mu meelest polnud neil midagi teha. Inimesed kes tagapingil sõites ja mittevalides eestit nautisid tulid kapist välja ja tuleb välja, et mittehääletavale poolele Ekre ei istunud
Olgem ausad tegelikult nad ei kaotanud väga midagi. Üldhääli miski 2000, aga see-eest kaks mandaati. Sellise tatipritsimise kohta on see isegi väga vähe kaotatud hääli.
Nagu Henri Kõiv ütles:
“Muidugi, võiks ju öelda, et erakonna jaoks, kes sihtis valimisvõitu, oli tegu täieliku lati alt läbijooksuga, mida oli näha valimisõhtul ka **Martin Helme** näost ja kuulda tema häälest, kust ühtäkki puudus EKRE-le omane kuraas. Teisalt leidub jätkuvalt ligi 100 000 inimest, kes selle nelja aasta jooksul, kui EKRE on lakkamatult rünnanud Eesti põhiseaduslikke institutsioone, õõnestanud meie liitlassuhteid, demoniseerinud arste, teadlasi, ajakirjanikke, pildunud Riigikogu saalis tuld ja tõrva ehk aktiivselt tegelenud Eesti ühiskonna seniste alustalade lammutamisega, on ikkagi valmis sellist käitumist heaks kiitma ja valimistel oma häälega ka premeerima. Mõtlemapanev.
Alles konflikti astumine Eesti kaitseväe ülemaga valimiste finišisirgel pani EKRE häältesaagile kaane peale. Rääkimata arusaamatust Venemaa jutupunktide kordamisest Ukraina sõjaga seoses, millega Helmed mängisid ise kaardid liberaalsele blokile kenasti kätte. Aga kui sinu ainsaks poliitiliseks taktikaks ongi lõputult provotseerida, eskaleerida ja vastanduda, siis ühel hetkel tulevad kasvule piirid ette. Kahju ainult, et see piir on hetkel 100 000 inimest.”
“Me ei osanud võibolla piisavalt kõrgelt hinnata seda momenti, mis oli Vene sissetungi esimestel kuudel, kui Eesti rahvas, mis oli lõhestunud erinevate ideoloogiate vahel, tundis uuesti korraks rahvuslikku ühtsust” Huvitav, et õige arvamuseni jõudmiseks peab enne termomeetri rahvale kaenlaauku toppima.
Vaata ette, saadetakse pagendusse nagu Jaak. Helmed ei kannata ei konkurentsi ega kriitikat.
Kaalepil on selles täielikult õigus:
„Üheks veaks oli segane sõnum Ukraina toetamise osas. Me ei osanud võibolla piisavalt kõrgelt hinnata seda momenti, mis oli Vene sissetungi esimestel kuudel, kui Eesti rahvas, mis oli lõhestunud erinevate ideoloogiate vahel, tundis uuesti korraks rahvuslikku ühtsust,“ seletas Kaalep. „See, et seda rahvusliku ühtsuse momenti ära ei tuntud, viis kindlasti ära osa rahvuslaste häältest.“
Sest just nimelt seda olen imestanud. Mart Helmele konservatiivsus on alati läinud korda rohkem kuin rahvuslus. Nagu ta on ise öelnud, ta soovib naasta tagasi oma lapspõlve ühiskonda ehk ENSV-i. Helme vist arvas, et Ukraina sõda on mingit lääne liberastide uus jamps ja lootis rohkem trumplaste poliitikale. Aga ei saa aru, millele see nende analüüs tal põhines, et eestlastele Vene aggressioon ei läheks hinge ja et Ukrainat ei maksa toetada. Kui isa Helme ütles, et nad pole Ukraina või Moskva poolt vaid rahu poolt, oli Martin ja Madisson kohe seda leevendamas, et ikka EKRE Ukrainat toetab.
Võimalus on ka, et EKRE ehk Helmede strateegia lihtsalt põhineb ainult kõigele “oravapoliitika” vastustamisele. EKRE on vastu kõike, mida valitsus ehk “oravapartei” toetab k.a. Ukrainat.
Helmed kui äärmiselt nartsissistlik perekond ei muidugi seda viga tunnusta, vaid jauravad valimiste varastamisest ja süütavad e-hääletamist ning üldiselt seda, et miks EKRE mittevalijatel üleüldse hääleõigus on.
Ekre on poliitiline laip, aja küsimus kuni täielikuks nulliks kõduneb. Ah et kaotas ainult kaks mandaati? Ei, kaotas igaveseks võimaluse uuesti valitsuses figureerida. Kes nendega uuesti koalitsiooni hakkab tegema? Ratas tegi, vaata mis juhtus keskerakonnaga.
Selles pole süüdi ekre vead, vaid ekre olemus. Nad on põhimõtteliselt sitakeerajate partei, hääli teenib see kui nad kellelegi ära panevad. Oponentidest jõud üle ei käi, siis pannakse koalitsioonipartneritele, saab jälle torti süüa.
12 comments
Katkine kell näitab 2 korda ööpäevas õieti
Oot oot oot, sa tahad öelda, et EKRE kultist tunnistas oma partei idiootsust? Varsti hakkab maailm tagurpidi pöörlema
Kuskilt on ka silma jäänud, et riigikogus oli ta üks vähestest EKRE liikmetest, kellega oli reaalselt võimalik mõistlikult koostööd teha ning näitas ennast pigem positiivsest küljest.
See kindlasti ei tähenda, et ma ta vaadetega nõustuks.
Põhimõtteliselt nõustun. Igasugune kriis on suur võimalus. Kriisid on parim aeg, et ennast tõestada ja võimalikult heas valguses näidata. Näiteks 2015-2019 kirgi köitnud migratsioonikriisi oskas EKRE väga edukalt ära kasutada. 2019-2023 oli Euroopas kaks suurt kriisi – COVID ja nüüd sõda Ukrainas. EKRE ei suutnud kumbagi enda kasuks ära kasutada. Vastupidi, rahvuskonservatiivide parteist sai justkui vandenõuteoreetikutest uhhuude partei.
Ja mina loll arvasin, et hoopis e-häälte pettus oli see kaotuse põhjus. Sitakotid omavahel ka tülis ja erimeelsus majas selles osas.
Šokeerivalt mõistlikku juttu ajas täna UV faktoris, ei tea mis temaga juhtunud on?
Mu meelest polnud neil midagi teha. Inimesed kes tagapingil sõites ja mittevalides eestit nautisid tulid kapist välja ja tuleb välja, et mittehääletavale poolele Ekre ei istunud
Olgem ausad tegelikult nad ei kaotanud väga midagi. Üldhääli miski 2000, aga see-eest kaks mandaati. Sellise tatipritsimise kohta on see isegi väga vähe kaotatud hääli.
Nagu Henri Kõiv ütles:
“Muidugi, võiks ju öelda, et erakonna jaoks, kes sihtis valimisvõitu, oli tegu täieliku lati alt läbijooksuga, mida oli näha valimisõhtul ka **Martin Helme** näost ja kuulda tema häälest, kust ühtäkki puudus EKRE-le omane kuraas. Teisalt leidub jätkuvalt ligi 100 000 inimest, kes selle nelja aasta jooksul, kui EKRE on lakkamatult rünnanud Eesti põhiseaduslikke institutsioone, õõnestanud meie liitlassuhteid, demoniseerinud arste, teadlasi, ajakirjanikke, pildunud Riigikogu saalis tuld ja tõrva ehk aktiivselt tegelenud Eesti ühiskonna seniste alustalade lammutamisega, on ikkagi valmis sellist käitumist heaks kiitma ja valimistel oma häälega ka premeerima. Mõtlemapanev.
Alles konflikti astumine Eesti kaitseväe ülemaga valimiste finišisirgel pani EKRE häältesaagile kaane peale. Rääkimata arusaamatust Venemaa jutupunktide kordamisest Ukraina sõjaga seoses, millega Helmed mängisid ise kaardid liberaalsele blokile kenasti kätte. Aga kui sinu ainsaks poliitiliseks taktikaks ongi lõputult provotseerida, eskaleerida ja vastanduda, siis ühel hetkel tulevad kasvule piirid ette. Kahju ainult, et see piir on hetkel 100 000 inimest.”
“Me ei osanud võibolla piisavalt kõrgelt hinnata seda momenti, mis oli Vene sissetungi esimestel kuudel, kui Eesti rahvas, mis oli lõhestunud erinevate ideoloogiate vahel, tundis uuesti korraks rahvuslikku ühtsust” Huvitav, et õige arvamuseni jõudmiseks peab enne termomeetri rahvale kaenlaauku toppima.
Vaata ette, saadetakse pagendusse nagu Jaak. Helmed ei kannata ei konkurentsi ega kriitikat.
Kaalepil on selles täielikult õigus:
„Üheks veaks oli segane sõnum Ukraina toetamise osas. Me ei osanud võibolla piisavalt kõrgelt hinnata seda momenti, mis oli Vene sissetungi esimestel kuudel, kui Eesti rahvas, mis oli lõhestunud erinevate ideoloogiate vahel, tundis uuesti korraks rahvuslikku ühtsust,“ seletas Kaalep. „See, et seda rahvusliku ühtsuse momenti ära ei tuntud, viis kindlasti ära osa rahvuslaste häältest.“
Sest just nimelt seda olen imestanud. Mart Helmele konservatiivsus on alati läinud korda rohkem kuin rahvuslus. Nagu ta on ise öelnud, ta soovib naasta tagasi oma lapspõlve ühiskonda ehk ENSV-i. Helme vist arvas, et Ukraina sõda on mingit lääne liberastide uus jamps ja lootis rohkem trumplaste poliitikale. Aga ei saa aru, millele see nende analüüs tal põhines, et eestlastele Vene aggressioon ei läheks hinge ja et Ukrainat ei maksa toetada. Kui isa Helme ütles, et nad pole Ukraina või Moskva poolt vaid rahu poolt, oli Martin ja Madisson kohe seda leevendamas, et ikka EKRE Ukrainat toetab.
Võimalus on ka, et EKRE ehk Helmede strateegia lihtsalt põhineb ainult kõigele “oravapoliitika” vastustamisele. EKRE on vastu kõike, mida valitsus ehk “oravapartei” toetab k.a. Ukrainat.
Helmed kui äärmiselt nartsissistlik perekond ei muidugi seda viga tunnusta, vaid jauravad valimiste varastamisest ja süütavad e-hääletamist ning üldiselt seda, et miks EKRE mittevalijatel üleüldse hääleõigus on.
Ekre on poliitiline laip, aja küsimus kuni täielikuks nulliks kõduneb. Ah et kaotas ainult kaks mandaati? Ei, kaotas igaveseks võimaluse uuesti valitsuses figureerida. Kes nendega uuesti koalitsiooni hakkab tegema? Ratas tegi, vaata mis juhtus keskerakonnaga.
Selles pole süüdi ekre vead, vaid ekre olemus. Nad on põhimõtteliselt sitakeerajate partei, hääli teenib see kui nad kellelegi ära panevad. Oponentidest jõud üle ei käi, siis pannakse koalitsioonipartneritele, saab jälle torti süüa.