Sattusin ühe omamoodi põneva arutelu otsa ([https://www.youtube.com/watch?v=hkopHLQjtVQ](https://www.youtube.com/watch?v=hkopHLQjtVQ)) millest ilmneb, et vaktsiinide jms lihasesse süstimisel vale tehnika võib suurendada tüsistuste riski.
Nimelt ühe uuringu kohaselt (väike valim, oleks suuremat uuringut tarvis) seostus COVID-19 vaktsiinide süstimisel aspireerimine(süstla torke järgselt veendumine, et süstal on lihases mitte veresoones) üle kahe korra väiksema südamelihase põletiku esinemisega.
Täpsemalt siis oli võrdluseks Taani ja Norra. Taanis pigem laialt levinud aspireerimine ning seal oli südamepõletiku esinemis sagedus üks 33k-st, Norras ei ole laialt levinud ning seal sagedus üks 14k-st ehk ~2,4 korda suurem.
Ise ei pööranud sellele tähelepanu, kui vaktsineerimas sai käidud aga hakkas huvi pakkuma, et kas meil ka soovitatakse sellist metoodikat või mitte? Mingi vana Tervise Arengu Instituudi juhendi kohaselt ([https://tai.ee/sites/default/files/2021-03/131772254059_Ohutum_Systimine_EST.pdf](https://tai.ee/sites/default/files/2021-03/131772254059_Ohutum_Systimine_EST.pdf)) justkui soovitataks, kuna lihasesse süstimise juures on kirjas punkt “veendu, et sa ei satuks veeni pihta” aga ei paista täpsustust kuidas selles veenduma peaks või kas selle kohaselt väiksemad veresooned on aksepteeritav sihtmärk süstimisel.
3 comments
Jep, veresoonde ei tohi süstida vaid peab musklisse. Ise seda alati kardangi, et arstil kogemata käsi vääratab, aga õnneks seni on õigesti tehtud.
[Video sellel teemal](https://www.youtube.com/watch?v=yOB2orDTAxE)
Tundub loogiline. Olen ise kahtlustanud, et osa juhtumeid, kus immuunsus tekib nõrk, on kogemata veresoonde läinud süstidest.
Ei ole kahjuks praktikaga kursis, ning ise süsti saades üle õla vaatamise harjumust kah pole.
Siiski – nüüd kus ma minevikus saadud süstid mõttes üle loen – ma arvan, et ma tajuksin seda liigutust, kui süstija õrnalt kolbi tagasi tõmbab, et tunnetada-näha, kas kolb tuleb. Mälestustes sobrades ma ei leia seda momenti. Kõik süstid on saadud nagu väga kiirelt. Seetõttu oletan, et Eestis seda liigutust ei harrastata. Või siis on tegijad vilunud ja kõik juhtub poole sekundi jooksul.
*P.S. Tulevikus tehakse ilmselt töökindlam variant: [mikronõelade maatriks](https://en.wikipedia.org/wiki/Microneedle_drug_delivery). Plaastriga peale ja veidi aega hoida, ilma süstita valmis.*
Eesti õenduspraktikas ei aspireerita vaktsineerimisel. vaktsiinisüst tehakse õlga, deltalihasesse, ning üldiselt (rõhk sõnal üldiselt, ei oska iga asutuse eest rääkida) on süstimiseks kasutatav nõel niivõrd lühike ja peenike, et sellega läbi lihase veresoonde rammida on veenide anatoomiat arvestades küllaltki ebatõenäoline. muidugi mitte võimatu.
mingeid väga häid juhendeid Eestis polegi, seesama TAI ohutu süstimise juhend soovitab ka masseerimist, mis taaskord pole enam lihasesse süstimisel päevakorras. parima ja värskeima tõenduspõhise informatsiooni saabki vast CDC/WHO juhenditest.