Kas kuskil mingit uuringut mis ütleks midagi lastetoetuste mõju kohta sündivusele? Loll oleks ühte asja uuesti ja uuesti teha, oodates erinevat tulemust.
lmho on sellele mõneti suht loogiline seletus. Esimene laps saadakse tänapäeval ikka mitte kohe kokku saades, vaid peale (vähemalt) paari aasta pikkust suhet ja kooselu. Ja paar aastat tagasi 2019-2020 etc oli uute suhete loomiseks ikka ülimalt nadi aeg. Kui mujal maailmas, kus samamoodi oli lockdown, hakkavad/on juba hakanud ilmnema samad trendid, pole vist vaja rohkem juurelda. Oleks hea näha, see jookseks välja ju statistikast, et kas vähenesid eelkõige esimeste laste sünnib või kõik üleüldiselt.
Minu 2 senti, olles ise lapsevanem, kes kohe kutiga kokku saades titte tegema ei hakanud 😀
Kurb kurb, kahjuks mida majanduslikumalt edukas riik on, seda vähem lapsi saadakse.
Kui meeles pidada, et:
* meile piisavalt lähedal käib aktiivne sõda ja meile on samas sõjas agressorina tegutsev naaberriik, kes vahepeal nii-niisama naljaks ähvardab meid vägistamiste, tapmiste ja küüditamisega. Pole imestada siis, et naised-mehed-pered leidsid, et ootame natuke selle uue lapsega;
* kui õigesti mäletan, siis on keskmine lapse saamise iga Eestis kusagil 27-28 kandis praeguseks. Kes saab Eestis selles vanuses lapsi? Need, kes on sündinud aastatel 96, 97, 98, 99 – kõik 90ndate aastakäigu lapsed, kus sündivus kukkuski vist 50% võrreldes 88-89 aasta sündimustega. Ehk lihtsalt öelduna: 90ndatel kukkus sündivus palju, sündis vähem lapsi kui enne; nüüd need lapsed saavad lapsi, aga neid on ka vähem sest juba vanemaid on vähem. Rohkemate sündivate laste arvu jaoks peaks nooremad olema aktiivsed lapsesaajad ja eelkõige sünnitama vist mitmikke.
Ei ütle, et see ongi normaalne, aga kui natuke ajalugu kiigata, siis tunduvad numbrid õiglased küll.
Sündivus hakkas uuesti kasvama 2000ndate paiku, küllap emapalga tekitamisega. Juba tollal räägiti, et 90ndate madala sündivuse pärast tuleb mõelda, mida teha tühjaks jäävate lasteaedade ja koolidega. Samas on praegu toetused suht head, nii et võib-olla elame need mõned aastad kehva sündivusega üle ja edasi läheb stabiilsemaks.
Mul õnnestus täpselt sellesse kuusse üks laps panustada… kohe esimese hommikul sündis ära.
Arvestades, et sünni registreerimiseks on aega 30 päeva, siis veebruaris sünni registreerimine ei tähenda ilmtingimata, et laps samal kuul sündis. Nende seas on kohe kindlasti ka jaanuaris sündinuid ja nii mõnedki veebruaris sündinud võivad olla hetkel veel registreerimata.
Lapse saamise ikka on jõudnud see põlvkond, keda oli juba omal ajal vähe. Muutus ongi järsk. Mäletan, kuidas vanemates klassides oli 4-5 paralleeli samal ajal kui meil ja noorematel vaevu kaks klassi lennus oli. Pigem isegi üks klass oligi üks lend.
Niimoodi see eesti riik välja surebki. Ei tea kes neid lasteta inimesi üleval hakkab pidama pensionieas
Lõpuks üks hea uudis ka
Oodake nüüd veidi, riik tellis naistelt uue partii maksumaksjaid toetustega. Kui need jõustuvad, siis ehk mingi aasta pärast näeme uudiseid, et lapsi pole kuhugi enam ära mahutada.
12 comments
Sest mais on Kevadtorm, kõik mehed on metsas.
Mis aastast statistika algab?
Kas kuskil mingit uuringut mis ütleks midagi lastetoetuste mõju kohta sündivusele? Loll oleks ühte asja uuesti ja uuesti teha, oodates erinevat tulemust.
lmho on sellele mõneti suht loogiline seletus. Esimene laps saadakse tänapäeval ikka mitte kohe kokku saades, vaid peale (vähemalt) paari aasta pikkust suhet ja kooselu. Ja paar aastat tagasi 2019-2020 etc oli uute suhete loomiseks ikka ülimalt nadi aeg. Kui mujal maailmas, kus samamoodi oli lockdown, hakkavad/on juba hakanud ilmnema samad trendid, pole vist vaja rohkem juurelda. Oleks hea näha, see jookseks välja ju statistikast, et kas vähenesid eelkõige esimeste laste sünnib või kõik üleüldiselt.
Minu 2 senti, olles ise lapsevanem, kes kohe kutiga kokku saades titte tegema ei hakanud 😀
Kurb kurb, kahjuks mida majanduslikumalt edukas riik on, seda vähem lapsi saadakse.
Kui meeles pidada, et:
* meile piisavalt lähedal käib aktiivne sõda ja meile on samas sõjas agressorina tegutsev naaberriik, kes vahepeal nii-niisama naljaks ähvardab meid vägistamiste, tapmiste ja küüditamisega. Pole imestada siis, et naised-mehed-pered leidsid, et ootame natuke selle uue lapsega;
* kui õigesti mäletan, siis on keskmine lapse saamise iga Eestis kusagil 27-28 kandis praeguseks. Kes saab Eestis selles vanuses lapsi? Need, kes on sündinud aastatel 96, 97, 98, 99 – kõik 90ndate aastakäigu lapsed, kus sündivus kukkuski vist 50% võrreldes 88-89 aasta sündimustega. Ehk lihtsalt öelduna: 90ndatel kukkus sündivus palju, sündis vähem lapsi kui enne; nüüd need lapsed saavad lapsi, aga neid on ka vähem sest juba vanemaid on vähem. Rohkemate sündivate laste arvu jaoks peaks nooremad olema aktiivsed lapsesaajad ja eelkõige sünnitama vist mitmikke.
Ei ütle, et see ongi normaalne, aga kui natuke ajalugu kiigata, siis tunduvad numbrid õiglased küll.
Sündivus hakkas uuesti kasvama 2000ndate paiku, küllap emapalga tekitamisega. Juba tollal räägiti, et 90ndate madala sündivuse pärast tuleb mõelda, mida teha tühjaks jäävate lasteaedade ja koolidega. Samas on praegu toetused suht head, nii et võib-olla elame need mõned aastad kehva sündivusega üle ja edasi läheb stabiilsemaks.
Mul õnnestus täpselt sellesse kuusse üks laps panustada… kohe esimese hommikul sündis ära.
Arvestades, et sünni registreerimiseks on aega 30 päeva, siis veebruaris sünni registreerimine ei tähenda ilmtingimata, et laps samal kuul sündis. Nende seas on kohe kindlasti ka jaanuaris sündinuid ja nii mõnedki veebruaris sündinud võivad olla hetkel veel registreerimata.
Lapse saamise ikka on jõudnud see põlvkond, keda oli juba omal ajal vähe. Muutus ongi järsk. Mäletan, kuidas vanemates klassides oli 4-5 paralleeli samal ajal kui meil ja noorematel vaevu kaks klassi lennus oli. Pigem isegi üks klass oligi üks lend.
Niimoodi see eesti riik välja surebki. Ei tea kes neid lasteta inimesi üleval hakkab pidama pensionieas
Lõpuks üks hea uudis ka
Oodake nüüd veidi, riik tellis naistelt uue partii maksumaksjaid toetustega. Kui need jõustuvad, siis ehk mingi aasta pärast näeme uudiseid, et lapsi pole kuhugi enam ära mahutada.