Tegelikult keeleteadlane ei ole sõnaraamat, tema pädevust ei tohiks hinnata ainult selle järgi kui palju sõnu ta peast teab. Sama nagu “IT poisile” mingi katkine arvuti ette visata, kuigi riistvara pole võibolla hoopis tema eriala. Lisaks jätab segakeelsest perest pärit inimeste keeleoskuse üle ilkumine mulle alati halva maitse suhu.
Tegemist on ikkagi väga innuka eesti keele fänni ja edendajaga, ma loodan, et ta ei kaotanud motivatsiooni, et seda asja edasi ajada.
Täiesti mõttetu võtmine inimese kallal, sõnaraamat on täis sõnu mille tähendus on kas eksitav või mida lihtsalt ei tea, ükskõik kelle käest küsid.
Mäletan, et kui lapsena puutusin mõnes raamatus esimest korda kokku sõnaga *liiderlik*, arvasin ka, et see tähendab “liidri omadustega”. Siiski selgitasin ühel või teisel viisil tõe välja, kuna mu esmane mõte sõna tähendusest ei tundunud konteksti sobivat. Samas ma saan aru, kuidas võib peaaegu 30 aastat ära elada, ilma et sellise sõnaga tõsiselt kokku puutuks.
See, et doktorant ei tunne sõnu, okei, las olla, ta pole sõnaraamat.
See, et inimene ei mäleta põhikoolis õpitud tüüpvigu, see on veidi naljakas.
EDIT: Priit Pullerits võib muidugi kõige selle taustal niisama ka perse käia.
Sõna tähendus sõltub ennekõike kasutusest mitte mingist sõnaraamatu tõmmekast. Palju on selliseid sõnu, mis inglise keele mõjul on saanud uue tähenduse juurde.
Ma ei tea sellest teemast mitte midagi, läksin twitterisse ja no holy shit, mõnel inimesel on ikka korralik retarder peal…
Olen keeleteadlane ja see juhtum on pehmelt öeldes hirmuäratav. Käime koolides rääkimas, kuidas keel on rikas ja variatiivne, kuidas noored peavad saama eesti keeles slängi kasutada, kuidas eri vanustel peabki erinev keel olema — kuidas see kõik tähendab, et eesti keel on elujõuline. Kuidas on okei, kui mõned inimesed segavad isegi eri keeli samas lauses. Räägime, kuidas eesti keele tervise pärast pole kellelgi vaja muretseda, sest ta on top 3% räägitavaimate keelte hulgas. Sel nädalal sain teada, et kui Pulleritsule edastada, mida räägime, siis olen isiklikult Postimehes ja terve eesti A-list mõnitab ta lehel minu intelligentsi. Ma ei tea, et ükski teine teadusharu oleks oma teadustulemustest rääkimise pärast sellise põlu all. Mu enda sisetunne on, et see nädal muutis väga palju selles, kuidas ma teadlasena olen ja end tunnen.
Pullerits tõmbas endale omaselt suhteliselt tühise asja veidi suurema kella külge, kui vaja olnuks, aga:
1. neiu sai ilmatuma ruumi artiklis, et end selgitada, palju rohkem, kui tasakaalustatuse printsiip ette näeb. ausalt öeldes ei ole kunagi varem näinud, et Pulleritsu kaliibriga ajakirjanik annaks kellelegi 5000 tähemärki vastulauseks.
2. peale vastulauset on sõna eksperdil, kelle sõnavõtt sisuliselt tegeleb ainult neiu kaitsmisega. kusjuures ekspert esindab ikka eriliselt progressiivset seisukohta, a la noored ei saa keelt valesti kasutada, vaid keel saab olla ajale jalgu jäänud.
3. tegijal juhtub. ja naerdaksegi. akadeemikud ilguvad veel eriti mürgiselt. korraks on nõme tunne ja siis see läheb üle. tahad või ei taha, aga see ei kao kunagi ära, just eriti akadeemilises keskkonnas.
4. kogu teemakäsitluses mängib rolli see, et tegemist on “vanad mehed võtavad noore naise kallal” situatsiooniga. kui 27 aastane Martin, kes on inseneriteaduste doktorant, teeb samamoodi confidently incorrect teisendusvea, siis räägitaks samamoodi sellest, kuidas doktorantide kvaliteet on kehv, ainult et keegi ei võtaks tõsiselt seda narratiivi, et “noormees tegeleb paljude asjadega korraga ning tegi kaamerate tekitatud ärevuses pisivea”.
kui vaadata Pulleritsu artiklit kui tervikut, siis näeme ju seda, et artikkel on neiu suunas kaldu, palju suurem osa tervikust räägib tema poolt. ja üldiselt kõnetab artikkel keele seisukohalt olulist teemat. olen Pulleritsu loengutes käinud, ta tagus ajakirjanikele seda labidaga pähe, et keelekasutus olgu perfektne.
vahel juhtuvad tobedad vead ja siis pead selle alla neelama. saan aru, et neiu jaoks on see ebamugav olukord, aga see möödub kiirelt. olulisem on see, et me saame avalikus ruumis neid arutelusid pidada. let’s strive for kindness rahva meelehärmiks on siiski oluline, et meil oleks kõrged standardid oma teadlastele, see kehtib ka doktorantide puhul. ja ilma paksu nahata on teadusmaailmas vägaväga raske.
Inglise keele mõju suurem praegu kui saksa keele. Vanas saksa kultuuri- ja keeleruumis liederlich oli muidugi liiderlik, aga praegu vist ei enam eestlane seda keelt oska.
Osavõtlik on sama kui soome keeles “osaaottava”. Sügav kaastunne on soome keeles “syvä osaanotto”. Selle sõnaga on abiks soome keele tundmine.
Keeleteaduse doktorant võiks ikka sõnade tähendusi teada.
Kui üks 30-ndates küsis sõna “vitaalne” tähendust pani see ikka vägagi kulme kergitama!
Oh you’re a linguist?
Name every word.
Oleks tegu tavainimesega, siis vôtaks lihtsalt kulmu kergitama aga doktorant/keeleteadlane tegi küll end täis hetkel. Need ei ole uudissônad – iga vähegi kodumaise kirjandusega kokkupuutunud inimene teab nende sônade tähendust.
Liiderlikkuse ja liiderdamise teema, selle eest üles poomine ja vangi panemine on lihtsalt igas teises Eesti filmis/romaanis/proosateoses sees, Rummu Jürist Viimse Reliikviani. Keeleteadlane ei pea olema sõnaraamat, aga doktorant peaks olema teadmistejanuline, põhjalik ja elus lahtiste silmadega ringi käiv. Kui kunagi ei tekkinud huvi või küsimust selle sõna kohta, siis kas pole midagi lugenud/vaadanud või tekib küsimus, mida kõike ta veel ei tea, mis ei huvita ja millest pealiskaudselt üle laseb.
Keeleteaduse doktorant da fak.
See et keelt tundma ei pea sest keel ju areneb on ikka väga väär arusaam.
ausalt öeldes ei saa aru, millest selline furoor, sest ERR on aastaid juba kirjavigasi ja mittetoimetatud tekste täis ja kedagi see ei häiri
20 comments
[https://pastebin.com/LqNf4Pzg](https://pastebin.com/LqNf4Pzg)
Pidades end üsna keeleteadlikuks inimeseks, pean tunnistama, et sõna *osavõtlik* õiget tähendust ma ei teadnud.
Noh, kunagi oli inglise keeles sarnane lugu sõnaga “libertine”
Noh, eks valitsus võiks ju selle “liiderliku” sõna kõiki tähendusvarjundeid järgida, ja näiteks riigikogu infotunni asemel riigikogu kepitunni teha.
**osa+v`õtl`ik** *kaastundlik, südamlik*. Teise murede suhtes, kaaslase vastu osavõtlik. Osavõtlikkus
**liiderl`ik** <25: -liku, -l`ikku> *seksuaalselt lodev*. Liiderlikkus
ÕSS on informatiivsem kui suvaline doktorant, kes kändu ajab (nii intensiivne kelbas võis doktorandi poolt olla ka teadlik trollimine)
Oi kuidas materdatakse nüüd seda vaest doktoranti, eesti twitteris juba mitu päeva teema üleval.
Siin Twitteri lõim kus ta ise natuke seda asja selgitab
https://twitter.com/muriliis/status/1636637507960832003?t=nRTPosgajbrKDI43Qu6YJg&s=19
Tegelikult keeleteadlane ei ole sõnaraamat, tema pädevust ei tohiks hinnata ainult selle järgi kui palju sõnu ta peast teab. Sama nagu “IT poisile” mingi katkine arvuti ette visata, kuigi riistvara pole võibolla hoopis tema eriala. Lisaks jätab segakeelsest perest pärit inimeste keeleoskuse üle ilkumine mulle alati halva maitse suhu.
Tegemist on ikkagi väga innuka eesti keele fänni ja edendajaga, ma loodan, et ta ei kaotanud motivatsiooni, et seda asja edasi ajada.
Täiesti mõttetu võtmine inimese kallal, sõnaraamat on täis sõnu mille tähendus on kas eksitav või mida lihtsalt ei tea, ükskõik kelle käest küsid.
Mäletan, et kui lapsena puutusin mõnes raamatus esimest korda kokku sõnaga *liiderlik*, arvasin ka, et see tähendab “liidri omadustega”. Siiski selgitasin ühel või teisel viisil tõe välja, kuna mu esmane mõte sõna tähendusest ei tundunud konteksti sobivat. Samas ma saan aru, kuidas võib peaaegu 30 aastat ära elada, ilma et sellise sõnaga tõsiselt kokku puutuks.
See, et doktorant ei tunne sõnu, okei, las olla, ta pole sõnaraamat.
See, et inimene ei mäleta põhikoolis õpitud tüüpvigu, see on veidi naljakas.
EDIT: Priit Pullerits võib muidugi kõige selle taustal niisama ka perse käia.
Sõna tähendus sõltub ennekõike kasutusest mitte mingist sõnaraamatu tõmmekast. Palju on selliseid sõnu, mis inglise keele mõjul on saanud uue tähenduse juurde.
Ma ei tea sellest teemast mitte midagi, läksin twitterisse ja no holy shit, mõnel inimesel on ikka korralik retarder peal…
Olen keeleteadlane ja see juhtum on pehmelt öeldes hirmuäratav. Käime koolides rääkimas, kuidas keel on rikas ja variatiivne, kuidas noored peavad saama eesti keeles slängi kasutada, kuidas eri vanustel peabki erinev keel olema — kuidas see kõik tähendab, et eesti keel on elujõuline. Kuidas on okei, kui mõned inimesed segavad isegi eri keeli samas lauses. Räägime, kuidas eesti keele tervise pärast pole kellelgi vaja muretseda, sest ta on top 3% räägitavaimate keelte hulgas. Sel nädalal sain teada, et kui Pulleritsule edastada, mida räägime, siis olen isiklikult Postimehes ja terve eesti A-list mõnitab ta lehel minu intelligentsi. Ma ei tea, et ükski teine teadusharu oleks oma teadustulemustest rääkimise pärast sellise põlu all. Mu enda sisetunne on, et see nädal muutis väga palju selles, kuidas ma teadlasena olen ja end tunnen.
Pullerits tõmbas endale omaselt suhteliselt tühise asja veidi suurema kella külge, kui vaja olnuks, aga:
1. neiu sai ilmatuma ruumi artiklis, et end selgitada, palju rohkem, kui tasakaalustatuse printsiip ette näeb. ausalt öeldes ei ole kunagi varem näinud, et Pulleritsu kaliibriga ajakirjanik annaks kellelegi 5000 tähemärki vastulauseks.
2. peale vastulauset on sõna eksperdil, kelle sõnavõtt sisuliselt tegeleb ainult neiu kaitsmisega. kusjuures ekspert esindab ikka eriliselt progressiivset seisukohta, a la noored ei saa keelt valesti kasutada, vaid keel saab olla ajale jalgu jäänud.
3. tegijal juhtub. ja naerdaksegi. akadeemikud ilguvad veel eriti mürgiselt. korraks on nõme tunne ja siis see läheb üle. tahad või ei taha, aga see ei kao kunagi ära, just eriti akadeemilises keskkonnas.
4. kogu teemakäsitluses mängib rolli see, et tegemist on “vanad mehed võtavad noore naise kallal” situatsiooniga. kui 27 aastane Martin, kes on inseneriteaduste doktorant, teeb samamoodi confidently incorrect teisendusvea, siis räägitaks samamoodi sellest, kuidas doktorantide kvaliteet on kehv, ainult et keegi ei võtaks tõsiselt seda narratiivi, et “noormees tegeleb paljude asjadega korraga ning tegi kaamerate tekitatud ärevuses pisivea”.
kui vaadata Pulleritsu artiklit kui tervikut, siis näeme ju seda, et artikkel on neiu suunas kaldu, palju suurem osa tervikust räägib tema poolt. ja üldiselt kõnetab artikkel keele seisukohalt olulist teemat. olen Pulleritsu loengutes käinud, ta tagus ajakirjanikele seda labidaga pähe, et keelekasutus olgu perfektne.
vahel juhtuvad tobedad vead ja siis pead selle alla neelama. saan aru, et neiu jaoks on see ebamugav olukord, aga see möödub kiirelt. olulisem on see, et me saame avalikus ruumis neid arutelusid pidada. let’s strive for kindness rahva meelehärmiks on siiski oluline, et meil oleks kõrged standardid oma teadlastele, see kehtib ka doktorantide puhul. ja ilma paksu nahata on teadusmaailmas vägaväga raske.
TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktoriõppe programmijuhi seisukoht
https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=pfbid021GQbCopgJwRGurL6kxjWaKgjKZZr1x49tnjqQpYmSWk6niRmoGZa2Wac9MBmpw7Gl&id=100059757859904
Inglise keele mõju suurem praegu kui saksa keele. Vanas saksa kultuuri- ja keeleruumis liederlich oli muidugi liiderlik, aga praegu vist ei enam eestlane seda keelt oska.
Osavõtlik on sama kui soome keeles “osaaottava”. Sügav kaastunne on soome keeles “syvä osaanotto”. Selle sõnaga on abiks soome keele tundmine.
Keeleteaduse doktorant võiks ikka sõnade tähendusi teada.
Kui üks 30-ndates küsis sõna “vitaalne” tähendust pani see ikka vägagi kulme kergitama!
Oh you’re a linguist?
Name every word.
Oleks tegu tavainimesega, siis vôtaks lihtsalt kulmu kergitama aga doktorant/keeleteadlane tegi küll end täis hetkel. Need ei ole uudissônad – iga vähegi kodumaise kirjandusega kokkupuutunud inimene teab nende sônade tähendust.
Liiderlikkuse ja liiderdamise teema, selle eest üles poomine ja vangi panemine on lihtsalt igas teises Eesti filmis/romaanis/proosateoses sees, Rummu Jürist Viimse Reliikviani. Keeleteadlane ei pea olema sõnaraamat, aga doktorant peaks olema teadmistejanuline, põhjalik ja elus lahtiste silmadega ringi käiv. Kui kunagi ei tekkinud huvi või küsimust selle sõna kohta, siis kas pole midagi lugenud/vaadanud või tekib küsimus, mida kõike ta veel ei tea, mis ei huvita ja millest pealiskaudselt üle laseb.
Keeleteaduse doktorant da fak.
See et keelt tundma ei pea sest keel ju areneb on ikka väga väär arusaam.
ausalt öeldes ei saa aru, millest selline furoor, sest ERR on aastaid juba kirjavigasi ja mittetoimetatud tekste täis ja kedagi see ei häiri