Erametsaomanik teeb ikka oma metsaga mis tahab. Kui mõnel Svenil see nii hinges on, siis oleks võinud teha pakkumise, et ostab ära.
Ot Kassinurme oli see koht, kus vahepeal iga suvi larpimängijate kokkutulek oli?
Ei ole kunagi mõistnud hiite kaitsmise vajadust. Saaks aru, kui seal on tegu mingite arheoloogiliste säilmete puutumatusega, aga muus osas ei erine see teistest metsatukkadest.
Ostke kõik kokku ja jätke raiumata.
Eestis puudub poliitikameede, mis suunaks omanikku või keda iganes kaitsma kultuurilise tähendusega (s.t. mitte keskkonnakaitselise tähendusega) metsi. Ühele on koht hiis, teisele on puit. Kurb, aga tegelikkus.
Kui sa tahad, et mingit metsa ei raiuta, pead sinna kotiga lendoravaid viima (ja siis neile tõrusid, et jalad alla võtaks). Siis pead dokumenteerima, et nad seal lendavad. Õnnestunud sabotaaži akt lõppeb paberiga ministeeriumist, et nüüd on kaitse all. 🙂
Taara karistab!
Ma olen isiklikult küll arvamusel, et praegu raiutakse liiga palju ja liiga jõhkralt ning kole on näha neid raielanke, kus mingid puude jäänused turritavad keset tühja välja. Kas vanasti mitte ei olnud kohustus uus mets rajada? Praegu tundub küll, et jäetakse nii nagu pärast raiumist on, aastateks.
Aga: siin oli tegu erametsaga. Erametsaomanik saab sisuliselt selle metsaga teha, mis tahab, kui mets ei ole mingil põhjusel kaitse all ja kui pole linnupesitsushooaeg vms. Ma olen igati nende hiidude jne kaitsmise ja säilitamise poolt, aga on natuke nadi eeldada, et seda peab tegema selle maa eraisikust omanik. Jah, muidugi võiks ju inimestel olla seda nö altruistlikku armastust ja põletavat soovi mitte kunagi mitte midagi seal metsas teha, aga paraku enamus inimesi ei ole sellised ja paljudel inimestel on Eestis ka raha vaja – raieküpse metsa maha võtmine on üsna tavaline viis kuidas raha saada. Eriti kui arvestada seda, et minu teada on metsal nö parim enne vanus olemas kui tahta seda puitu maha müüa – kui niisama metsana tahad hoida, siis vist tuleb ainult hooldustöid jne teha, aga metsa iseenesest maha võtma ei pea kui seal puudel mingit haigust ei levi.
Alternatiiv on sellised metsad neil inimestel ära osta ja hoida neid nii nagu tahetakse. Teine alternatiiv on koputada riigi südametunnistusele, aga riigi metsa majandamine on meile kõigile teada ja vaevalt, et riik rohkem kohustusi tahab.
Lol, see eraomand, tehku või golfiväljak metsa asemele, riigimets on see mida peaks vähem lubatama raiuda
mõrv
Esiteks hiis, mida määritakse nüüd selle langi pähe on kenasti raiumata. See on seal vahetus läheduses. Antud puud seal puistus ei anna hiie puu mõõtu välja, liiga noored selleks.
Teisalt on hiied kaitsealad ja hiies raie teostamiseks ei oleks keskkonnaamet luba andnud.
Kolmandaks te võite end siin uhkelt nüüdisaja intellektuaalideks pidada aga vana aja inimesed ei olnud rumalad. Mitte keegi ei ehitaks linnust keset hiide või metsa. Linnus ehitati lagedale ja künka otsa. Põhjuseks, et oleks paremini kaitstud ja mis kõige tähtsam, et saaks vaenlast kaugelt märgata ja hõlpsasti tõrjuda. Mets taunib nägemis välja ja pakub katet vaenlasele. Selle aja inimestele oli hiis püha paik ja sinna ehitamise peale ei oleks keegi tulnud.
Neljandaks mets mis raiuti maha on eraomand ning omanikul on oma voli. Tegemist on lihtsalt kohalikele sentimentaalse väärtusega paigaga, kus oli lihtsalt ilus jalutada.
Viimaseks. Karm tõde on see, et lageraie on kõike parema taastootlikusega raieliik ja kõige rohelisem. Langile jäetakse üksikud seemne puud, mis on täiselujõulised. Nii säilitatakse puistu oma genofondi säilitamine. Teine võimalus on vähemalt 2 aasta jooksul ise istutada uued puud.
Selle kandiga oli veel eriti rõve lugu, et see oli riikliku muinsuskaitse all mõned aastad tagasi veel, aga siis keegi otsustas sealt selle eemaldada põhjusel, et “Las kohalik vald võtab kaitse alla”
Kui vaid metsad tagasi kasvaks.
Metsaportaalis on kehtivate inventeerimisandmetega puistute liigiline koosseis ja vanused avalikud, neid näeb seal igaüks, kes otsida oskab. Artiklis on katastriüksuste numbrid ära toodud, nende järgi saab need kohad üles leida ja vaadata, kui vanad need muistsed hiiemetsad olid. Peamiselt umbes sama muistsed, kui see Aivar Pau ise tundub foto järgi olevat.
Kõnealused lageraied on tehtud valdavalt ligi 40-70 aastastes hall lepikutes (hallil lepal ei ole minimaalset nõutavat raievanust), kahjustuste tõttu raiuti 55 aastane kuusik. Lageraiega raiuti ka 0,49 hektariline haavik keskmise vanusega 88 aastat. Ligi 90 aastane haavik on päris vana haaviku kohta ja visuaalselt ka lahe. Samas mingid 40-70 aastased hall lepikud, päris vägev kujutlusvõime peab olema, et neid muistseks hiieks nimetada. Ja ma ei kutsuks ka 88 aastast puistut, mis on noorem, kui pooled mu vanavanemad täna oleks, muistseks.
Mul läks vähem kui 5 minutit selle tasuta kättesaadava info leidmiseks, mida pole artiklis kajastatud.
Muidugi mõni võib ka pidada inventeerimisandmeid vandenõuks, siis võib sinna koha peale sõita ja kändudel aastarõngad kokku lugeda. Omaette mõistatus on, miks peaks taksaator metsa nooremaks valetama. Pigem võib kahtlustada, et mõned kohandavad vanemaks, et raievanus paberi peal kiiremini kätte saada. Mis hall lepikutes oleks samuti mõttetu tegevus.
KEskmine eesti metsaturism: “siin on 1km rada, rohkem ei saa – siis saab mets otsa”.
Kas väide, et selles metsatukas möllas kuuseürask, vastab tõele?
Ise enda metsades on jubedalt üraskikahjustust. Tuleb kõrvalt riigimetsadest ja naabrimetsadest. Püüniseid ka ei jõua igale viimsele puule panna. Järjest nopin kuivanud puid ja üraskipuid välja. Vastikult lage on mets nüüd sealt.
Pärimuses on piisavalt näiteid, mis hiieraiujate või -rikkujatega juhtub… edu neile. See on küll sigadus, vahet pole, et eramets. Pühakotus peab kaitse all olema, ei anna selle lisatüki raiumine meie majandusele ega omaniku rahakotile seda boosti, mis oleks sellist teguviisi väärt.
16 comments
Erametsaomanik teeb ikka oma metsaga mis tahab. Kui mõnel Svenil see nii hinges on, siis oleks võinud teha pakkumise, et ostab ära.
Ot Kassinurme oli see koht, kus vahepeal iga suvi larpimängijate kokkutulek oli?
Ei ole kunagi mõistnud hiite kaitsmise vajadust. Saaks aru, kui seal on tegu mingite arheoloogiliste säilmete puutumatusega, aga muus osas ei erine see teistest metsatukkadest.
Ostke kõik kokku ja jätke raiumata.
Eestis puudub poliitikameede, mis suunaks omanikku või keda iganes kaitsma kultuurilise tähendusega (s.t. mitte keskkonnakaitselise tähendusega) metsi. Ühele on koht hiis, teisele on puit. Kurb, aga tegelikkus.
Kui sa tahad, et mingit metsa ei raiuta, pead sinna kotiga lendoravaid viima (ja siis neile tõrusid, et jalad alla võtaks). Siis pead dokumenteerima, et nad seal lendavad. Õnnestunud sabotaaži akt lõppeb paberiga ministeeriumist, et nüüd on kaitse all. 🙂
Taara karistab!
Ma olen isiklikult küll arvamusel, et praegu raiutakse liiga palju ja liiga jõhkralt ning kole on näha neid raielanke, kus mingid puude jäänused turritavad keset tühja välja. Kas vanasti mitte ei olnud kohustus uus mets rajada? Praegu tundub küll, et jäetakse nii nagu pärast raiumist on, aastateks.
Aga: siin oli tegu erametsaga. Erametsaomanik saab sisuliselt selle metsaga teha, mis tahab, kui mets ei ole mingil põhjusel kaitse all ja kui pole linnupesitsushooaeg vms. Ma olen igati nende hiidude jne kaitsmise ja säilitamise poolt, aga on natuke nadi eeldada, et seda peab tegema selle maa eraisikust omanik. Jah, muidugi võiks ju inimestel olla seda nö altruistlikku armastust ja põletavat soovi mitte kunagi mitte midagi seal metsas teha, aga paraku enamus inimesi ei ole sellised ja paljudel inimestel on Eestis ka raha vaja – raieküpse metsa maha võtmine on üsna tavaline viis kuidas raha saada. Eriti kui arvestada seda, et minu teada on metsal nö parim enne vanus olemas kui tahta seda puitu maha müüa – kui niisama metsana tahad hoida, siis vist tuleb ainult hooldustöid jne teha, aga metsa iseenesest maha võtma ei pea kui seal puudel mingit haigust ei levi.
Alternatiiv on sellised metsad neil inimestel ära osta ja hoida neid nii nagu tahetakse. Teine alternatiiv on koputada riigi südametunnistusele, aga riigi metsa majandamine on meile kõigile teada ja vaevalt, et riik rohkem kohustusi tahab.
Lol, see eraomand, tehku või golfiväljak metsa asemele, riigimets on see mida peaks vähem lubatama raiuda
mõrv
Esiteks hiis, mida määritakse nüüd selle langi pähe on kenasti raiumata. See on seal vahetus läheduses. Antud puud seal puistus ei anna hiie puu mõõtu välja, liiga noored selleks.
Teisalt on hiied kaitsealad ja hiies raie teostamiseks ei oleks keskkonnaamet luba andnud.
Kolmandaks te võite end siin uhkelt nüüdisaja intellektuaalideks pidada aga vana aja inimesed ei olnud rumalad. Mitte keegi ei ehitaks linnust keset hiide või metsa. Linnus ehitati lagedale ja künka otsa. Põhjuseks, et oleks paremini kaitstud ja mis kõige tähtsam, et saaks vaenlast kaugelt märgata ja hõlpsasti tõrjuda. Mets taunib nägemis välja ja pakub katet vaenlasele. Selle aja inimestele oli hiis püha paik ja sinna ehitamise peale ei oleks keegi tulnud.
Neljandaks mets mis raiuti maha on eraomand ning omanikul on oma voli. Tegemist on lihtsalt kohalikele sentimentaalse väärtusega paigaga, kus oli lihtsalt ilus jalutada.
Viimaseks. Karm tõde on see, et lageraie on kõike parema taastootlikusega raieliik ja kõige rohelisem. Langile jäetakse üksikud seemne puud, mis on täiselujõulised. Nii säilitatakse puistu oma genofondi säilitamine. Teine võimalus on vähemalt 2 aasta jooksul ise istutada uued puud.
Selle kandiga oli veel eriti rõve lugu, et see oli riikliku muinsuskaitse all mõned aastad tagasi veel, aga siis keegi otsustas sealt selle eemaldada põhjusel, et “Las kohalik vald võtab kaitse alla”
Kui vaid metsad tagasi kasvaks.
Metsaportaalis on kehtivate inventeerimisandmetega puistute liigiline koosseis ja vanused avalikud, neid näeb seal igaüks, kes otsida oskab. Artiklis on katastriüksuste numbrid ära toodud, nende järgi saab need kohad üles leida ja vaadata, kui vanad need muistsed hiiemetsad olid. Peamiselt umbes sama muistsed, kui see Aivar Pau ise tundub foto järgi olevat.
Kõnealused lageraied on tehtud valdavalt ligi 40-70 aastastes hall lepikutes (hallil lepal ei ole minimaalset nõutavat raievanust), kahjustuste tõttu raiuti 55 aastane kuusik. Lageraiega raiuti ka 0,49 hektariline haavik keskmise vanusega 88 aastat. Ligi 90 aastane haavik on päris vana haaviku kohta ja visuaalselt ka lahe. Samas mingid 40-70 aastased hall lepikud, päris vägev kujutlusvõime peab olema, et neid muistseks hiieks nimetada. Ja ma ei kutsuks ka 88 aastast puistut, mis on noorem, kui pooled mu vanavanemad täna oleks, muistseks.
Mul läks vähem kui 5 minutit selle tasuta kättesaadava info leidmiseks, mida pole artiklis kajastatud.
Muidugi mõni võib ka pidada inventeerimisandmeid vandenõuks, siis võib sinna koha peale sõita ja kändudel aastarõngad kokku lugeda. Omaette mõistatus on, miks peaks taksaator metsa nooremaks valetama. Pigem võib kahtlustada, et mõned kohandavad vanemaks, et raievanus paberi peal kiiremini kätte saada. Mis hall lepikutes oleks samuti mõttetu tegevus.
KEskmine eesti metsaturism: “siin on 1km rada, rohkem ei saa – siis saab mets otsa”.
Kas väide, et selles metsatukas möllas kuuseürask, vastab tõele?
Ise enda metsades on jubedalt üraskikahjustust. Tuleb kõrvalt riigimetsadest ja naabrimetsadest. Püüniseid ka ei jõua igale viimsele puule panna. Järjest nopin kuivanud puid ja üraskipuid välja. Vastikult lage on mets nüüd sealt.
Pärimuses on piisavalt näiteid, mis hiieraiujate või -rikkujatega juhtub… edu neile. See on küll sigadus, vahet pole, et eramets. Pühakotus peab kaitse all olema, ei anna selle lisatüki raiumine meie majandusele ega omaniku rahakotile seda boosti, mis oleks sellist teguviisi väärt.