Politico ja Jakob Hanke Vela mustamine Eesti kalla

9 comments

1. Kasulik loll või lihtne raha

2. Mul on küsimus, et miks peab meie peaminister Politico nimelist solgitoru niivõrd usaldusväärseks väljaandeks, et seda riigikogus kasutada demokraatlikult valitud oponentide mustamiseks.

3. [https://twitter.com/HankeVela/with_replies](https://twitter.com/HankeVela/with_replies)

   Ta vastused Ilvesele ja Terrasele on üsna demagoogilised.
   Huvitav mis ta motiiv on, et ta selliselt jaurab (raha/olla pildis/kompramat?).

4. Stingeri-Strelade osas tundub, et tegu oli kõige parema lowballiga Eesti valitsusele, mida sellises olukorras teha andis. Nii kergelt kontrollitavat asja võiks nii mainekas ajakiri siiski üle vaadata enne uudise avaldamist ja meie oma spinmasterid kasutasid selle rõõmuga ära.

   Substantsi ehk miks Eesti ja naaberiigid oma vana tehnikat üle hindavad, sai kohe kõrvale jätta. Kõige halenaljakam oli Oidsalu whatabouttism, et Leedu teeb samamoodi – riik, kelle Politico toob samas artklis välja kui süsteemi ärakasutajat.

   Eesti sõjaväe moderniseerimine raha eest, mis on mõeldud Ukraina abistamiseks sõjas ei ole eetiline. Ukrainat toetada on absoluutselt õige, nagu on ka riikidele hüvitise maksmine relvade eest, mis nad Ukrainale maksavad. Aga sellest kasu lõikamine ei ole. Ja see oligi Politico point.

5. Usume Andrus Veerpalu vol2?

6. [Euroopa Komisjoni esindaja selgitus](https://www.err.ee/1608929300/euroopa-komisjoni-esindaja-me-pole-tuvastanud-rahurahastu-vaarkasutamist)
   Komitees kõikide liikmesriikide esindajad olemas, kes avaldused üle vaatavad. Ei tea, mida see Politico pasundab.

7. Seal on minu arust kahe asjaga tegu, millele eraldi tähelepanu pöörata.

   Esimene on see raha jagamise printsiip, mille osas ta Eestit kritiseeris. Selles osas võtsid nii mõnedki inimesed sõna ning laias laastus tundub, et ühest küljest ei ole keegi nagu öelnud, et Eesti ei tohi nii raha tagasi nõuda; teisalt öeldakse justkui, et teised teevad ka (meie lihtsalt tahtvat liiga palju ja olevat nahaalsed); kolmandaks olevat Eesti järginud kõiki reegleid ja see olevat ka mingist kontrollist läbi läinud (ehk JOKK tegelikult selle raha jagamisega); neljandaks vist küsis ERR ka selle rahajagamise fondi esimehelt vms kommentaari, kes justkui olevat öelnud, et neil puuduvad Eestile etteheited (mida võis ka oodata, sest artikkel ise mainis ka, et otse välja seda ei taheta öelda). Ütlen ausalt – kui sa annad enda laost põhimõtteliselt pool kasutatavast kaubast ära, siis minu arust on igati loogiline, et sa tahad asemele osta sarnast kasutatavat ja enam-vähem samas mahus kaupa – eriti veel arvestades Eesti asukohta. Muidugi maksab uus masin/tehnika/miin rohkem kui 30-40a vana võrdväärne mudel, mille Eesti võis või ei võinud saada nö tasuta. Minu arust see “te saite need tasuta ja nüüd tahate euroopa liidu raha eest uued ja uhked osta” on natuke nadi kommentaar. Vaevalt, et Eesti kõik sellised asjad tasuta sai ja teiseks – kui tegu on siiski mitte lihtsalt laos istunud kaubaga, vaid asjadega, mis loeti julgeoleku vaatevinklist olulisteks, siis on julgeoleku tagamiseks oluline, et me varud ka taastada saaksime. Põhiargument näib olevat see, et me tahame osade arvates lihtsalt liiga palju ja liiga kallist – sisuliselt “ise andsite nii palju ära ja nüüd tahate, et MEIE rahade eest teie saaksite uued osta”.

   Hoopis teine asi aga on see, et artiklis olid otseselt valed faktid ja autor ning publikatsioon – selle asemel, et paksult ja punaselt sellele ka viidata, et vähemalt selles osas nad eksisid – esiteks editeerisid vaikselt originaalartiklit ilma, et nad sellele viitaksid, et osa valeinfot on eemaldatud ning teiseks, põhiautor või üks autoritest väidab endiselt, et see strela-stingeri argument on nonsenss, et see on tühiasi. Reaalsuses võis see nii olla – tobe viga, kus ise ei kontrollitud ja usuti nö allika väidet, kes eksis ja Eesti kohta võib-olla päris täpselt 1:1 ei teadnud, mida me andnud oleme – lihtsalt seda, et me andsime palju ja nüüd tahame nende arust nende arvelt rikastuda – aga autori puhul näib tema jaoks see olevat tühiasi; mingi tühine väike näpukas, samas kui artikli sisu olevat tema arust olulisem – see, et me kasutame süsteemi enda jaoks ära. Ja autor näib olevat selles väga veendunud, et me olemegi nahaalsed ärakasutajad, sest ta endiselt taob sellel teemal trummi arvamusega, et isegi siis kui tema eksis konkreetsete mudelite ja relvade nimetamisega, siis põhiargument on see, et me saadame sitta ja tahame asemele kvaliteeti.

   Ja kuna Eesti reageeris päris valuliselt, siis näib, et kas astusime autori varvastele või vihastasime kedagi teist Politicos, aga neil on eilse ja tänasega kokku vist 3-4 artiklit Eesti teemal – negatiivse varjundiga (vähemalt üks, kus küsitakse, kas meie diplomaatilise suhtluse vähendamine Venemaaga on olnud mõistlik ja pole mitte olnud ülereageerimine; ja kolm, kus on teemaks olnud see rahastus). Ja see on probleem, sest teadupärast on vana euroopa EL-i liikmetega niimoodi, et sul läheb 20 aastat, et keegi sind enam odava ja litsaka ida-eurooplasena ei näeks ja ainult 20 minutit, et see 20a töö nullida. Lääne-euroopa on kohati meie suhtes ikka väga suurte eelarvamustega, paljude lääneeurooplaste jaoks ei saa meist iialgi vast piisavalt head EL-i materjali ja sellised artiklid, mis räägivad, kuidas me süsteemi ära kasutame, aga kuidas keegi avalikult seda öelda ei taha, sest “diplomacy” – need kahjustavad ennekõike meie inimeste ja riigi mainet tavakodanike silmis (kes niigi EuroTripi moodi vist mõtlevad, et kõik Berliinist idas on… noh, 30-40 aastat ajast maas), kelleni ei jõua ka meiepoolsed selgitused või Kaitseministeeriumi vastuargumendid.

   Ma ei usu, et autor on vene kalduvustega – pigem tundub, et ta mõtles, et siit saab hea stoori kuidas euroopa liidu tubli väikeriik on tegelikult pettur ja kaabakas ja noh, tüüpiline ida-euroopa. Aga ta ei eeldanud, et Eesti midagi vastu ütleb ja ta ehk eeldas liiga palju, et talle öeldu, oli sulatõsi. Teisalt näib mulle, et selle autori arvamust me ei muuda – viimase 24h jooksul tundub ta olevat veelgi enam sõrad maasse surunud, et tema ei ole mitte mingil juhul eksinud ning meie eksitame ja valetame. Ja sellist inimest juba ümber ei veena.

8. “Kas see oli legaalne ning juriidiliselt korrektne?”

   “Jah”

   Case closed

9. “Kas see oli legaalne ning juriidiliselt korrektne?”

   “Jah”

   Case closed