Ka Eesti valimised andsid lootust, et mõistlik poliitika tuleb tagasi. Kuid populism leiab uusi suundi.
**Hollandis** toimusid hiljuti provintsivalimised. Ehk siis kohalikud, mitte parlamendivalimised. No ja mis siis? Ühe mitte kõige suurema Euroopa riigi kohalikud asjad ei peaks ju laiemalt kedagi erutama. Aga selgub, et erutavad…
Hollandi valimistel tuli võitjaks BoerburgerBeweging ehk lühendatult BBB ehk Farmer-Kodanike Partei või midagi sellist. Parlamendivalimistel kaks aastat tagasi said nad 1% hääli ehk seni nad Hollandi killustatud parteimaastikul ilma ei teinud.
Üks põhjus valimistulemustele tähelepanu pöörata on seotud Hollandi valimiste korraldusega – nimelt valivad provintsisaadikud maikuu lõpul senati uue koosseisu. Seega valimistulemusi loetigi senatit silmas pidades.
Peaminister Mark Rutte neljaparteilisel koalitsioonil ei olnud ka senises koosseisus enamust, uues hakkab olukord veel kehvem olema. Senatil on aga õigus alamkoja otsuseid blokeerida ja sellega valitsuse tööd mõjutada. Peaminister Rutte on tänu osavale manööverdamisele juba 2010. aastast võimul olnud ja ei saa välistada, et ta ka nüüd mingi elegantse kombinatsiooni välja mõtleb.
### Ei meeldinud väetiste kasutuse piiramine
Kuid rahvusvaheliselt pani vaatlejaid kihama hoopis küsimus, kas taas võitis populism. BBB võitis valimised eelkõige tänu sellele, et maal elavad inimesed protestisid valitsuse keskkonnaplaanide vastu.
Hollandi valitsus kavatseb 2030. aastaks kärpida mürgiste heitmete, eelkõige nitraatide ja muu põllumajandusega seotu kogust poole võrra. Muu hulgas tähendaks see ilmselt ka Hollandi kuulsate kariloomade arvu vähendamist. Põldurid ja loomakasvatajad nägid selles plaanis BBB ärgitusel ja ka ilma selleta linnastunud eliidi otsest rünnakut maainimeste elatusvahendite vastu.
Protesti märgiks tulid tänavaile traktorite kolonnid, laotati asfaldile sõnnikut ja muud hea-paremat ning lõpuks hääletati BBB poolt. See erakond nimelt astus otseselt valitsuse kavade vastu. Ehk teisisõnu oli populistlikuks tituleeritud poliitiline jõud leidnud hoova, millega valijad enese poole kallutada.
Kaugemalt vaatajad kaldusid aga kohe järeldama, et populismi tõusul Euroopas on maha pandud järjekordne teetähis… Seda eriti Euroopa Liidu keskkonnakavade kontekstis. Eks meil Eestiski ole plaan panna riik ja rahvas suurt osa eluasemeid soojustama juba vastuseisu tekitanud. Jääb vaid oodata, kuidas see vastuseis erakonniti jaotub ja kuhu see kanaliseeritakse.
### Käib lainetena
Populismi tõusu ja languse kommenteerimine käib nii Euroopas kui ka laiemalt ilmselt lainetega. Kui Donald Trump 2016. aastal presidendiks sai, räägiti parempopulismi tõusust. Kui Joe Biden valimised võitis, avaldati lootust, et populismilaine langeb.
Kuid eelmise aasta teisel poolel Itaalias ja Rootsis toimunud parlamendivalimised andsid taas tõuke rääkida-kirjutada populismilaine tõusust ning isegi Euroopa senise poliitilise korralduse hääbumisest. Itaalia ja Rootsi näitest sai alus ka tõsisematele hinnangutele: tegemist on uusfašistlike jõudude pealetungiga. Nii Itaalias võitnud Itaalia Vennad kui ka Rootsis väga tugeva tulemuse saanud Rootsi Demokraadid pärinevat neofašistlikest allikatest. Lihtsalt ajapikku olla nad parketikõlblikumaks muutunud.
Eesti parlamendivalimiste tulemused andsid mõnedele vaatlejatele taas põhjuse arvata, et ehk on populismilaine siiski peatatud. Noh, elame, näeme. Kohe-kohe on parlamendivalimised Soomes ja sealsed Põlissoomlased on peaaegu tasavägise seisuga esikolmikus. Kuigi nende populistlikkus on ehk praeguseks taandunud migratsiooniteemale.
Muudel teemadel on nad vist paindlikumaks muutunud ja seeläbi kasvõi näiteks sealsele Kokoomusele vajaduse korral sobivaks partneriks saanud. Aga nende tugev tulemus õhutaks osa inimesi taas populismi tõusulainest rääkima.
### Populismita ei saa
Tegelikult on iga erakond mingil määral populistlik. Kõik oleneb ilmselt selle nähtuse ulatusest ühe või teise poliitilise jõu retoorikas ja tegevuses.
Mõni populistlik jõud ei jõuagi parteistumiseni. Meenutagem Prantsusmaa „kollaveste“ – 2018 ilmusid nad ei tea kust, kuid võtsid tänavail kindla koha, köitsid inimhulki ja keeldusid institutsionaliseerunud jõududega koostööst nagu ka parteistumisest. Ja kadusid siis ei tea kuhu. Praegu räägitakse, et prantslastel võib pensionireformi tõttu ees olla uus kollavestide laine, aga eks me näe…
Populistlikele erakondadele on esmatähtis leida tugipunkt. Ehk neil on vaja teemat, millele tugineda. Eliidivastasus on üks variant, mis kipub endiselt müüma. Kuigi populistide liidrid ise pürgivad tegelikult just eliidiks − või kohalikuks aristokraatiaks, kui meil ühe populistliku pere liikme seisukohta tõlgendada.
Kuid peale selle on vaja veel midagi. Üks kindel teema on Euroopas sisseränne ja sellele vastu astumine. Kuid selle juures on ka erandeid. Näiteks Eestis polnud Ukraina pagulaste vastu astumine sedavõrd köitev, kui mõni poliitik arvas. Ent olukord võib muutuda.
Keskkonnateemad näivad populistidele üha sobivamaks muutuvat. Küsitluste põhjal hinnates võib öelda, et paljud on nõus, et on vaja meetmeid kliimakatastroofi vältimiseks. Kuid märksa vähem on neid, kes isiklikult millestki loobuma nõustuks või midagi panustama kipuks.
### Sisepõlemismootorid ja põlevkivi
Euroopa Liidu keskkonnaplaanide kontekstis on seega teatav nišš olemas. Sisepõlemismootori hingusele saatmine ja elektriautodele üleminek on samuti potentsiaalne teema, mis eriti maaelanike seas võiks müüa nii meil kui ka mujal. Saksamaal ja Itaalias on see juba valitsuse tasandi teema. Meil on lisateema põlevkivi, seda nii kaevandamise, põletamise kui ka töötlemise nurga alt.
Kui populismi kalduv erakond leiab teema, mis loosungina on piisavalt lühike ja kõnetab paljusid, siis võib mõningale edule loota. Kuid edu oleneb sellestki, kuidas ülejäänud erakonnad sama teemat käsitlevad – loosungist võib ka ilma jääda. Hollandis leidis BBB sellise teema. Eestis EKRE ei leidnud. Nii lihtne see ongi.
Kuid taustal on võimalik, et suurem laine tõuseb varandusliku ebavõrdsuse kasvu tingimustes. Majandusprobleemid süvenevad ja võivad käivitada nii vasak- kui ka parempopuliste, kui peavooluerakonnad probleemide mõju ebavõrdsust hallata ei suuda.
Hollandis, ühes maailma kõige efektiivsema põllumajandusega riigis üritati põllupidamist piirata ettekäändel et see toodab liiga palju *lämmastikku*. Seda kraami millest õhk 70% ulatuses koosneb.
Tegelt nagu rohkem sellepärast, et need põllumaad täis hoonestada. Aga jah, rahvas tuli tänavatele ja põllumeeste partei tuli kohalikel valimistel nullist valimisvõitjaks.
2 comments
Ka Eesti valimised andsid lootust, et mõistlik poliitika tuleb tagasi. Kuid populism leiab uusi suundi.
**Hollandis** toimusid hiljuti provintsivalimised. Ehk siis kohalikud, mitte parlamendivalimised. No ja mis siis? Ühe mitte kõige suurema Euroopa riigi kohalikud asjad ei peaks ju laiemalt kedagi erutama. Aga selgub, et erutavad…
Hollandi valimistel tuli võitjaks BoerburgerBeweging ehk lühendatult BBB ehk Farmer-Kodanike Partei või midagi sellist. Parlamendivalimistel kaks aastat tagasi said nad 1% hääli ehk seni nad Hollandi killustatud parteimaastikul ilma ei teinud.
Üks põhjus valimistulemustele tähelepanu pöörata on seotud Hollandi valimiste korraldusega – nimelt valivad provintsisaadikud maikuu lõpul senati uue koosseisu. Seega valimistulemusi loetigi senatit silmas pidades.
Peaminister Mark Rutte neljaparteilisel koalitsioonil ei olnud ka senises koosseisus enamust, uues hakkab olukord veel kehvem olema. Senatil on aga õigus alamkoja otsuseid blokeerida ja sellega valitsuse tööd mõjutada. Peaminister Rutte on tänu osavale manööverdamisele juba 2010. aastast võimul olnud ja ei saa välistada, et ta ka nüüd mingi elegantse kombinatsiooni välja mõtleb.
### Ei meeldinud väetiste kasutuse piiramine
Kuid rahvusvaheliselt pani vaatlejaid kihama hoopis küsimus, kas taas võitis populism. BBB võitis valimised eelkõige tänu sellele, et maal elavad inimesed protestisid valitsuse keskkonnaplaanide vastu.
Hollandi valitsus kavatseb 2030. aastaks kärpida mürgiste heitmete, eelkõige nitraatide ja muu põllumajandusega seotu kogust poole võrra. Muu hulgas tähendaks see ilmselt ka Hollandi kuulsate kariloomade arvu vähendamist. Põldurid ja loomakasvatajad nägid selles plaanis BBB ärgitusel ja ka ilma selleta linnastunud eliidi otsest rünnakut maainimeste elatusvahendite vastu.
Protesti märgiks tulid tänavaile traktorite kolonnid, laotati asfaldile sõnnikut ja muud hea-paremat ning lõpuks hääletati BBB poolt. See erakond nimelt astus otseselt valitsuse kavade vastu. Ehk teisisõnu oli populistlikuks tituleeritud poliitiline jõud leidnud hoova, millega valijad enese poole kallutada.
Kaugemalt vaatajad kaldusid aga kohe järeldama, et populismi tõusul Euroopas on maha pandud järjekordne teetähis… Seda eriti Euroopa Liidu keskkonnakavade kontekstis. Eks meil Eestiski ole plaan panna riik ja rahvas suurt osa eluasemeid soojustama juba vastuseisu tekitanud. Jääb vaid oodata, kuidas see vastuseis erakonniti jaotub ja kuhu see kanaliseeritakse.
### Käib lainetena
Populismi tõusu ja languse kommenteerimine käib nii Euroopas kui ka laiemalt ilmselt lainetega. Kui Donald Trump 2016. aastal presidendiks sai, räägiti parempopulismi tõusust. Kui Joe Biden valimised võitis, avaldati lootust, et populismilaine langeb.
Kuid eelmise aasta teisel poolel Itaalias ja Rootsis toimunud parlamendivalimised andsid taas tõuke rääkida-kirjutada populismilaine tõusust ning isegi Euroopa senise poliitilise korralduse hääbumisest. Itaalia ja Rootsi näitest sai alus ka tõsisematele hinnangutele: tegemist on uusfašistlike jõudude pealetungiga. Nii Itaalias võitnud Itaalia Vennad kui ka Rootsis väga tugeva tulemuse saanud Rootsi Demokraadid pärinevat neofašistlikest allikatest. Lihtsalt ajapikku olla nad parketikõlblikumaks muutunud.
Eesti parlamendivalimiste tulemused andsid mõnedele vaatlejatele taas põhjuse arvata, et ehk on populismilaine siiski peatatud. Noh, elame, näeme. Kohe-kohe on parlamendivalimised Soomes ja sealsed Põlissoomlased on peaaegu tasavägise seisuga esikolmikus. Kuigi nende populistlikkus on ehk praeguseks taandunud migratsiooniteemale.
Muudel teemadel on nad vist paindlikumaks muutunud ja seeläbi kasvõi näiteks sealsele Kokoomusele vajaduse korral sobivaks partneriks saanud. Aga nende tugev tulemus õhutaks osa inimesi taas populismi tõusulainest rääkima.
### Populismita ei saa
Tegelikult on iga erakond mingil määral populistlik. Kõik oleneb ilmselt selle nähtuse ulatusest ühe või teise poliitilise jõu retoorikas ja tegevuses.
Mõni populistlik jõud ei jõuagi parteistumiseni. Meenutagem Prantsusmaa „kollaveste“ – 2018 ilmusid nad ei tea kust, kuid võtsid tänavail kindla koha, köitsid inimhulki ja keeldusid institutsionaliseerunud jõududega koostööst nagu ka parteistumisest. Ja kadusid siis ei tea kuhu. Praegu räägitakse, et prantslastel võib pensionireformi tõttu ees olla uus kollavestide laine, aga eks me näe…
Populistlikele erakondadele on esmatähtis leida tugipunkt. Ehk neil on vaja teemat, millele tugineda. Eliidivastasus on üks variant, mis kipub endiselt müüma. Kuigi populistide liidrid ise pürgivad tegelikult just eliidiks − või kohalikuks aristokraatiaks, kui meil ühe populistliku pere liikme seisukohta tõlgendada.
Kuid peale selle on vaja veel midagi. Üks kindel teema on Euroopas sisseränne ja sellele vastu astumine. Kuid selle juures on ka erandeid. Näiteks Eestis polnud Ukraina pagulaste vastu astumine sedavõrd köitev, kui mõni poliitik arvas. Ent olukord võib muutuda.
Keskkonnateemad näivad populistidele üha sobivamaks muutuvat. Küsitluste põhjal hinnates võib öelda, et paljud on nõus, et on vaja meetmeid kliimakatastroofi vältimiseks. Kuid märksa vähem on neid, kes isiklikult millestki loobuma nõustuks või midagi panustama kipuks.
### Sisepõlemismootorid ja põlevkivi
Euroopa Liidu keskkonnaplaanide kontekstis on seega teatav nišš olemas. Sisepõlemismootori hingusele saatmine ja elektriautodele üleminek on samuti potentsiaalne teema, mis eriti maaelanike seas võiks müüa nii meil kui ka mujal. Saksamaal ja Itaalias on see juba valitsuse tasandi teema. Meil on lisateema põlevkivi, seda nii kaevandamise, põletamise kui ka töötlemise nurga alt.
Kui populismi kalduv erakond leiab teema, mis loosungina on piisavalt lühike ja kõnetab paljusid, siis võib mõningale edule loota. Kuid edu oleneb sellestki, kuidas ülejäänud erakonnad sama teemat käsitlevad – loosungist võib ka ilma jääda. Hollandis leidis BBB sellise teema. Eestis EKRE ei leidnud. Nii lihtne see ongi.
Kuid taustal on võimalik, et suurem laine tõuseb varandusliku ebavõrdsuse kasvu tingimustes. Majandusprobleemid süvenevad ja võivad käivitada nii vasak- kui ka parempopuliste, kui peavooluerakonnad probleemide mõju ebavõrdsust hallata ei suuda.
Hollandis, ühes maailma kõige efektiivsema põllumajandusega riigis üritati põllupidamist piirata ettekäändel et see toodab liiga palju *lämmastikku*. Seda kraami millest õhk 70% ulatuses koosneb.
Tegelt nagu rohkem sellepärast, et need põllumaad täis hoonestada. Aga jah, rahvas tuli tänavatele ja põllumeeste partei tuli kohalikel valimistel nullist valimisvõitjaks.