Ebapopulaarne arvamus: Mingitel erilisematel nišiartiklitel, kus ei saa arvamust vaid pealkirja järgi luua, peaks olema lisatud ka link full artiklile.
Mida see viimane sõna pealkirjas tähendab?
Artikli sisu on põhimõtteliselt selline: tänapäeval kirjastatakse põhimõtteliselt kõike, peaasi, et raha sisse toob ning mottesisukat ning harivat kirjandust (autor toob näitena lapsepõlves kuuldud Mats Traati ja Dekameroni) on raamatupoodidest üha raskem leida, sest peale läheb odav ja kiiresti tarbitav nö süldikirjandus (viimane on minu oma sõnaline näide).
Kirjastajad muidugi müüvad seda, mida inimesed ostavad ja loevad. Tuleb muidugi mainida, et Eestis on ju väga tavaline, et edetabeli tipus troonib mingi pesudokirjandus või kristalliraamat jne., seega ei tohiks imestada, et Kelly Sildaru elulooraamat (artiklis vihjatud sellele, et mida see laps ka eluloost meile jagada saab) ka edetabelis on.
Muidugi – selline kirjutis ilmub ajalehe kodulehel, mille omanikul endal on raamatupood ja pinnuks silmas teine raamatupood (mille pilti nad otseloomulikult illustreerivana kasutasid), mis on saanud mitu korda rahvusvahelist tunnustamist ja mille omanik vast hea meelega ära ostaks ja putka kinni paneks kui saaks.
väga ebavajalikult negatiivne artikkel imo. jah, top 10 raamatud on tihti “halvasti” kirjutatud (st mitte nii poeetiliselt, kui võiks) või ilma normi toimetajata kiirtõlgitud. aga väita, et raamatupoodides ainult sitta leidub, on natuke….. ekstreemne
vaata reklaamidest ja ale-laudadest kaugemale ja küll siis leiad ka hääd kirjandust
Raamatupoed pole mingid riigiasutused või kureeritud poed, kus vaid kvaliteeti peab müüma. Terve hunnik on inimesi kes ostavad selle Laura Valki jne sitta. Ei tea mis selle artikliga peale hakata. Raamatupood ja kirjastajad tahavad raha teenida ja inimesed tahavad neid raamatuid osta.
Endal puudub kogemus, aga räägitakse, et Jesper Parve raamatud on paras sajoobitamine.
Ma ei nõustu eriti, mingid edetabelid ei näita seda et kvaliteetset kirjandust ei leidu. Valikut on rohkem kui ei kunagi varem ja ilmub vägagi kvaliteetset (tõlke)kirjandust igale maitsele. Ma saan aru et apollo/rahvaraamat tahavad teenida ja füüsiline pood omab kulusid, kuid veidi häirib pigem see et nad hinnale tuimalt kolmandiku otsa väänavad.
Kuna mind väga staaride elulood, esoteerika, fantaasia ning muu fiktiivne väljamõeldu( sinna allakuuluvad ka reval putsi “Alternatiivsed faktid”) siis ega peale akadeemilise raamatukogu teoste midagi õpetlikku ja arendavat lugeda pole pigem ammutada teadmisi netist.
Sama oli ka ca 30 aastat tagasi, lugesin vanu raamatuid jupp aega tagasi, kui ei olnud väga haritud autori raamat , siis 1:1 tänane tase. Teemad mida kirjeldatakse teised, sest ajad olid teised. Erinevus oli vbls see, et kirjutati rohkem isiklikest kogemustest ja fiktiivsust oli vähem. Aga eneseabi teemad jne 1:1
Mulle jääb mulje, et autor peab Onu Bella memuaare heaks ja ehedaks kirjanduseks, sest ta ise sai täisealiseks 1990ndatel ja seetõttu suhestub selle rämpsuga. Ta on isegi Onu Bellaga korduvalt vestelnud ja kogenud, et too mees oli “ajudega” – suutis liitlauseid moodustada sellest, kuidas kõrtsides taheti striptiisi näha, jne. Selle kõrval… Lembit Ulfsak mängis poole sajandi jooksul pea 100-s filmis. Kes teab, kas tal üldse ajusid oli. Autor märkas, et tema elulooraamat sisaldab ka pilte ja otsustas selle põhjal vist, et ei olnud.
Valikud minu arust on, suurem probleem on minu arust meeletu raamatute hinnatõus. Vähegi asjalikud raamatud on nüüd kõik 30+ € ja reaalseid allahindlusi nendele enam ei ole ka.
Raamatupoed on täis igasuguseid raamatuid, kes tahab see leiab. Mine ülikoolide kirjastuste leti juurde või mis iganes eriala teema juurde, mis huvi pakub. Kui Apollost ja Rahva Raamatust ei leia, siis Raamatukoist võib ikka leida ja kui sealt ka mitte, siis ehk Kriso aitab välja. Ja muidugi kirjastuste poed/kodulehed ise ka.
See, et kuskil topis on “tsirkust ja leiba” tsirkuse osa, on aegade algusest nii olnud, sest väga paljud inimesed tahavad oma vabal ajal enda meelt lahutada kerge meelelahutusega, et lasta ajudel puhata. Loomulikult võiks kõik inimesed veits rohkem pingutada jne, aga see nüüd küll mingi viimase aja nähtus pole. Igaühel omad huvid ja kapitalistlikud asutused (nagu nt raamatupoed) annavad seda, mille järele nõudlust on. Ja suvalist meelelahutust otsiv klient ei viitsi tagumiste riiulite juurde kõndidagi, samas kui spetsiifilist asja otsiv klient lähebki otsejoones sinna.
Tegelikult tundus mulle see artikkel üldse mingi “põhjus” et kiita mingeid oma spetsiifilisi lemmikuid. Milleks seda ülejäänud komejanti kõrvale vaja oli, ma ei tea.
see ypsilon portaal on pmst r/unpopularopinion
Artikli autor on endast väga heal arvamusel ja ei hooma, kui piinliku mulje ta jätab.
14 comments
Ebapopulaarne arvamus: Mingitel erilisematel nišiartiklitel, kus ei saa arvamust vaid pealkirja järgi luua, peaks olema lisatud ka link full artiklile.
Mida see viimane sõna pealkirjas tähendab?
Artikli sisu on põhimõtteliselt selline: tänapäeval kirjastatakse põhimõtteliselt kõike, peaasi, et raha sisse toob ning mottesisukat ning harivat kirjandust (autor toob näitena lapsepõlves kuuldud Mats Traati ja Dekameroni) on raamatupoodidest üha raskem leida, sest peale läheb odav ja kiiresti tarbitav nö süldikirjandus (viimane on minu oma sõnaline näide).
Kirjastajad muidugi müüvad seda, mida inimesed ostavad ja loevad. Tuleb muidugi mainida, et Eestis on ju väga tavaline, et edetabeli tipus troonib mingi pesudokirjandus või kristalliraamat jne., seega ei tohiks imestada, et Kelly Sildaru elulooraamat (artiklis vihjatud sellele, et mida see laps ka eluloost meile jagada saab) ka edetabelis on.
Muidugi – selline kirjutis ilmub ajalehe kodulehel, mille omanikul endal on raamatupood ja pinnuks silmas teine raamatupood (mille pilti nad otseloomulikult illustreerivana kasutasid), mis on saanud mitu korda rahvusvahelist tunnustamist ja mille omanik vast hea meelega ära ostaks ja putka kinni paneks kui saaks.
väga ebavajalikult negatiivne artikkel imo. jah, top 10 raamatud on tihti “halvasti” kirjutatud (st mitte nii poeetiliselt, kui võiks) või ilma normi toimetajata kiirtõlgitud. aga väita, et raamatupoodides ainult sitta leidub, on natuke….. ekstreemne
vaata reklaamidest ja ale-laudadest kaugemale ja küll siis leiad ka hääd kirjandust
Raamatupoed pole mingid riigiasutused või kureeritud poed, kus vaid kvaliteeti peab müüma. Terve hunnik on inimesi kes ostavad selle Laura Valki jne sitta. Ei tea mis selle artikliga peale hakata. Raamatupood ja kirjastajad tahavad raha teenida ja inimesed tahavad neid raamatuid osta.
Endal puudub kogemus, aga räägitakse, et Jesper Parve raamatud on paras sajoobitamine.
Ma ei nõustu eriti, mingid edetabelid ei näita seda et kvaliteetset kirjandust ei leidu. Valikut on rohkem kui ei kunagi varem ja ilmub vägagi kvaliteetset (tõlke)kirjandust igale maitsele. Ma saan aru et apollo/rahvaraamat tahavad teenida ja füüsiline pood omab kulusid, kuid veidi häirib pigem see et nad hinnale tuimalt kolmandiku otsa väänavad.
Kuna mind väga staaride elulood, esoteerika, fantaasia ning muu fiktiivne väljamõeldu( sinna allakuuluvad ka reval putsi “Alternatiivsed faktid”) siis ega peale akadeemilise raamatukogu teoste midagi õpetlikku ja arendavat lugeda pole pigem ammutada teadmisi netist.
Sama oli ka ca 30 aastat tagasi, lugesin vanu raamatuid jupp aega tagasi, kui ei olnud väga haritud autori raamat , siis 1:1 tänane tase. Teemad mida kirjeldatakse teised, sest ajad olid teised. Erinevus oli vbls see, et kirjutati rohkem isiklikest kogemustest ja fiktiivsust oli vähem. Aga eneseabi teemad jne 1:1
Mulle jääb mulje, et autor peab Onu Bella memuaare heaks ja ehedaks kirjanduseks, sest ta ise sai täisealiseks 1990ndatel ja seetõttu suhestub selle rämpsuga. Ta on isegi Onu Bellaga korduvalt vestelnud ja kogenud, et too mees oli “ajudega” – suutis liitlauseid moodustada sellest, kuidas kõrtsides taheti striptiisi näha, jne. Selle kõrval… Lembit Ulfsak mängis poole sajandi jooksul pea 100-s filmis. Kes teab, kas tal üldse ajusid oli. Autor märkas, et tema elulooraamat sisaldab ka pilte ja otsustas selle põhjal vist, et ei olnud.
Valikud minu arust on, suurem probleem on minu arust meeletu raamatute hinnatõus. Vähegi asjalikud raamatud on nüüd kõik 30+ € ja reaalseid allahindlusi nendele enam ei ole ka.
Raamatupoed on täis igasuguseid raamatuid, kes tahab see leiab. Mine ülikoolide kirjastuste leti juurde või mis iganes eriala teema juurde, mis huvi pakub. Kui Apollost ja Rahva Raamatust ei leia, siis Raamatukoist võib ikka leida ja kui sealt ka mitte, siis ehk Kriso aitab välja. Ja muidugi kirjastuste poed/kodulehed ise ka.
See, et kuskil topis on “tsirkust ja leiba” tsirkuse osa, on aegade algusest nii olnud, sest väga paljud inimesed tahavad oma vabal ajal enda meelt lahutada kerge meelelahutusega, et lasta ajudel puhata. Loomulikult võiks kõik inimesed veits rohkem pingutada jne, aga see nüüd küll mingi viimase aja nähtus pole. Igaühel omad huvid ja kapitalistlikud asutused (nagu nt raamatupoed) annavad seda, mille järele nõudlust on. Ja suvalist meelelahutust otsiv klient ei viitsi tagumiste riiulite juurde kõndidagi, samas kui spetsiifilist asja otsiv klient lähebki otsejoones sinna.
Tegelikult tundus mulle see artikkel üldse mingi “põhjus” et kiita mingeid oma spetsiifilisi lemmikuid. Milleks seda ülejäänud komejanti kõrvale vaja oli, ma ei tea.
see ypsilon portaal on pmst r/unpopularopinion
Artikli autor on endast väga heal arvamusel ja ei hooma, kui piinliku mulje ta jätab.