No Saska peaks kindlalt Venemaale tagasi minema, vahet pole et ei soovi!
Sellised tuleks kõik üle Narva jõe saata viivitamatult.
KAPO, kus oled?
[removed]
venemaal elada ei soovi… soovid on soovid…
aga äkki peaks siis tegema nii, et Eestis enam elada ei saa?
[deleted]
Aga ta ju andis teada Eesti riigile, et ei soovi olla kodanik 🤔
Jah, ei imesta üle selle üle. Aga Eesti riik on ikka väga paju valesti teinud ja teeb edasi, kõik on kaheskeeles saadaval , meie ettevõttesteat ei hakka isegi rääkima , isegi piim peab olema vene keelde tõlgitud .
See kõik saab kuskilt alguse, et oma vene maailmas on nii mugav elada.
Selline tuleks ilma pikema jututa riigist välja saata.
Kas keegi artiklit ka jagada saab?
Pool teemat on [deleted] [unavailable] ehk üks tüüp, kellele sõda toetavate vene kodanike kodumaale saatmine hirmsalt varbale astub. See tüüp on üksi siin varsti?
[deleted]
Saša lugu. Venemaal elada ei soovi, sõja korral plaanib võidelda Eesti vastu
Eestis üles kasvanud Saša (33) toetab kirglikult Venemaa vallutusplaane, kuid võitleb vähemalt sama kirglikult oma õiguse eest elada Eestis ja käia elatist teenimas Rootsis.
Vähimagi kahtluseta on Saša Eesti Vabariigi laps.
Emaga ta ei elanud. Kes ta isa on, pole teada. Saša kasvatasid üles Eesti Vabariigis asuva lastekodu töötajad. Tema ülalpidajaks oli üks Eesti Vabariigi kohalik omavalitsus.
Sellele vaatamata teatas Saša avalikult neli päeva pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, et kui sõjategevus jõuab Eestisse, on ta kindlasti Venemaa poolel ja Eesti vastu. Kelkis, et Venemaa pealetungi hõlbustamiseks on tal isegi suutlikkus hankida relvi.
Nõukogude laps
Tegelikult sündis Saša Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis, taasiseseisvumise ajal oli ta aga kõigest pooleteiseaastane.
Vabariigi tulekuga sai temast üks peaaegu 500 000 inimesest, kelle kodakondsus on määratlemata. Imikueas ei taotletud Sašale NSV Liidu järglasriigi Venemaa Föderatsiooni kodakondsust, kuigi juriidiliselt olnuks tal selleks õigus. Samuti ei saanud temast Eesti kodanikku.
Eestis on ta aga elanud kogu elu. Siin elas oma surmani 2008. aastal ka tema ema.
Esimest korda väljastati Sašale tähtajaline elamisluba 1995. aastal. Sellest alates on loa kehtivusaega pikendatud korduvalt ja korduvalt. Hoolimata asjaolust, et noorest põlvest alates pole Saša Eesti riigivõimu ega -korra vastu erilist lugupidamist üles näidanud.
Tema elamisloa kehtivusaega on pikendatud korduvalt. Hoolimata asjaolust, et Saša pole Eesti riigikorra vastu erilist lugupidamist üles näidanud.
Esimese kuriteo pani ta toime 2007. aastal, olles kõigest 16aastane. Elukutselise kriminaali mõõtu Saša välja ei anna, kuid viimasel kümnendil on ta end politsei andmebaasides kehtestanud sari(rooli)joodikuna. Viimati karistas teda joobes juhtimise eest Viru maakohus 2019. aasta detsembris. Viimase nelja aasta jooksul on teda kainenema viidud koguni 12 korral.
See kõik ei tähenda, et Saša oleks eluheidik. Narvas on tal korter, Rootsis ametlik töökoht. Südant soojendab ka mõrsja, kellega mees enda sõnul abielu ja pere loomise plaane haub.
Märgiline otsus
2021 aastal otsustas Saša kolmkümmend aastat kestnud kodakondsusetusele joone alla tõmmata. Väljavalitud riigiks ei osutunud aga tema eluaegne kodumaa Eesti, vaid hoopis Venemaa, kus Saša kunagi elanud pole ja kus tal teadaolevalt pole isegi sugulasi, kuid mis see-eest on suur ja võimas.
Et Saša viibis Eestis ja Schengeni viisaruumis nagunii elamisloa alusel, ei muutnud otsus Vene kodakondsus võtta tema elus midagi muud, kui üksnes hõlbustas Venemaa vahet käimist. Viimane Eesti elamisluba väljastati Sašale 2018. aasta veebruaris. Selle kehtivusajaks oli viis aastat.
Aasta enne elamisloa lõppu alustas Saša kodakondsusejärgne kodumaa täiemahulist sõda Ukraina vastu. Neli päeva pärast sõja algust sai suurem hulk inimesi teada, mida Saša sõjast arvab. Kell kaks öösel teatas mees koos temaga Narva haigla ooteruumis viibinutele, et sõjategevus võib ka Eestisse jõuda. Ta lisas, et rünnaku korral pole ta mitte üksnes Venemaa poolel, vaid kindlasti ka Eesti vastu. Lisaks kelkis Saša suutlikkusega hankida sõjaliste eesmärkide saavutamiseks relvi.
Mingit karistust sõnavõtt Sašale kaasa ei toonud ja juba üheksa päeva hiljem laaberdas ta ühel külmal kolmapäevasel märtsiõhtul Jõhvi bussijaamas. Ta käitus agressiivselt ja mõnitas valjul häälel nii ukrainlasi kui nende kannatusi.
Otsest karistust väärteo või kriminaalasja kujul ei toonud seegi tiraad. Kaudselt osutus see Saša jaoks aga elumuutvaks.
Otsuse tagajärg
Möödunud aasta 3. novembril tühistas Politsei- ja Piirivalveamet päevapealt Saša elamisloa. Kusjuures elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus oli algatatud juba pool aastat varem aprillis. Otsust põhjendati välismaalaste seaduse sättega, mis mõeldud juhtudeks, kus „välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule“.
Määravaks sai otsuse puhul Venemaa toetamine mitte üksnes Ukraina sõjas, vaid just hüpoteetilises sõjas Eestiga. Et Saša oli aasta varem võtnud Vene kodakondsuse, kehtib talle ka sealne konstitutsioon, mille 59. paragrahvi kohaselt on „isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus“.
Sundtäidetava ettekirjutusega määrati Sašale kohe kohustus Eestist lahkuda Venemaale. Samuti lajatati talle viieaastane keeld Eestisse naasta. See pidi hakkama kehtima päevast, kui Saša Venemaale jõuab.
Ühtäkki selgus aga, et kui sõjas on Saša Venemaa poolt ja Eesti vastu, siis elukohaeelistused on tal risti vastupidised. Saša palkas advokaat Olga Väina-Kesleri ja hakkas võitlema oma õiguse eest jääda Eestisse, liikuda ja töötada vabalt Schengeni viisaruumis.
Vaidlus
On mitmeid juriidilisi argumente, mis teevad Saša sedavõrd resoluutse Eestist minema saatmise keeruliseks, ja koos oma advokaadiga Saša neid välja tooma hakkaski.
Näiteks võttis Saša oma sõnul „Narva elanikuna endale Venemaa kodakondsuse lihtsama piiriületuse huvides pärast seda, kui ta tutvus Venemaalt pärit tüdrukuga“.
Kas see ka päriselt nii oli, pole võimalik kontrollida. PPA selles veendunud pole. „Praegusel juhul ei ole Saša väidetavat elukaaslast isegi nimetanud ja kuna ta polnud seda välja toonud 2018. aastal tähtajalist elamisluba taotledes, siis ei saa kooselu olla kestnud väga pikalt,“ leiavad nemad.
Eraldi küsimus on seegi, et PPA saatis Saša Eestist minema viivitamatult, viidates paragrahvile, mis määratleb Sašat jätkuva reaalse ohuna avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Praegu on aga Venemaa sõda Eestiga vägagi hüpoteetiline. Kui reaalseks saab siis pidada Saša osalemist sõjas?
PPA neid argumente kuulda ei tahtnud. Nad jäid oma otsusele kindlaks.
Ringkonnakohus halastas
Pärast kahte kuud vaidlemist pöördus Saša talle tehtud väljasaatmisotsuse vaidlustamiseks Tallinna halduskohtusse.
See käik tähendas talle veel täiendavat juriidilist päästerõngast. Nimelt ütleb põhiseadus, et „igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures“. See tähendab, et minimaalselt tuleks Sašal lubada Eestis olla, kuni tema kaasus on jõudnud lahendini.
Tõsi – sellele sättele on ka erandeid ja just neile PPA Saša kohtule esitatud vaide vastuses rõhuda püüdiski. „Kuna kaebajal on esindaja, ei pea ta kohtumenetluse ajal viibima füüsiliselt Eestis,“ leidsid nad.
Tallinna halduskohus nõustuski PPAga ja jättis Saša vaide rahuldamata.
Saša pöördus seepeale Tallinna ringkonnakohtusse ja taotles sealt kohtumenetluse lõpuni esialgset õiguskaitset.
Meie idanaaber teeb pidevat tööd ja näeb ränka vaeva, et oma ideoloogiat levitada.
Ringkonnakohus leidis, et „praegusel juhul on selge, et kuigi kaebajat oleks objektiivselt võimalik Venemaale saata ja pole alust arvata, et kaebajal poleks põhimõtteliselt võimalik Venemaal edasi elada, kaasneksid sedavõrd olulise elumuutusega isikule märkimisväärsed raskused igapäevasel toimetulekul“.
Selles, nagu Saša oleks jätkuv ja reaalne oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule, nad samuti PPAga võrdsel määral veendunud polnud.
„Kokkuvõtlikult ei ilmne ringkonnakohtu arvates PPA otsusest ja vaideotsusest sedavõrd akuutset ja tõsist ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, et kaebaja peaks kohtumenetluse ajaks välja saatma.“
Ringkonnakohus tegi määruse, millega andis Sašale esialgse õiguskaitse. See tähendab, et vähemalt haldusasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni saab Saša elada Eestis. Tema kohtuvõitlus õiguse üle jääda elama riiki, mille vallutamisele ta sõja korral kaasa plaanib aidata, jätkub aga veel mõnda aega.
Venemaa südames
Kui sel lool on moraal, ei tule see justiitssüsteemist.
Paari nädala eest väljastas Rahvusvaheline Kriminaalkohus Vene presidendi Vladimir Putini suhtes vahistamismääruse. Kohtu hinnangul vastutab Putin isiklikult laste küüditamise eest. Nn küüditamise all peetakse suuresti silmas Venemaa poolt okupeeritud aladelt pärit ukraina laste vene peredele kasvatada andmist.
Lisaks on Venemaa rahastanud vähemalt 43 laagrit, mida nad reklaamisid okupeeritud alade lastele kui võimalust puhata sõjast. Yale’i ülikooli teadlased on neid nimetanud „ümberharimislaagriteks“, sest muu hulgas õpetatakse seal lastele Venemaa patriotismi ja tehakse militaarõpet.
Putinism ja Venemaa patriotism ei ole geneetilised. Meie idanaaber teeb pidevat tööd ja näeb ränka vaeva, et oma ideoloogiat levitada.
Selle kohta, kui hästi see välja tuleb, pole paremat näidet kui Saša, kes ei kasvanud üles mitte venemeelses perekonnas Venemaal, vaid keda kasvatas Eesti omavalitsus Eesti Vabariigis.
Saša võib hinnata kõrgelt Euroopa eluolu ja elujärge. Kui aga oleks vaja haarata relv, kaaluvad Eesti riigis õpitud ideoloogilised vene põhimõtted tema jaoks euroopaliku heaolu üles.
– Korduv kurjategija (peamiselt joomisega seotud, näit. korduv joobes sõitmine).
– 28.02.22 ütles avalikult: “rünnaku korral pole ta mitte üksnes Venemaa poolel, vaid kindlasti ka Eesti vastu. Lisaks kelkis Saša suutlikkusega hankida sõjaliste eesmärkide saavutamiseks relvi. ”
– “üheksa päeva hiljem laaberdas ta ühel külmal kolmapäevasel märtsiõhtul Jõhvi bussijaamas. Ta käitus agressiivselt ja mõnitas valjul häälel nii ukrainlasi kui nende kannatusi.”
– EE elamisloa tühistamise põhjus: “välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule”.
– Ringkonnakohus otsustas, et ta võib jääda Eestisse kohtuvaidluse lõpuni.
Isiklikult oleksin üllatunud kui kohus elamisloa pikendaks. See on PPA otsustada ning nii avalik kord kui ka riigi julgeolek on sisustatud.
Nüüd kus soome on natos, mis annab lisa 1200 km piiri, mida venemaa peab ka nüüd kaitsma hakkama, kui tuleb eestile kallale.
Ütlen ma üht las need klounid räuskavad nemad on need, kes peksa saavad
See viimane lõik on tõepoolest masendav, igivana demokraatia ja isiklike vabaduste paradoks – lubab mõelda ebademokraatlikult ja nii kerge on mõjutada. Oleks huvitav teada kas venemeelsus tuli juba lapsepõlves 90ndatel või alles nüüd hiljem kui Putinism tugevamalt levib. Näitab ikka suuresti seda, et ainult keele rääkimine ei ole ainuke murekoht meil integratsioonis.
Uut moodi riikliku identiteedi ülesehitamine rahvusliku asemel tundub veel liiga mõru rohi mida alla neelata. Nagu oleks mingi surnud rott toa nurgas ja peab lootma, et mummifitseerub mitte ei hakka mädanema ja haisema. Seniks saab ainult need vahepeal tekkivad kärbsed ära ajada, kuid probleem jääb.
[deleted]
Kuule Saša – bloki mind ka ära.
Võtmelause on see:
>Emaga ta ei elanud. Kes ta isa on, pole teada. Saša kasvatasid üles Eesti Vabariigis asuva lastekodu töötajad. Tema ülalpidajaks oli üks Eesti Vabariigi kohalik omavalitsus.
Kui see inimene on juba pidanud lapsepõlvest saati, rohujuure tasandil, kogema väga kehva ja puudliku toetusega eluolukorda, siis vahet ei ole, kas sa oled marueestlane, maru baltivenelane või miskit muud, juhtub see väga suure tõenäosusega, et inimene hiljem oma elus ära keerab.
Ja sellised lõpuks vihkavad ja süüdistavad kas siis maailma, ühiskonda või teisi inimesi, kuid nad teadlikult ei mõista, miks neil on selline hoiak ja kust see üldse on saanud alguse.
Sellele lisa veel juurde ühiskonna null arusaamine nendest probleemidest ja ongi olemas kena kompot vaimsetervise raskustega inimesi, kelle toetuseks ei ole pidepunkti või adekvaatset taskukohast abi.
[deleted]
Väike spetsiaalne venemaale saatmise operatsioon tuleks korraldada
[deleted]
Sasha bipolar
Igast lollist ka artikkel tehakse 😀
[deleted]
vatnik
tuleb eeldada et kohalikud venelased ei ütle ja ei tee mida nad tegeleikult mõtlevad ja kui sitt vastu lage lendab siis olge valmis nuga selga saama
[deleted]
*[Edit: praeguseks hetkeks on inimesed lisanud artikli täisteksti, mida kõik lugeda saavad.]*
Ajakirjandusele meeldivad mahlased karakterid. Tore et leiti, aga ainult pealkirja najal (ilma täisteksti nägemata) järeldusi teha on raske. Kui spekuleerida kodu ja kasvatuse teemal, näitab peegel näpuga vastu.
> Vähimagi kahtluseta on Saša Eesti Vabariigi laps. Emaga ta ei elanud. Kes ta isa on, pole teada. Saša kasvatasid üles Eesti Vabariigis asuva lastekodu töötajad. Tema ülalpidajaks oli üks Eestis asuv kohalik omavalitsus.
Edasi võib küsida täisteksti, või mitte küsida ja kohe minna rahvuslikust vihast vahutama, nõuda Saša väljasaatmist, nagu siin paljud juba teevad *[ning ma raporteerin nad tuimalt, sest väljasaatmine on vägivald, ja väljasaatmise nõudmine on üleskutse vägivallale, mida ei tohi teha ei Saša ega kaasredditorid]*…
…või siis kaasa mõelda – miks Saša selliseks sai? Ei tea, artikkel on maksumüüri taga. Kes iganes meile artikli ette söötis, ei pidanud meid taustaloo vääriliseks. Just nagu Šaša ilmselt kasvas üles majanduslikus kitsikuses ja emotsionaalse hooleta (seda ei pea oletama, lastekodu on selline) – ning sai selliseks nagu sai – nii oleme meie siin kommentaariumis infost ilmajäetuses.
Et mitte hoida teid teadmatuses, kuidas riik võib omale vastaseid kasvatada, jutustan teile, mis kujundas mind. Mina kasvasin üles ENSV päevil. Eesti Vabariik oli põnev protsess, mida teisemelisena tekkimas sain näha. Alguses tundus kõik tore.
Eesti Vabariigi esimene õppetund mulle oli see, kui riik võttis ära minu vanemate eluaseme ja tagastas selle tädile X kaugel maal, ning onule Y suure mere taga. Kelle volinikud siin – tavalised Eesti nahhaalid – hakkasid sitta keerama. Ja kelle vastu tavalised Eesti ametnikud – muhvigi ei vaevunud tegema. Minu riigivastane suhtumine pärineb sealt. Enne olin korralik riigiusku sotsialist, pärast seda – anarhist.
Siiski, riigivastasus ei pimesta mind poliitika suhtes, nagu ilmselt Sašat on pimestanud.
Ukraina küsimuses olen Ukraina poolt, kuna neid rünnati. Keda rünnatakse, seda tuleb kaitsta. Nii Venemaa Föderatsiooni eest, mis näitas et suudab retsil kombel sõjaliselt rünnata…
…kui Eesti Vabariigi eest, mis kohati kah ründab – kaheksast viieni tööpäevadel, hooletuse, ükskõiksuse ning ebaõiglusega. Kui oleks õigel ajal õigesti tehtud, võib-olla poleks praegu skandaalset olukorda.
Selliste ajuehitus ilmselt on vägagi puudulik. Mõistmaks seda, et kui venemaa siinse asja peaks üle võtma, siis tõenäoliselt läheb see elu sama sitaks nagu see seal on. Kas siis on ka nii tore siin elada ja rossija karjuda?
Ei tea. Inimene ise otsustas oma enda elu perse keerata. See on ta õigus. Nüüd saab olla selle “suure ja võimsa” riigi kodanik ja naudib selle privileege.Ei tea kas, need inimesed arvavad, et kodakondsuse valimine on mingi arvutimäng. Valis Venemaa ja nüüd kogeb reaalsust. Inimlikult võime kaasa tunda ja rääkida Eesti süsteemist aga valik lõpuks oli Venemaa seega pole vaja enam meie resssursi inimesele kulutada. Venemaa asi temale ressursi kulutada. Loodetavasti leiab edu seal pool piiri.
Teine seltskond on veel. Mul on postkast täis kirju, kus ka puhtalt Eesti nimega inimesed seletavad, miks nad ei soovi Ukrainat aidata, sest kaitsevad ise oma kodu nursipalus kaheraudsega. “NATO ei tule ja me ei saa 120 miljoni venelase vastu”. See seltskond on tegelt vist isegi hullem, kui need tüübid kes mind natsiks sõimavad ning selgelt on teises inforuumis – nende koht ei ole siin, kuid ei saa ka pahaks panna, et mõtlevad nii nagu mõtlevad. Küllaga see esimene seltskond on lihtsalt arusaamatu.
32 comments
No Saska peaks kindlalt Venemaale tagasi minema, vahet pole et ei soovi!
Sellised tuleks kõik üle Narva jõe saata viivitamatult.
KAPO, kus oled?
[removed]
venemaal elada ei soovi… soovid on soovid…
aga äkki peaks siis tegema nii, et Eestis enam elada ei saa?
[deleted]
Aga ta ju andis teada Eesti riigile, et ei soovi olla kodanik 🤔
Jah, ei imesta üle selle üle. Aga Eesti riik on ikka väga paju valesti teinud ja teeb edasi, kõik on kaheskeeles saadaval , meie ettevõttesteat ei hakka isegi rääkima , isegi piim peab olema vene keelde tõlgitud .
See kõik saab kuskilt alguse, et oma vene maailmas on nii mugav elada.
Selline tuleks ilma pikema jututa riigist välja saata.
Kas keegi artiklit ka jagada saab?
Pool teemat on [deleted] [unavailable] ehk üks tüüp, kellele sõda toetavate vene kodanike kodumaale saatmine hirmsalt varbale astub. See tüüp on üksi siin varsti?
[deleted]
Saša lugu. Venemaal elada ei soovi, sõja korral plaanib võidelda Eesti vastu
Eestis üles kasvanud Saša (33) toetab kirglikult Venemaa vallutusplaane, kuid võitleb vähemalt sama kirglikult oma õiguse eest elada Eestis ja käia elatist teenimas Rootsis.
Vähimagi kahtluseta on Saša Eesti Vabariigi laps.
Emaga ta ei elanud. Kes ta isa on, pole teada. Saša kasvatasid üles Eesti Vabariigis asuva lastekodu töötajad. Tema ülalpidajaks oli üks Eesti Vabariigi kohalik omavalitsus.
Sellele vaatamata teatas Saša avalikult neli päeva pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, et kui sõjategevus jõuab Eestisse, on ta kindlasti Venemaa poolel ja Eesti vastu. Kelkis, et Venemaa pealetungi hõlbustamiseks on tal isegi suutlikkus hankida relvi.
Nõukogude laps
Tegelikult sündis Saša Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis, taasiseseisvumise ajal oli ta aga kõigest pooleteiseaastane.
Vabariigi tulekuga sai temast üks peaaegu 500 000 inimesest, kelle kodakondsus on määratlemata. Imikueas ei taotletud Sašale NSV Liidu järglasriigi Venemaa Föderatsiooni kodakondsust, kuigi juriidiliselt olnuks tal selleks õigus. Samuti ei saanud temast Eesti kodanikku.
Eestis on ta aga elanud kogu elu. Siin elas oma surmani 2008. aastal ka tema ema.
Esimest korda väljastati Sašale tähtajaline elamisluba 1995. aastal. Sellest alates on loa kehtivusaega pikendatud korduvalt ja korduvalt. Hoolimata asjaolust, et noorest põlvest alates pole Saša Eesti riigivõimu ega -korra vastu erilist lugupidamist üles näidanud.
Tema elamisloa kehtivusaega on pikendatud korduvalt. Hoolimata asjaolust, et Saša pole Eesti riigikorra vastu erilist lugupidamist üles näidanud.
Esimese kuriteo pani ta toime 2007. aastal, olles kõigest 16aastane. Elukutselise kriminaali mõõtu Saša välja ei anna, kuid viimasel kümnendil on ta end politsei andmebaasides kehtestanud sari(rooli)joodikuna. Viimati karistas teda joobes juhtimise eest Viru maakohus 2019. aasta detsembris. Viimase nelja aasta jooksul on teda kainenema viidud koguni 12 korral.
See kõik ei tähenda, et Saša oleks eluheidik. Narvas on tal korter, Rootsis ametlik töökoht. Südant soojendab ka mõrsja, kellega mees enda sõnul abielu ja pere loomise plaane haub.
Märgiline otsus
2021 aastal otsustas Saša kolmkümmend aastat kestnud kodakondsusetusele joone alla tõmmata. Väljavalitud riigiks ei osutunud aga tema eluaegne kodumaa Eesti, vaid hoopis Venemaa, kus Saša kunagi elanud pole ja kus tal teadaolevalt pole isegi sugulasi, kuid mis see-eest on suur ja võimas.
Et Saša viibis Eestis ja Schengeni viisaruumis nagunii elamisloa alusel, ei muutnud otsus Vene kodakondsus võtta tema elus midagi muud, kui üksnes hõlbustas Venemaa vahet käimist. Viimane Eesti elamisluba väljastati Sašale 2018. aasta veebruaris. Selle kehtivusajaks oli viis aastat.
Aasta enne elamisloa lõppu alustas Saša kodakondsusejärgne kodumaa täiemahulist sõda Ukraina vastu. Neli päeva pärast sõja algust sai suurem hulk inimesi teada, mida Saša sõjast arvab. Kell kaks öösel teatas mees koos temaga Narva haigla ooteruumis viibinutele, et sõjategevus võib ka Eestisse jõuda. Ta lisas, et rünnaku korral pole ta mitte üksnes Venemaa poolel, vaid kindlasti ka Eesti vastu. Lisaks kelkis Saša suutlikkusega hankida sõjaliste eesmärkide saavutamiseks relvi.
Mingit karistust sõnavõtt Sašale kaasa ei toonud ja juba üheksa päeva hiljem laaberdas ta ühel külmal kolmapäevasel märtsiõhtul Jõhvi bussijaamas. Ta käitus agressiivselt ja mõnitas valjul häälel nii ukrainlasi kui nende kannatusi.
Otsest karistust väärteo või kriminaalasja kujul ei toonud seegi tiraad. Kaudselt osutus see Saša jaoks aga elumuutvaks.
Otsuse tagajärg
Möödunud aasta 3. novembril tühistas Politsei- ja Piirivalveamet päevapealt Saša elamisloa. Kusjuures elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus oli algatatud juba pool aastat varem aprillis. Otsust põhjendati välismaalaste seaduse sättega, mis mõeldud juhtudeks, kus „välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule“.
Määravaks sai otsuse puhul Venemaa toetamine mitte üksnes Ukraina sõjas, vaid just hüpoteetilises sõjas Eestiga. Et Saša oli aasta varem võtnud Vene kodakondsuse, kehtib talle ka sealne konstitutsioon, mille 59. paragrahvi kohaselt on „isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus“.
Sundtäidetava ettekirjutusega määrati Sašale kohe kohustus Eestist lahkuda Venemaale. Samuti lajatati talle viieaastane keeld Eestisse naasta. See pidi hakkama kehtima päevast, kui Saša Venemaale jõuab.
Ühtäkki selgus aga, et kui sõjas on Saša Venemaa poolt ja Eesti vastu, siis elukohaeelistused on tal risti vastupidised. Saša palkas advokaat Olga Väina-Kesleri ja hakkas võitlema oma õiguse eest jääda Eestisse, liikuda ja töötada vabalt Schengeni viisaruumis.
Vaidlus
On mitmeid juriidilisi argumente, mis teevad Saša sedavõrd resoluutse Eestist minema saatmise keeruliseks, ja koos oma advokaadiga Saša neid välja tooma hakkaski.
Näiteks võttis Saša oma sõnul „Narva elanikuna endale Venemaa kodakondsuse lihtsama piiriületuse huvides pärast seda, kui ta tutvus Venemaalt pärit tüdrukuga“.
Kas see ka päriselt nii oli, pole võimalik kontrollida. PPA selles veendunud pole. „Praegusel juhul ei ole Saša väidetavat elukaaslast isegi nimetanud ja kuna ta polnud seda välja toonud 2018. aastal tähtajalist elamisluba taotledes, siis ei saa kooselu olla kestnud väga pikalt,“ leiavad nemad.
Eraldi küsimus on seegi, et PPA saatis Saša Eestist minema viivitamatult, viidates paragrahvile, mis määratleb Sašat jätkuva reaalse ohuna avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Praegu on aga Venemaa sõda Eestiga vägagi hüpoteetiline. Kui reaalseks saab siis pidada Saša osalemist sõjas?
PPA neid argumente kuulda ei tahtnud. Nad jäid oma otsusele kindlaks.
Ringkonnakohus halastas
Pärast kahte kuud vaidlemist pöördus Saša talle tehtud väljasaatmisotsuse vaidlustamiseks Tallinna halduskohtusse.
See käik tähendas talle veel täiendavat juriidilist päästerõngast. Nimelt ütleb põhiseadus, et „igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures“. See tähendab, et minimaalselt tuleks Sašal lubada Eestis olla, kuni tema kaasus on jõudnud lahendini.
Tõsi – sellele sättele on ka erandeid ja just neile PPA Saša kohtule esitatud vaide vastuses rõhuda püüdiski. „Kuna kaebajal on esindaja, ei pea ta kohtumenetluse ajal viibima füüsiliselt Eestis,“ leidsid nad.
Tallinna halduskohus nõustuski PPAga ja jättis Saša vaide rahuldamata.
Saša pöördus seepeale Tallinna ringkonnakohtusse ja taotles sealt kohtumenetluse lõpuni esialgset õiguskaitset.
Meie idanaaber teeb pidevat tööd ja näeb ränka vaeva, et oma ideoloogiat levitada.
Ringkonnakohus leidis, et „praegusel juhul on selge, et kuigi kaebajat oleks objektiivselt võimalik Venemaale saata ja pole alust arvata, et kaebajal poleks põhimõtteliselt võimalik Venemaal edasi elada, kaasneksid sedavõrd olulise elumuutusega isikule märkimisväärsed raskused igapäevasel toimetulekul“.
Selles, nagu Saša oleks jätkuv ja reaalne oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule, nad samuti PPAga võrdsel määral veendunud polnud.
„Kokkuvõtlikult ei ilmne ringkonnakohtu arvates PPA otsusest ja vaideotsusest sedavõrd akuutset ja tõsist ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, et kaebaja peaks kohtumenetluse ajaks välja saatma.“
Ringkonnakohus tegi määruse, millega andis Sašale esialgse õiguskaitse. See tähendab, et vähemalt haldusasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni saab Saša elada Eestis. Tema kohtuvõitlus õiguse üle jääda elama riiki, mille vallutamisele ta sõja korral kaasa plaanib aidata, jätkub aga veel mõnda aega.
Venemaa südames
Kui sel lool on moraal, ei tule see justiitssüsteemist.
Paari nädala eest väljastas Rahvusvaheline Kriminaalkohus Vene presidendi Vladimir Putini suhtes vahistamismääruse. Kohtu hinnangul vastutab Putin isiklikult laste küüditamise eest. Nn küüditamise all peetakse suuresti silmas Venemaa poolt okupeeritud aladelt pärit ukraina laste vene peredele kasvatada andmist.
Lisaks on Venemaa rahastanud vähemalt 43 laagrit, mida nad reklaamisid okupeeritud alade lastele kui võimalust puhata sõjast. Yale’i ülikooli teadlased on neid nimetanud „ümberharimislaagriteks“, sest muu hulgas õpetatakse seal lastele Venemaa patriotismi ja tehakse militaarõpet.
Putinism ja Venemaa patriotism ei ole geneetilised. Meie idanaaber teeb pidevat tööd ja näeb ränka vaeva, et oma ideoloogiat levitada.
Selle kohta, kui hästi see välja tuleb, pole paremat näidet kui Saša, kes ei kasvanud üles mitte venemeelses perekonnas Venemaal, vaid keda kasvatas Eesti omavalitsus Eesti Vabariigis.
Saša võib hinnata kõrgelt Euroopa eluolu ja elujärge. Kui aga oleks vaja haarata relv, kaaluvad Eesti riigis õpitud ideoloogilised vene põhimõtted tema jaoks euroopaliku heaolu üles.
Artikkel tervikuna 24h [https://postimg.cc/gallery/FNNzmLh](https://postimg.cc/gallery/FNNzmLh)
Lühikokkuvõte:
– Hall pass, 2021 taotles Vene kodakondsuse.
– Korduv kurjategija (peamiselt joomisega seotud, näit. korduv joobes sõitmine).
– 28.02.22 ütles avalikult: “rünnaku korral pole ta mitte üksnes Venemaa poolel, vaid kindlasti ka Eesti vastu. Lisaks kelkis Saša suutlikkusega hankida sõjaliste eesmärkide saavutamiseks relvi. ”
– “üheksa päeva hiljem laaberdas ta ühel külmal kolmapäevasel märtsiõhtul Jõhvi bussijaamas. Ta käitus agressiivselt ja mõnitas valjul häälel nii ukrainlasi kui nende kannatusi.”
– EE elamisloa tühistamise põhjus: “välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule”.
– Ringkonnakohus otsustas, et ta võib jääda Eestisse kohtuvaidluse lõpuni.
Isiklikult oleksin üllatunud kui kohus elamisloa pikendaks. See on PPA otsustada ning nii avalik kord kui ka riigi julgeolek on sisustatud.
Nüüd kus soome on natos, mis annab lisa 1200 km piiri, mida venemaa peab ka nüüd kaitsma hakkama, kui tuleb eestile kallale.
Ütlen ma üht las need klounid räuskavad nemad on need, kes peksa saavad
See viimane lõik on tõepoolest masendav, igivana demokraatia ja isiklike vabaduste paradoks – lubab mõelda ebademokraatlikult ja nii kerge on mõjutada. Oleks huvitav teada kas venemeelsus tuli juba lapsepõlves 90ndatel või alles nüüd hiljem kui Putinism tugevamalt levib. Näitab ikka suuresti seda, et ainult keele rääkimine ei ole ainuke murekoht meil integratsioonis.
Uut moodi riikliku identiteedi ülesehitamine rahvusliku asemel tundub veel liiga mõru rohi mida alla neelata. Nagu oleks mingi surnud rott toa nurgas ja peab lootma, et mummifitseerub mitte ei hakka mädanema ja haisema. Seniks saab ainult need vahepeal tekkivad kärbsed ära ajada, kuid probleem jääb.
[deleted]
Kuule Saša – bloki mind ka ära.
Võtmelause on see:
>Emaga ta ei elanud. Kes ta isa on, pole teada. Saša kasvatasid üles Eesti Vabariigis asuva lastekodu töötajad. Tema ülalpidajaks oli üks Eesti Vabariigi kohalik omavalitsus.
Kui see inimene on juba pidanud lapsepõlvest saati, rohujuure tasandil, kogema väga kehva ja puudliku toetusega eluolukorda, siis vahet ei ole, kas sa oled marueestlane, maru baltivenelane või miskit muud, juhtub see väga suure tõenäosusega, et inimene hiljem oma elus ära keerab.
Ja sellised lõpuks vihkavad ja süüdistavad kas siis maailma, ühiskonda või teisi inimesi, kuid nad teadlikult ei mõista, miks neil on selline hoiak ja kust see üldse on saanud alguse.
Sellele lisa veel juurde ühiskonna null arusaamine nendest probleemidest ja ongi olemas kena kompot vaimsetervise raskustega inimesi, kelle toetuseks ei ole pidepunkti või adekvaatset taskukohast abi.
[deleted]
Väike spetsiaalne venemaale saatmise operatsioon tuleks korraldada
[deleted]
Sasha bipolar
Igast lollist ka artikkel tehakse 😀
[deleted]
vatnik
tuleb eeldada et kohalikud venelased ei ütle ja ei tee mida nad tegeleikult mõtlevad ja kui sitt vastu lage lendab siis olge valmis nuga selga saama
[deleted]
*[Edit: praeguseks hetkeks on inimesed lisanud artikli täisteksti, mida kõik lugeda saavad.]*
Ajakirjandusele meeldivad mahlased karakterid. Tore et leiti, aga ainult pealkirja najal (ilma täisteksti nägemata) järeldusi teha on raske. Kui spekuleerida kodu ja kasvatuse teemal, näitab peegel näpuga vastu.
> Vähimagi kahtluseta on Saša Eesti Vabariigi laps. Emaga ta ei elanud. Kes ta isa on, pole teada. Saša kasvatasid üles Eesti Vabariigis asuva lastekodu töötajad. Tema ülalpidajaks oli üks Eestis asuv kohalik omavalitsus.
Edasi võib küsida täisteksti, või mitte küsida ja kohe minna rahvuslikust vihast vahutama, nõuda Saša väljasaatmist, nagu siin paljud juba teevad *[ning ma raporteerin nad tuimalt, sest väljasaatmine on vägivald, ja väljasaatmise nõudmine on üleskutse vägivallale, mida ei tohi teha ei Saša ega kaasredditorid]*…
…või siis kaasa mõelda – miks Saša selliseks sai? Ei tea, artikkel on maksumüüri taga. Kes iganes meile artikli ette söötis, ei pidanud meid taustaloo vääriliseks. Just nagu Šaša ilmselt kasvas üles majanduslikus kitsikuses ja emotsionaalse hooleta (seda ei pea oletama, lastekodu on selline) – ning sai selliseks nagu sai – nii oleme meie siin kommentaariumis infost ilmajäetuses.
Et mitte hoida teid teadmatuses, kuidas riik võib omale vastaseid kasvatada, jutustan teile, mis kujundas mind. Mina kasvasin üles ENSV päevil. Eesti Vabariik oli põnev protsess, mida teisemelisena tekkimas sain näha. Alguses tundus kõik tore.
Eesti Vabariigi esimene õppetund mulle oli see, kui riik võttis ära minu vanemate eluaseme ja tagastas selle tädile X kaugel maal, ning onule Y suure mere taga. Kelle volinikud siin – tavalised Eesti nahhaalid – hakkasid sitta keerama. Ja kelle vastu tavalised Eesti ametnikud – muhvigi ei vaevunud tegema. Minu riigivastane suhtumine pärineb sealt. Enne olin korralik riigiusku sotsialist, pärast seda – anarhist.
Siiski, riigivastasus ei pimesta mind poliitika suhtes, nagu ilmselt Sašat on pimestanud.
Ukraina küsimuses olen Ukraina poolt, kuna neid rünnati. Keda rünnatakse, seda tuleb kaitsta. Nii Venemaa Föderatsiooni eest, mis näitas et suudab retsil kombel sõjaliselt rünnata…
…kui Eesti Vabariigi eest, mis kohati kah ründab – kaheksast viieni tööpäevadel, hooletuse, ükskõiksuse ning ebaõiglusega. Kui oleks õigel ajal õigesti tehtud, võib-olla poleks praegu skandaalset olukorda.
Selliste ajuehitus ilmselt on vägagi puudulik. Mõistmaks seda, et kui venemaa siinse asja peaks üle võtma, siis tõenäoliselt läheb see elu sama sitaks nagu see seal on. Kas siis on ka nii tore siin elada ja rossija karjuda?
Ei tea. Inimene ise otsustas oma enda elu perse keerata. See on ta õigus. Nüüd saab olla selle “suure ja võimsa” riigi kodanik ja naudib selle privileege.Ei tea kas, need inimesed arvavad, et kodakondsuse valimine on mingi arvutimäng. Valis Venemaa ja nüüd kogeb reaalsust. Inimlikult võime kaasa tunda ja rääkida Eesti süsteemist aga valik lõpuks oli Venemaa seega pole vaja enam meie resssursi inimesele kulutada. Venemaa asi temale ressursi kulutada. Loodetavasti leiab edu seal pool piiri.
Teine seltskond on veel. Mul on postkast täis kirju, kus ka puhtalt Eesti nimega inimesed seletavad, miks nad ei soovi Ukrainat aidata, sest kaitsevad ise oma kodu nursipalus kaheraudsega. “NATO ei tule ja me ei saa 120 miljoni venelase vastu”. See seltskond on tegelt vist isegi hullem, kui need tüübid kes mind natsiks sõimavad ning selgelt on teises inforuumis – nende koht ei ole siin, kuid ei saa ka pahaks panna, et mõtlevad nii nagu mõtlevad. Küllaga see esimene seltskond on lihtsalt arusaamatu.