Üha korduvam probleem: naine ei saa peale kooselu lõppu välja ühisest laenust /ERR

12 comments

1. Kuhu on koer maetud:

   > Pereõiguse vaidlustega tegeleva juristi Õnneli Matt-Tohteri sõnul on Kristeli ja Alari lugu ühtaegu tüüpiline ja õpetlik: paar oli vabaabielus, mõlemad olid dokumentides võrdses osas kinnisvara omanikud ja laenu eest vastutajad. Päris elus käis aga asi nii, et mees tasus laenumakseid ja naine kandis jooksvad kulud – nii nagu seda teevad tegelikult paljud paarid.
   >
   > “Paraku valdavalt on nii, et naine ostab toidukoti, mees maksab laenu ja ega seda toidukotti pärast kompenseerima ei saa hakata. Siis lähebki küsimuse alla, et kaasomandi kulutusi tuleb kanda pooleks, aga seda tihtipeale ei tehta ja siis tekibki pärast nõudeõigus,” lausus Matt-Tohter.

2. Sama ka ju meeste puhul, miks just naisi esile tõstetakse?

   >Kui suhe lõppeb, sa mõtled, et vaimne vägivald lõpeb, siis tegelikult majanduslik vägivald jätkub 20 aastat

   Ma olen meesterahvana samas seisus. Temake elab majas mille laenu mina maksan, elades ise üürikorteris.

3. TL;DR kas keegi saab teha lühema versiooni?

   Diagonaalis kiiruga jäi mulje nagu, et koos võetakse laenu aga kui lahku minnakse siis järsku üks soovib ns koos võetud asjast välja saada või pakub maksta oma osa kinni? (viimase puhul ei näeks probleemi)

   Nvm vaatasin seda videot ja seal mingi vähe hullem skeem mille lõksus naine on.

4. Siit soovitus kõigile noortele.Dokumenteerige kõik kulud.

   Kõige lihtsam tehke ühiskonto kuhu kannate võrdselt raha ning maksate sealt kõik arved sh. poes käigud, laste kulud jms.

   Kui varad mängus siis kõik läheb mängu.

5. Oijummel. Ilmselgelt ei osteta ühist kinnisvara eesmärgiga lahku minna, aga selliste probleemide vältimiseks peaks olema võimalus sõlmida vastavad lepingud, et on kindlalt ette teada, mis varast ja laenulepingust saab lahkumineku korral.

6. Eesti paarisuhted on ka natuke nupust nikastanud…makse kodulaen kahasse, mitte ärge jebige ajusid mingi huinijaa-stiilis sina-maksad-toidud-mina-maksan-laenu. Kodulaen kahasse ja igaüks vaatab ise kuidas söönuks saab või on Eesti mehed nii saamatud, et ei saa ennast ise ära toidetud ja Eesti naised nii lambad, et peavad seda põssi üleval pidama? Ah võibolla ma olen liiga isekas, et aru saada kuidas inimesed siin suhtes asju ajavad.

7. Eestis on nii palju keisse kus oleks vajalik korralik omakohus. Ilmselge, et nii noore riigi puhul on seadused veel lünklikud ja asutused (st, pangad) pigem inimvaenulikud.

   Mis siin siis üle jääb? Nagu ennemuiste, kui keegi sigatseb siis küla annab kolki.

   Kõik sellised nahhaalid, puuküürnikud, lastevägistajad, putinistid, loomapiinajad jms tuleb liistule tõmmata. Kui ei aita esimene kord, siis ei jää teine ega ka kolmas tulemata.

   Selge on see et seadused nõrgemaid ei kaitse ja politsei kehitab õlgu.

8. Imelik, et sellisesse juhtumisse kohe panka ei kaasatud. Nii pank kui kohtus räägivad nüüd tagantjärele sama, et laenuleping tuleb ära muuta. Ega naine niisama ei läinud seda maja mehele kinkima ja midagi vastu ei taha. Õigussüsteem lasi lihtsalt mehel naisele pähe istuda.

   Naine peaks oma korteri saama lisatagatisest vabastada, kuna koos ostetud kinnisvara väärtus on 10 aasta jooksul kindlasti kasvanud. Ehk hüpoteek on väiksem kui kinnisvara tegelik väärtus. Ei oska ainult öelda, kas naine saab omavoliliselt seda ära tühistada (kehtiva hindamisaktiga) või peab mehe nõusolek ka olema.

9. Nr1 reegel on see, et ära osta ühist kinnisvara mitte kunagi mitte kellegagi.

   Mul oli asi nii, et eksnaine ei saanud mitte kuidagi minust lahti lastud…

   Lõppkokkuvõttes aitas lihtsalt “nuta ja maksa” lahendus. Müüsin kõik, mis mul oli maha – autod, kallima tehnika jne, võtsin välja kõik säästud ja ostsin eks-naisele maja poolest väärtusest (miinus laen) korteri viimsisse (mingi 50% peale äkki võttis ta pangalaenu?) ning seejärel oli ta nõus ennast minu ettevõtetest taandama ja maja osa üles ütlema. Juba enne seda suutsin laenu enda nimele ringi vormistada täies ulatuses. Mis sest, et viimased kolm aastad oli tema panus majapidamisse peaaegu null – kogu palgaraha kulus tal disainerriietele ja väljas käimise peale… A ja lisaks pidin veel talle pool aastat iga kuu 1k eurot peo people maksma, muidu ta polnud nõus.

   Ilmselt kõige madalam punkt minu elus finantsiliselt.

   Praegune uus abielu ei ole enam varaühisus. Fuck that shit, never again. Mõlema kinnisvara ja kõik laenud on kummagi enda nimel ja ongi kõik.

   Kui peaksime kunagi lahku minema, siis igale ühele jääb tema varasem kinnisvara ja ongi kõik.

10. Kui kohtunik ja juristid tõesti rääkisid, et ei pea laenulepingu muutmise punkti sisse panema ja see on salvestatud, kas siis seda kohtuotsust ei saaks õigustühiseks kuulutada? See oli kõige kahtlasem kogu teema puhul, et isegi kohtus ei saa usaldada, mida kohtunik ja juristid räägivad.

11. Ma vaatasin seda saadet eile ja sain muiata, kui panga esindaja durnud kala silmadega rääkis, et “nojah, juriidiliselt on siis selline seis.” Pank saab loobuda hüpoteegist ja kaaslaenajaga lepingu kokkuleppel lõpetada.
    Kohtunik ja esindajad ei süvenenud istungil, see hüpoteegi teema unustati ära. Selles osas oli neil õigus, et panga eest tahteavaldusi teha ei saa, aga ei tuldud selle peale, et saab ka tingimusliku kompromissi sõlmida, nagu see teine juristi-isik saates selgitas. Taheti asi kähku kaelast saada ja nii läkski.

    Vaadates laenusummat saaks see naine kaaluda laenujäägi mujalt laenamist, maksta kodulaenu laenujääk pangale ära (või veel parem, osta nõue mehe vastu pangalt ära) ja siis asuda mehelt seda sisse nõudma (alusetu rikastumine, käsundita asjaajamine vms). Mees hakkab naisele kodulaenu maksma ja kui ei meeldi, on maja näol tagatis olemas. Trukitust saab trukkija, kui piisavalt julgust on.

    Edit: Jäin korraks mõtlema, et kas kodulaenuga seoses on ehk mingi regulatsioon mis seda takistaks, aga ei viitsi otsida. Vb on.

12. Pealtnägija loos ei saanud minu arust käsitlust kolme ühise lapse saatus – kus peaks kehtima seaduslik elatise nõue, mis teeb selliste kinnisvara vaidluste lahendamise veel keerulisemaks.

    Juristid parandage mind, aga kui vabaabielu, siis on palju rohkem tsiviilõiguse momente vaidlustes ja kui abielus, siis perekonnaõigus. Perekonnaõigusega pidid olema osapooled ka ühise vara osa, paremini kaitstud ja määratletud.