Mehed tervelt 37%. Oleks see vastupidi, oleks probleem ammu üleriigilise platvormi saanud ja selle vastu kallite poliitikatega võitlema hakatud.
Kas erialade või valdkondade kaupa ka kuskilt näha saab?
Tänavu peaks lisanduma siis 4417.5 kinnisvara ostjat.
Source: Puusalt.
Miks nii vähe mehi saab hariduse?
*Nende keskmine peenise pikkus on 13,4 cm.*
Tuleb hakata selgitama, kuhu need mehed kaovad – kas ei lähegi, või ei tule välja? Tulevad ülikoolist jalad ees, või jäävadki sinna sisse? /s
See oli juba 10 aastat tagasi nii, et ca 2/3 kõrghariduse omandanutest on naised, mistõttu üldistatult öeldakse, et Eestis on naised keskmiselt haritumad kui mehed.
Aga meie koolisüsteem on üsnagi poistevaenulik, mistõttu poistel on kõrgem risk, et põhikool või gümnaasium võib pooleli jääda. Poisse ja tüdrukuid sünnib igal aastal enam-vähem sama palju, kuid teatud vanusest alates on juba tüdrukud ülekaalus. Seega on loomulik, et valdav osa ülikooli jõudnutest on naised, mistõttu ka enamik kõrghariduse omandanuid on naised.
Kas kuskil on olemas samasugune statistika ka sisseastumiste kohta, et kui palju ja mitu % meestest ja naistest on jõudnud lõpetamiseni? Pakun, et siin on erinevused väiksemad.
Ojee ma ka seal kirjas (sain eelmine aasta nais-magistriks)
Ma ütleks, et sellest lõpetamise statistikast kõvasti olulisem statistika oleks see, et kui palju inimesi hakkab tööle oma lõpetatud erialal. Mu kaaslasel on lõpetatud doktorikraad aga töötab täiesti teisel erialal. Inimese väärtus on meil ju tugevalt seotud palganumbriga. Lisaks ma ütleks, et veel rohkem loeb see mida lõpetatakse. Kui palju inimesi ma tean kes mingit täiesti mõttetut kraadi läksid ülikooli omandama. Saad oma usuteaduse bakaga macdondaldsis burkse vorpida. Ma kahtlustan, et mehed liituvad varem töö maailmaga kui naised.
Mehi sureb rohkem ka ju isegi rahu aeg , sõda varsti üle käib siis lõpetab 3241 asemel 241
Tublid inimesed!
Minu teada demograafilist põhjust pole ka muudeks numbriteks, aga eks igaüks loeb statistikast välja selle, mis paremini meeldib.
Mehed saavad ilma hariduseta samuti *kuidagiviisi* (mitte alati hästi, aga olgem ausad, keda see meeste eluolu kotib, amiright?/s) elatud ja see ei ole nii suur tajutav oht nende turvatundele ja enesemääratlusele. Ilma kõrghariduseta karjääri, kuidagi mitteformaalselt, on meestel samuti natuke lihtsam teha, sest neid lihtsalt usaldatakse rohkem ka ilma paberiteta.
Naiste puhul tähendab ilma hariduseta jäämine riskigruppidesse sattumist, mida mehena pole tarvis karta – kellestki majanduslikult sõltumist, liiga vara laste saamist, koduvägivalla ohvriks sattumist. Haridust pole? Kasi sünnitama.
See algab põhikoolist peale. Poisid õpivad puutööd, mis kui hästi läheb on tutvumine masinatega töötamisega, potentsiaalselt tulevikus tasuva erialaga. Tüdrukud õpivad käsitöötundides mida? Kudumist ja 4 inimesele söögi tegemist, millel ei ole tööturul tegelikku väärtust, ja kui mingigi on, siis seotud töö on alamakstud võrreldes sellega, mis kõrval toas õpitakse. Eeldus on, et ikka mingile perele keedad.
Ükskord meil vahetati *kaheks nädalaks* need asjad ära koolis. See oli ainult selleks, et näidata, et “näed, said mis tahtsid, need on hirmsad masinad ja sa ei tahagi seda õppida, usu mind!” – kahe nädala (seega kahe 2*45min tunniga) ei õpeta keegi selgeks nende asjade ohutust ega julgusta ka kasutama. Aga see ei olnudki eesmärk. Eesmärk oli hirmutada ja tõestada, “kes mille jaoks loodud on”, nö.
Ühiskondlik karistus ilma hariduseta oleku eest on naistele teistsugune kui meestele – mees ei kaota füüsilise turvalisuse ja sõltumatuse tunnet pereringis, samuti ei muutu ta automaatselt kaaskodanike silmis sünnitusmasinaks, kes ongi lihtsalt “selliseks loodud ja muuks ei kõlbagi”. Ellujäämise instinkt lööb kergemini välja, sest ohud on ilmsemad.
Meeste puhul on asi salakavalam, sõltuvused, üksildus, allasurutus ja alandused töökohal, unarusse jäetud terviseprobleemid ja ängistus tekivad pika aja peale ja keegi ei hirmuta sind lapsepõlves et “ole hea laps ja käi koolid läbi, muidu lõpetad kuue tite ja vägivaldse mehega”.
Pigem lastakse poistel esimesed 25-30 eluaastat kõike teha, nagu jumal juhatab, ja kui omadega per*es oled, ei koti see samuti kedagi piisavalt, et aidata või tähele panna või kuidagi olukorda kritiseerida.
Vb lähevad väkke?
Mina olin üks neist 🙂
pakun et kuna mehed on juba oma olemuselt riskialtimad ja viimaste aastatega on tekkinud lausa màgedena igast kiiresti rikkaks skeeme -krypto, dropshipping, daytrading, kinnisvara flippimine, youtuberid, podcasterid jne- ja meeletus koguses sotsmeedia kinnitust kus tyybid oma lambodega laiutavad siis vàga veenev tundub noorele ajule et kui nemad saavad miks ma ei peaks saama. gates ja zuckerberg ka ei kàinud ylikooli lôpuni. self made miljonàride kliśheed topitakse igas jumala meedia vormis pjedestaalile öö ja pàev. ja siis jôuavadki ylikooli enamuses need kes vàga tàpselt teavad mida nad teha tahavad ja peotàis neid kes venitavad lapsepôlve vanemate kulul. ma tean isiklikult ysna mitut vanemat kelle pojad elavad selles utoopia unelmas et ratsa miljonàriks saamine on ainult pàevade kysimus.
ja ma peast ei oska öelda mis naistel veel sellised lihtsad backup tööd on mida minna ja vôtta aga meestel on alati boltid ja woltid ja soome ehitama – ehitusel on piisavalt tegemist mille jaoks suurt midagi teadma ja oskama ei pea peale kàskude tàitmise. nii et kryptohaiks vôi tippgameriks saamise môôna ajal kui vesi ahjus làhen vean pizzat v tassin kive.
suuremenud on ka yksikemade arv – emad kasvatavad beebist poisi ja isad poisist mehe. ema syda on ema syda ja isaks saavadki internetifoguurid – heal juhul goggins ja musk, halval juhul tate vôi 4chan. nagu yhest teisest postist nàha vôttis emal 21 aastat aega et kysida kas “laps” ka nats peret toetada vôiks. mina olin 12 kui vôeti mingi jupp pôldu suveks minu nimele kus pidin peeti kôplamas kàima. tra kus ma vihkasin seda siis aga see oli pigem isa kehvast motiveerimisoskusest. aga mingid vààrtused said paika mida yksi kool ei anna.
noorte meeste, eriti selline vanus kus testosteroon kàib lainetena yle pea aga samas pole aju veel lôplikult vàlja arenenud mentaalsus on pigem “ah kyll ma midagi vàlja môtlen”
naised on selleks ajaks kypsemad ja yldse nii kergekàeliselt elu ei vôta. nii et làhevad isegi siis haridust vôtma kui neil tàpselt selge pole mis nad sellega peale hakkavad ja kas see on see mis nad tôesti teha tahavad. nagu keegi enne mainis et jah et see on lôpetanute arv aga palju neist ka 5-10a sellel erialal on. mina isiklikult tean palju rohkem naisi kui mehi kellel kyll on mingi kôrg v kutseharidus omandatud aga ei ole selles suunas kunagi midagi edasi teinud.
Hot take, isased loomad peavad vajalikuks ringi hulkuda, kakelda ja territooriumi märgistada. Munad maha ja vaata kuidas koolis paremaks läheb.
See on alati nii olnud, et asi võrdsustub alles doktoriõppes.
Unpopular opinion, aga kaitsevägi ja tõesti kergem võimalus asuda ehitusele tööle on statistika taga ühed suuremad põhjused.
Olles 22 ja meessoost siis ehituse peal olen olnud alates 14 ndast eluaastast enamasti suvel ja vaheaegadel ning ära nähtud mida see inimesega teeb atm 3as aasta ülikoolis ning puhtalt kaitseväe pärast Olen rohkem kui ühe korra seda juba pooleli jätta tahtnud since eriala vahetades peaksid näiteks 2/3 aasta vahel minema kaitseväkke. Või siis Baka ja Maka vahel kaitseväkke minema, mis tähendaks jällegi, et makaga on veits gg.
Aasta koolist eemal metsas, aga jällegi ei mõju üldse hästi naasemaks kooli pinki, since ise pole veel käinud hence source(rahvas kellega ülikoolis kokku puutun) pidin aega võtma koolist eemal pseudo probleemide tekitamiseks, et saaks Baka kätte enne kui KV poole suunduma peaks.
“KV on nagu korvalepoige, mis ei mõju alles olevatele ajurakkudele hästi” – ex kursakas
Ehituse peale on kerge minna, kuid see ei tähenda et tegemist on meelakkumisega ja palgad mis seal liiguvad on siiski pohjusega näide(vihma sajab yldiselt sitt ilm riided märjad + külm ja pead siiski tegema tööd, hingetõmbeid, puhkusi pikemat pole kui tööde juhataja tobi pikkus) viimase näite puhul on hea kui tööde juhatajale marlboro 100s kinkida ning puhkust on rohkem. Tegemist siiski vaga retsi tooga ja enamasti puutud kokku x kemikaalide ja raskete asjade tostmisega mistõttu Naha vähk ja hilijemalt seljavalud Ning ala tihti nende x kemikaalide näppimine toimub kas ise ostetud kaitsevahenditega v palja käsi.
Ehk kindlasti meestel on paremad võimalused ilma hariduseta aga see on oma hinna eest.
Your milage may vary aga mul on seljavalud ja eelistaks definetly mingit rahulikumat tööd nyyd ülikooli lõpu järel.
Sry for long and messy txt
Mul on siin võrdluspunktiks Suurbritannia kus ise käisin ülikoolis ning kus olen ka töötanud. Tegemist on väga mitte teaduslike tähelepanekutega, lihtsalt isiklik arvamus.
Minu meelest on Eestis rohkem sellist “küll kuidagi hakkama saan” mõtlemist, kuid ehk ka rohkem ettevõtlust. Nii paljudel tundub olevat mingi oma firma või äri, ning selle tegemiseks pole ehk jah tingimata mingit kõrgharidust vaja.
Suurbritannias aga näiteks on noorte suund pigem saada kusagile suurde panka, konsultatsioonifirmasse, techi advokaadifirmasse jne tööle. Paljudesse neist sa ei pääse isegi jutule kui kõrgharidust pole, seega ilma diplomita on su elu veidi piiratud. Mulle tundub et Eestis sellist suhtumist nii palju ei ole, ning ehk sellest tulenevalt ei näe mehed kõrgharidust nii vajalikuna.
Võibolla osaliselt ka tänu sellele et olen perest kus pea kõigil on kõrgharidus ma isegi ei kaalunud varianti seda mitte teha. Küsimus oli vaid mida ma õppima lähen ja kuhu, mitte et kas seda üldse teha.
Njh, ja samal ajal on ikka meil palgalõhe, kus mehed saavad rohkem palka. Enamasti mehed, kes ülikooli ei lähe on juba mingil ametipositsioonil kus nad kas teenivad piisavalt, et ei näe sellest ülikoolipaberist mingit kasu või pole ka ambitsiooni või võimalusi ülikooli jaoks.
Tean ka palju paare, kus mees käib tööl selleks, et võimaldada oma elukaaslasele võimalust ülikoolis käia. Kuidagi peab ju elama, raha vaja teenida ja nii mõnelgi positsioonil ei ole aega ülikoolis käia, sest niigi tehakse ületunde (mida üldjuhul naised nii palju ei tee) selleks, et töö oleks tehtud. Ehk siin ka mingi enesetõestamise põhjus, et mees kellel polnud võimalusi ülikoolis käia, teeb neid ületunde, et töö oleks tehtud ja ei oleks põhjust vahetada teda välja kellegi vastu kellel on ülikooli paber ette näidata. Kui ka sellisel mehel elukaaslane ülikooli lõpetanud, sega siis mees ülikooli lähe, sest on ju vaja ikka raha edasi teenida ja töökogemus hakkab rohkem rolli mängima ka ülikooli paberist.
Muidugi palgalõhe järgi võttes, tundub pigem, et mingi osa mehi näeb juba seda ära, et ülikooli teoreetilised teadmised ei oma sellist väärtust kui tööturul praktilised teadmised. Ehk siis probleem meie ülikooli õppel. IT poolel hinnati väga IT kolledži lõpetanuid, samas TTÜ lõpetanud olid pigem teoreetilised targutajad, kes reaalselt miskit teha ei osanud. Nüüd aga on ta kõik TalTech ja enam ma ei oska miskit öelda.
Ma siinkohal ei räägi neist, kes on oma lihttööliste eluga rahul. Kui lihttööga rahul, siis ei teki vajadust ülikooli minna, sest miskit ta juurde ei anna ja kui annaks võimalusi teiste töökohtade peale, siis need töökohad ka keerulisemad ning kurnavamad. Mõni ongi rõõmus, et teeb oma lihtsat ja vähekurnavat tööd kellast kellani, ei ole vaja miskit leiutada ja palju mõelda.
21 comments
Kus on nüüd zoovolinik?
Otsekohe sookvoodid kehtestada!!!111
Mehed tervelt 37%. Oleks see vastupidi, oleks probleem ammu üleriigilise platvormi saanud ja selle vastu kallite poliitikatega võitlema hakatud.
Kas erialade või valdkondade kaupa ka kuskilt näha saab?
Tänavu peaks lisanduma siis 4417.5 kinnisvara ostjat.
Source: Puusalt.
Miks nii vähe mehi saab hariduse?
*Nende keskmine peenise pikkus on 13,4 cm.*
Tuleb hakata selgitama, kuhu need mehed kaovad – kas ei lähegi, või ei tule välja? Tulevad ülikoolist jalad ees, või jäävadki sinna sisse? /s
See oli juba 10 aastat tagasi nii, et ca 2/3 kõrghariduse omandanutest on naised, mistõttu üldistatult öeldakse, et Eestis on naised keskmiselt haritumad kui mehed.
Aga meie koolisüsteem on üsnagi poistevaenulik, mistõttu poistel on kõrgem risk, et põhikool või gümnaasium võib pooleli jääda. Poisse ja tüdrukuid sünnib igal aastal enam-vähem sama palju, kuid teatud vanusest alates on juba tüdrukud ülekaalus. Seega on loomulik, et valdav osa ülikooli jõudnutest on naised, mistõttu ka enamik kõrghariduse omandanuid on naised.
Kas kuskil on olemas samasugune statistika ka sisseastumiste kohta, et kui palju ja mitu % meestest ja naistest on jõudnud lõpetamiseni? Pakun, et siin on erinevused väiksemad.
Ojee ma ka seal kirjas (sain eelmine aasta nais-magistriks)
Ma ütleks, et sellest lõpetamise statistikast kõvasti olulisem statistika oleks see, et kui palju inimesi hakkab tööle oma lõpetatud erialal. Mu kaaslasel on lõpetatud doktorikraad aga töötab täiesti teisel erialal. Inimese väärtus on meil ju tugevalt seotud palganumbriga. Lisaks ma ütleks, et veel rohkem loeb see mida lõpetatakse. Kui palju inimesi ma tean kes mingit täiesti mõttetut kraadi läksid ülikooli omandama. Saad oma usuteaduse bakaga macdondaldsis burkse vorpida. Ma kahtlustan, et mehed liituvad varem töö maailmaga kui naised.
Mehi sureb rohkem ka ju isegi rahu aeg , sõda varsti üle käib siis lõpetab 3241 asemel 241
Tublid inimesed!
Minu teada demograafilist põhjust pole ka muudeks numbriteks, aga eks igaüks loeb statistikast välja selle, mis paremini meeldib.
Mehed saavad ilma hariduseta samuti *kuidagiviisi* (mitte alati hästi, aga olgem ausad, keda see meeste eluolu kotib, amiright?/s) elatud ja see ei ole nii suur tajutav oht nende turvatundele ja enesemääratlusele. Ilma kõrghariduseta karjääri, kuidagi mitteformaalselt, on meestel samuti natuke lihtsam teha, sest neid lihtsalt usaldatakse rohkem ka ilma paberiteta.
Naiste puhul tähendab ilma hariduseta jäämine riskigruppidesse sattumist, mida mehena pole tarvis karta – kellestki majanduslikult sõltumist, liiga vara laste saamist, koduvägivalla ohvriks sattumist. Haridust pole? Kasi sünnitama.
See algab põhikoolist peale. Poisid õpivad puutööd, mis kui hästi läheb on tutvumine masinatega töötamisega, potentsiaalselt tulevikus tasuva erialaga. Tüdrukud õpivad käsitöötundides mida? Kudumist ja 4 inimesele söögi tegemist, millel ei ole tööturul tegelikku väärtust, ja kui mingigi on, siis seotud töö on alamakstud võrreldes sellega, mis kõrval toas õpitakse. Eeldus on, et ikka mingile perele keedad.
Ükskord meil vahetati *kaheks nädalaks* need asjad ära koolis. See oli ainult selleks, et näidata, et “näed, said mis tahtsid, need on hirmsad masinad ja sa ei tahagi seda õppida, usu mind!” – kahe nädala (seega kahe 2*45min tunniga) ei õpeta keegi selgeks nende asjade ohutust ega julgusta ka kasutama. Aga see ei olnudki eesmärk. Eesmärk oli hirmutada ja tõestada, “kes mille jaoks loodud on”, nö.
Ühiskondlik karistus ilma hariduseta oleku eest on naistele teistsugune kui meestele – mees ei kaota füüsilise turvalisuse ja sõltumatuse tunnet pereringis, samuti ei muutu ta automaatselt kaaskodanike silmis sünnitusmasinaks, kes ongi lihtsalt “selliseks loodud ja muuks ei kõlbagi”. Ellujäämise instinkt lööb kergemini välja, sest ohud on ilmsemad.
Meeste puhul on asi salakavalam, sõltuvused, üksildus, allasurutus ja alandused töökohal, unarusse jäetud terviseprobleemid ja ängistus tekivad pika aja peale ja keegi ei hirmuta sind lapsepõlves et “ole hea laps ja käi koolid läbi, muidu lõpetad kuue tite ja vägivaldse mehega”.
Pigem lastakse poistel esimesed 25-30 eluaastat kõike teha, nagu jumal juhatab, ja kui omadega per*es oled, ei koti see samuti kedagi piisavalt, et aidata või tähele panna või kuidagi olukorda kritiseerida.
Vb lähevad väkke?
Mina olin üks neist 🙂
pakun et kuna mehed on juba oma olemuselt riskialtimad ja viimaste aastatega on tekkinud lausa màgedena igast kiiresti rikkaks skeeme -krypto, dropshipping, daytrading, kinnisvara flippimine, youtuberid, podcasterid jne- ja meeletus koguses sotsmeedia kinnitust kus tyybid oma lambodega laiutavad siis vàga veenev tundub noorele ajule et kui nemad saavad miks ma ei peaks saama. gates ja zuckerberg ka ei kàinud ylikooli lôpuni. self made miljonàride kliśheed topitakse igas jumala meedia vormis pjedestaalile öö ja pàev. ja siis jôuavadki ylikooli enamuses need kes vàga tàpselt teavad mida nad teha tahavad ja peotàis neid kes venitavad lapsepôlve vanemate kulul. ma tean isiklikult ysna mitut vanemat kelle pojad elavad selles utoopia unelmas et ratsa miljonàriks saamine on ainult pàevade kysimus.
ja ma peast ei oska öelda mis naistel veel sellised lihtsad backup tööd on mida minna ja vôtta aga meestel on alati boltid ja woltid ja soome ehitama – ehitusel on piisavalt tegemist mille jaoks suurt midagi teadma ja oskama ei pea peale kàskude tàitmise. nii et kryptohaiks vôi tippgameriks saamise môôna ajal kui vesi ahjus làhen vean pizzat v tassin kive.
suuremenud on ka yksikemade arv – emad kasvatavad beebist poisi ja isad poisist mehe. ema syda on ema syda ja isaks saavadki internetifoguurid – heal juhul goggins ja musk, halval juhul tate vôi 4chan. nagu yhest teisest postist nàha vôttis emal 21 aastat aega et kysida kas “laps” ka nats peret toetada vôiks. mina olin 12 kui vôeti mingi jupp pôldu suveks minu nimele kus pidin peeti kôplamas kàima. tra kus ma vihkasin seda siis aga see oli pigem isa kehvast motiveerimisoskusest. aga mingid vààrtused said paika mida yksi kool ei anna.
noorte meeste, eriti selline vanus kus testosteroon kàib lainetena yle pea aga samas pole aju veel lôplikult vàlja arenenud mentaalsus on pigem “ah kyll ma midagi vàlja môtlen”
naised on selleks ajaks kypsemad ja yldse nii kergekàeliselt elu ei vôta. nii et làhevad isegi siis haridust vôtma kui neil tàpselt selge pole mis nad sellega peale hakkavad ja kas see on see mis nad tôesti teha tahavad. nagu keegi enne mainis et jah et see on lôpetanute arv aga palju neist ka 5-10a sellel erialal on. mina isiklikult tean palju rohkem naisi kui mehi kellel kyll on mingi kôrg v kutseharidus omandatud aga ei ole selles suunas kunagi midagi edasi teinud.
Hot take, isased loomad peavad vajalikuks ringi hulkuda, kakelda ja territooriumi märgistada. Munad maha ja vaata kuidas koolis paremaks läheb.
See on alati nii olnud, et asi võrdsustub alles doktoriõppes.
Unpopular opinion, aga kaitsevägi ja tõesti kergem võimalus asuda ehitusele tööle on statistika taga ühed suuremad põhjused.
Olles 22 ja meessoost siis ehituse peal olen olnud alates 14 ndast eluaastast enamasti suvel ja vaheaegadel ning ära nähtud mida see inimesega teeb atm 3as aasta ülikoolis ning puhtalt kaitseväe pärast Olen rohkem kui ühe korra seda juba pooleli jätta tahtnud since eriala vahetades peaksid näiteks 2/3 aasta vahel minema kaitseväkke. Või siis Baka ja Maka vahel kaitseväkke minema, mis tähendaks jällegi, et makaga on veits gg.
Aasta koolist eemal metsas, aga jällegi ei mõju üldse hästi naasemaks kooli pinki, since ise pole veel käinud hence source(rahvas kellega ülikoolis kokku puutun) pidin aega võtma koolist eemal pseudo probleemide tekitamiseks, et saaks Baka kätte enne kui KV poole suunduma peaks.
“KV on nagu korvalepoige, mis ei mõju alles olevatele ajurakkudele hästi” – ex kursakas
Ehituse peale on kerge minna, kuid see ei tähenda et tegemist on meelakkumisega ja palgad mis seal liiguvad on siiski pohjusega näide(vihma sajab yldiselt sitt ilm riided märjad + külm ja pead siiski tegema tööd, hingetõmbeid, puhkusi pikemat pole kui tööde juhataja tobi pikkus) viimase näite puhul on hea kui tööde juhatajale marlboro 100s kinkida ning puhkust on rohkem. Tegemist siiski vaga retsi tooga ja enamasti puutud kokku x kemikaalide ja raskete asjade tostmisega mistõttu Naha vähk ja hilijemalt seljavalud Ning ala tihti nende x kemikaalide näppimine toimub kas ise ostetud kaitsevahenditega v palja käsi.
Ehk kindlasti meestel on paremad võimalused ilma hariduseta aga see on oma hinna eest.
Your milage may vary aga mul on seljavalud ja eelistaks definetly mingit rahulikumat tööd nyyd ülikooli lõpu järel.
Sry for long and messy txt
Mul on siin võrdluspunktiks Suurbritannia kus ise käisin ülikoolis ning kus olen ka töötanud. Tegemist on väga mitte teaduslike tähelepanekutega, lihtsalt isiklik arvamus.
Minu meelest on Eestis rohkem sellist “küll kuidagi hakkama saan” mõtlemist, kuid ehk ka rohkem ettevõtlust. Nii paljudel tundub olevat mingi oma firma või äri, ning selle tegemiseks pole ehk jah tingimata mingit kõrgharidust vaja.
Suurbritannias aga näiteks on noorte suund pigem saada kusagile suurde panka, konsultatsioonifirmasse, techi advokaadifirmasse jne tööle. Paljudesse neist sa ei pääse isegi jutule kui kõrgharidust pole, seega ilma diplomita on su elu veidi piiratud. Mulle tundub et Eestis sellist suhtumist nii palju ei ole, ning ehk sellest tulenevalt ei näe mehed kõrgharidust nii vajalikuna.
Võibolla osaliselt ka tänu sellele et olen perest kus pea kõigil on kõrgharidus ma isegi ei kaalunud varianti seda mitte teha. Küsimus oli vaid mida ma õppima lähen ja kuhu, mitte et kas seda üldse teha.
Njh, ja samal ajal on ikka meil palgalõhe, kus mehed saavad rohkem palka. Enamasti mehed, kes ülikooli ei lähe on juba mingil ametipositsioonil kus nad kas teenivad piisavalt, et ei näe sellest ülikoolipaberist mingit kasu või pole ka ambitsiooni või võimalusi ülikooli jaoks.
Tean ka palju paare, kus mees käib tööl selleks, et võimaldada oma elukaaslasele võimalust ülikoolis käia. Kuidagi peab ju elama, raha vaja teenida ja nii mõnelgi positsioonil ei ole aega ülikoolis käia, sest niigi tehakse ületunde (mida üldjuhul naised nii palju ei tee) selleks, et töö oleks tehtud. Ehk siin ka mingi enesetõestamise põhjus, et mees kellel polnud võimalusi ülikoolis käia, teeb neid ületunde, et töö oleks tehtud ja ei oleks põhjust vahetada teda välja kellegi vastu kellel on ülikooli paber ette näidata. Kui ka sellisel mehel elukaaslane ülikooli lõpetanud, sega siis mees ülikooli lähe, sest on ju vaja ikka raha edasi teenida ja töökogemus hakkab rohkem rolli mängima ka ülikooli paberist.
Muidugi palgalõhe järgi võttes, tundub pigem, et mingi osa mehi näeb juba seda ära, et ülikooli teoreetilised teadmised ei oma sellist väärtust kui tööturul praktilised teadmised. Ehk siis probleem meie ülikooli õppel. IT poolel hinnati väga IT kolledži lõpetanuid, samas TTÜ lõpetanud olid pigem teoreetilised targutajad, kes reaalselt miskit teha ei osanud. Nüüd aga on ta kõik TalTech ja enam ma ei oska miskit öelda.
Ma siinkohal ei räägi neist, kes on oma lihttööliste eluga rahul. Kui lihttööga rahul, siis ei teki vajadust ülikooli minna, sest miskit ta juurde ei anna ja kui annaks võimalusi teiste töökohtade peale, siis need töökohad ka keerulisemad ning kurnavamad. Mõni ongi rõõmus, et teeb oma lihtsat ja vähekurnavat tööd kellast kellani, ei ole vaja miskit leiutada ja palju mõelda.