Tuleb välja, et paljud inimesed mõistsid antud “loomingut” valesti ning pidasid grafiti joonistajat vatnikuks, kuid tegemist oli ironiseeriva teosega mille käigus autor tuletas inimestele meelde, millisele “jumalale” osad Narva elanikud siiani lilli toovad.
[removed]
[removed]
Ma arvan probleem pole isegi see tegu, vaid vene ühiskonna ükskõiksus. Ma olen vaatanud huviga, kuidas venelased kaotavad oma õigusi tänu oma tuimsusega. Nad ei peaks küsima, miks mina vaid hoopis küsima kuidas ma saan olukorda muuta.
Õppetunde on siin palju:
– graffitit tehes ei loe, mida kirjutaja mõtleb, vaid mida lugeja mõtleb
– tasub meeles pidada, mis on seadusega rangelt keelatud (sõjapropaganda)
– jutumärkide kasutamine ning enda/teiste arvamuse lahus hoidmine on kuradima tähtis, õppigem ja kasutagem jutumärke
– kui kõik on juba valesti tehtud, siis aus ülestunnistus on ametivõimude vaatenurgast kergendav asjaolu
Katri Raik on kiire probleemide vaiba alla pühkija. Kas ta päriselt mõtles, et grafiti tegijat ei saada kätte? Oleks võinud oodata ja lasta tegijal ise ära ka koristada. Tõenäoliselt oleks tähendanud sama koristusfirma tellimist, aga projekti oleks vedanud seesama “kunstnik”.
Kindlasti venelased ka ei seda irooniaga võtnud. Nõustusid, et jah, nii peabki. Me ju selle Narva kui “muinse vene linna” endale varastasime juba 80 aastat tagasi Tatarski vaimus. Probleem pole “viha venelasi vastu” nagu Vovan Kaštan ütleb oma [ülestunnistuses](https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=pfbid02wbFAU9dNShpnZm33MecSMZ5XSv9s8wEraaimmpNCov572ntg5CV9rXswxaSo33wsl&id=1543909207) kirjutab, vaid venelaste halastamatu ja leppimatu viha kõiki teisi rahvusi kui venelasi vastu. Mõttemaailm “Vse bude Rossii” on see probleem.
7 comments
Tuleb välja, et paljud inimesed mõistsid antud “loomingut” valesti ning pidasid grafiti joonistajat vatnikuks, kuid tegemist oli ironiseeriva teosega mille käigus autor tuletas inimestele meelde, millisele “jumalale” osad Narva elanikud siiani lilli toovad.
[removed]
[removed]
Ma arvan probleem pole isegi see tegu, vaid vene ühiskonna ükskõiksus. Ma olen vaatanud huviga, kuidas venelased kaotavad oma õigusi tänu oma tuimsusega. Nad ei peaks küsima, miks mina vaid hoopis küsima kuidas ma saan olukorda muuta.
Õppetunde on siin palju:
– graffitit tehes ei loe, mida kirjutaja mõtleb, vaid mida lugeja mõtleb
– tasub meeles pidada, mis on seadusega rangelt keelatud (sõjapropaganda)
– jutumärkide kasutamine ning enda/teiste arvamuse lahus hoidmine on kuradima tähtis, õppigem ja kasutagem jutumärke
– kui kõik on juba valesti tehtud, siis aus ülestunnistus on ametivõimude vaatenurgast kergendav asjaolu
Katri Raik on kiire probleemide vaiba alla pühkija. Kas ta päriselt mõtles, et grafiti tegijat ei saada kätte? Oleks võinud oodata ja lasta tegijal ise ära ka koristada. Tõenäoliselt oleks tähendanud sama koristusfirma tellimist, aga projekti oleks vedanud seesama “kunstnik”.
Kindlasti venelased ka ei seda irooniaga võtnud. Nõustusid, et jah, nii peabki. Me ju selle Narva kui “muinse vene linna” endale varastasime juba 80 aastat tagasi Tatarski vaimus. Probleem pole “viha venelasi vastu” nagu Vovan Kaštan ütleb oma [ülestunnistuses](https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=pfbid02wbFAU9dNShpnZm33MecSMZ5XSv9s8wEraaimmpNCov572ntg5CV9rXswxaSo33wsl&id=1543909207) kirjutab, vaid venelaste halastamatu ja leppimatu viha kõiki teisi rahvusi kui venelasi vastu. Mõttemaailm “Vse bude Rossii” on see probleem.