Suur muudatus tööturul: tulevikus tuleb tööandjal palganumber avaldada enne töövestlust

18 comments
  1. Ei lugenud artiklist välja, kuidas palganumbrit peab näitama. Kui palk oleneb tulemustasust, kas võib töökuulutusse märkida 800-6000 eurot? Konkreetne näide katseaja põhipalgast 800 kuni suurima müügiboonuseni 6000, mis on palgaks läinud ettevõttes. Viimane on väga suur erand, aga seda on makstud ja tehniliselt on selline palk võimalik.

  2. Loodan, et rakendatakse võimalikult kiirelt. See hoiaks meil kõigi aega kokku ja pole näha, et tööandjad ise sinna poole liiguksid.

  3. Ma pigem ei ole nõus. Samas artiklis ju ei selgunud, kuidas see olema saab. Minu arvates on vestlused palga osas individuaalsed. See on normaalne, et sama tööd tegevad inimesed saavad erinevat palka. Sest inimesed ise on juba erinevad – kes on põhjalikum, kes panustab rohkem jne. Mis puudutab ajaraiskamist, siis tuleb siin kohal arvestada, et ka tööandja jaoks on see ajakulukas.

  4. Ma olen tavaliselt ennem kandideerimist helistanud ja küsinud otse mis palk on. Nahhui me raiskame üksteise aega kui mul on võimalik kohe oma otsus palganumbri alusel ära teha. On mitte-vääriline tasu ja ma ei hakka aega raiskama spetsiaalselt sellele ettevõttele suunatud kaaskirja valmis vorpimisele, intervjuule tulemisele ja alles siis saan teada mis palk on. Naeruväärne.

  5. Töötajana olen so-so, aga olenevalt tööandjast on see kohati absurd.

    Sul võib seenior arendaja olla kas natuke üle mid leveli või sisuliselt juba tech lead / staff taseme arendaja.

    Kui keegi kandideerib seeniori töökohale, ja ta võib kusiganes selles vahemikus olla, siis on väga raske ühte numbrit öelda. Samas kui see erinevus panna vahemikuks, siis tegelikult võib palgalõhe alles jääda, millega see süsteem tegelema peaks.

    ​

    See võib sulle arendajana ka keerata, et oled rohkem kui keskmine seenior ja kandideerid seeniori töökohale, aga palka raske juurde kaubelda kuna nii tugev ankur on nagu palk mis nad enne välja ütlesid ning teise numbri jaoks peaksid seadusliku pornoga tegelema/ettevõte seadusega pahuksisse minemist riskima.

    Oskustööliste ja spetsialistide puhul on palgafond VÄGA paindlik. Ehk kui sa ei ole lihtsalt reatööline kelle majanduslik kasu on juba enne töölevõtmist välja arvutatud.

    Samas kui oled reatööline oskustööline piisavalt suures ettevõttes, siis on sageli värbajal palgafondist kama kaks, ta ei kaota midagi kui sulle palka juurde annab.

    Tulemusena teenid vähem.

  6. > palkade läbipaistvus ei tähenda seda, et ettevõtted peaksid tulevikus hakkama nimeliselt avaldama oma töötajate palgaandmeid, vaid et töötajatel on õigus saada teavet

    Bullshit. Kõik Äriregistrisse väljanäitusele.

  7. Mind on töövestlusel rahaahneks tembeldatud või oldud šokis, et ma numbri kohta küsin. Lõpuks ometi lol.

  8. Ja nüüd võtame kõik arvesse selle, et tihti saab äsja värvatud töötaja paremat palka kui vanemad olijad.

    Saavad põnevad ajad olema.

  9. Ehk siis ei pea avaldama kuulutuses?
    Või kui need mustmiljon recruiterit otse LinkedIn kirjutavad?

    Või saan nad kohe menti anda kui number puudu?

  10. Ja kus hakkab alles toredat praktikat tulema. Kust te selle numbri saite. Me eksisime palganumbriga. Majandussituatsioon vahepeal muutus. Teil ei ole selle palganumbri jaoks kvalifikatsiooni, kogemust. Jne. Jms.

  11. Probleem on selles, et enamasti pannakse tööpakkumisse kirja ideaalne kandidaat, kellel on a, b, c ja d oskused. Ja noh ütleme et nad on nõus sellisele inimesele nt 2000 eurot kuus maksma. Paraku aga see, kelle nad lõpuks ideaali puudumisel palkavad on keegi, kes oskab a&b, c on kuulnud ja d on nõus ära õppima… ja see uus töötaja ei ole väärt seda raha, mis nende ideaal vääriks ja saab 1400 näiteks.

    See jätab kaks varianti – kas kirjeldada tööpakkumises seda lihtsamat varianti ja talle sobivat palka – mis tähendaks palju suuremat töökoormust CVde sorteerimisel ja madalama kvalifikatsiooniga kandidaatide valikut (sest tõsised tegijad ei tunne nii madalate nõudmistega rolli/palga vastu huvi) – või siis nõuda parimat, pakkuda head palka ja jääda pikaks ajaks oma unistuste inimest ootama..

    Tegelikult on kõige tõenäolisemalt valik hoopis kolmas.. nagu ka siin juba korduvalt öeldud on – seda reeglit kehtestades hakkame lihtsalt mingeid vahemikke nägema. Sest tööandjal lihtsalt pole head alternatiivi asja täpsemaks lahendamiseks.. kes sellest lõpuks võidab? Ilmselt vaid see poliitik, kes saab endale töövõiduks lugeda selle projekti…

Leave a Reply