“Esialgse info kohaselt sõitis Volvot juhtinud 83-aastane mees otsa Salvesti tehase ees ülekäigurada ületanud 26-aastasele naisele ja vankris olnud alla aasta vanusele väikelapsele. /../ Eakas autojuht viga ei saanud ning tema enda sõnul ta ei märganud ülekäigurada ega seal teed ületavaid inimesi.”
Mida vittu? Miks ei ole sellises vanuses inimestel kohustuslikku iga-aastast tervisliku seisundi ülevaatust koos reaktsioonikiiruse hindamisega?
Olles praegu Türgis puhkusel saan aru, kui hea liikluskultuur meil Eestis on.
70 km/h alas on keskmine autode kiirus siin 120 km/h ja see on otse kõnnitee kõrval. Mingeid barjääre pole vahel. Jalakäijaid ei lase keegi kunagi mööda ja pead ise palvetades üle tee jooksma. Mõni päev tagasi aeti minu ees kellegi laps sellel teel alla. Paar päeva hiljem tekkis ülekäiguraja lähedusse suur vereloik. Must päev meil tundub nagu tavaline päev Türgis.
Kuigi meil on väga tublisid ja viisakaid juhte ka, siis ikkagi väga palju kohtab seda, et kui sirge tee, siis kiirust üldse alla ei võeta ülekäigurajale lähenedes ja eks siis ei jõuagi pidurdada.
Üks päev just nägin kõrvalt, kuidas noored kõndisid ja olid juba poole ülekäigu raja peal kui üks auto nende eest pressis läbi, nii et nad pidid keset ülekäigurada seisma jääma. Kusjuures see polnud isegi mitte sirgel teel, vaid see auto tuli ise äkitselt parklast ja nägi väga hästi neid noori, aga vat nii kiire oli läbi pressida.
Ja ise olen ka väga ettevaatlikuks läinud, mitmetel sirgetel teelõikudel lihtsalt ei tahetagi üle tee lasta ja peab ise lihtsalt autosid läbi laskma ja ootama. Et liiklusseadus §2 lõige 100 pole vist meeles ja pigem vaadatakse, et mis segad liiklust kui jala käid. Aga õnneks kõik sellised pole ja suur kummardus normaalsetele, reeglite järgi sõitjatele, kes seeläbi liiklust palju ohutumana ja sujuvamana hoiavad.
Loodan väga, et ohvrid siiski toibuvad.
Kui ma lihtsalt julmalt astuks teele, siis ma jääks iga päev Tartus auto alla. Natuke tuleb ikka seisatuda jalakäijana ja veenduda, saada autojuhiga kontakt. Et ta aeglustab ja märkas sind. Et ega ma ei ootagi et autojuht täiesti seisma jääb ja siis lähen, samas oleneb olukorrast.
Aga selles olukorras lugedes, et autojuht isegi ei aeglustanud. Siis tähendab, et ka jalakäija ei veendunud et autojuht märkas teda ja aeglustab. Muidugi jalakäijal on õigus, aga meenub lasteaiast, ülekäiguraja ees: peatu, vaata vasakule, paremale ja uuesti vasakule. Jalakäijana ei tasu oma õigusi ülehinnata, et pigem lasta see auto mööda, kui astuda autole ette ja loota, et ta teeb äkkpidurduse
Ärge saage valesti aru, et ma autojuht õigustan. Mitte seda. Vaid lihtsalt jalakäijana tuleb ka tähelepanelik olla, et kõik jõuaks tervelt koju.
4 comments
Teise uudise alt (https://tartu.postimees.ee/7766834/pildid-ulekaigurajal-alla-aetud-noore-naise-ja-vaikelapse-seisund-on-raske)
“Esialgse info kohaselt sõitis Volvot juhtinud 83-aastane mees otsa Salvesti tehase ees ülekäigurada ületanud 26-aastasele naisele ja vankris olnud alla aasta vanusele väikelapsele. /../ Eakas autojuht viga ei saanud ning tema enda sõnul ta ei märganud ülekäigurada ega seal teed ületavaid inimesi.”
Mida vittu? Miks ei ole sellises vanuses inimestel kohustuslikku iga-aastast tervisliku seisundi ülevaatust koos reaktsioonikiiruse hindamisega?
Olles praegu Türgis puhkusel saan aru, kui hea liikluskultuur meil Eestis on.
70 km/h alas on keskmine autode kiirus siin 120 km/h ja see on otse kõnnitee kõrval. Mingeid barjääre pole vahel. Jalakäijaid ei lase keegi kunagi mööda ja pead ise palvetades üle tee jooksma. Mõni päev tagasi aeti minu ees kellegi laps sellel teel alla. Paar päeva hiljem tekkis ülekäiguraja lähedusse suur vereloik. Must päev meil tundub nagu tavaline päev Türgis.
Kuigi meil on väga tublisid ja viisakaid juhte ka, siis ikkagi väga palju kohtab seda, et kui sirge tee, siis kiirust üldse alla ei võeta ülekäigurajale lähenedes ja eks siis ei jõuagi pidurdada.
Üks päev just nägin kõrvalt, kuidas noored kõndisid ja olid juba poole ülekäigu raja peal kui üks auto nende eest pressis läbi, nii et nad pidid keset ülekäigurada seisma jääma. Kusjuures see polnud isegi mitte sirgel teel, vaid see auto tuli ise äkitselt parklast ja nägi väga hästi neid noori, aga vat nii kiire oli läbi pressida.
Ja ise olen ka väga ettevaatlikuks läinud, mitmetel sirgetel teelõikudel lihtsalt ei tahetagi üle tee lasta ja peab ise lihtsalt autosid läbi laskma ja ootama. Et liiklusseadus §2 lõige 100 pole vist meeles ja pigem vaadatakse, et mis segad liiklust kui jala käid. Aga õnneks kõik sellised pole ja suur kummardus normaalsetele, reeglite järgi sõitjatele, kes seeläbi liiklust palju ohutumana ja sujuvamana hoiavad.
Loodan väga, et ohvrid siiski toibuvad.
Kui ma lihtsalt julmalt astuks teele, siis ma jääks iga päev Tartus auto alla. Natuke tuleb ikka seisatuda jalakäijana ja veenduda, saada autojuhiga kontakt. Et ta aeglustab ja märkas sind. Et ega ma ei ootagi et autojuht täiesti seisma jääb ja siis lähen, samas oleneb olukorrast.
Aga selles olukorras lugedes, et autojuht isegi ei aeglustanud. Siis tähendab, et ka jalakäija ei veendunud et autojuht märkas teda ja aeglustab. Muidugi jalakäijal on õigus, aga meenub lasteaiast, ülekäiguraja ees: peatu, vaata vasakule, paremale ja uuesti vasakule. Jalakäijana ei tasu oma õigusi ülehinnata, et pigem lasta see auto mööda, kui astuda autole ette ja loota, et ta teeb äkkpidurduse
Ärge saage valesti aru, et ma autojuht õigustan. Mitte seda. Vaid lihtsalt jalakäijana tuleb ka tähelepanelik olla, et kõik jõuaks tervelt koju.