Meil siin on kombeks pealkirju mitte muuta, isegi kui need on niiii “vaimukad” nagu sinu üllitis.
Igati õige otsus riigi poolt. Miks peab olema nii, et ainult riik vastutagu. Nähes kui paljud mu kolleegid ja tuttavad aegajalt varem lihtsalt kodus “haiged” olid, siis see ilmselt nüüd muutub.
Pandeemia kuulutati ju WHO poolt lõppenuks, paistab et ohud üldisele rahvatervisele mille põhjusel see meede tehti (et piirata levitamist) on kadunud. Sestap loogiline samm.
Tubli valitsus ja tubli koalisatsioon!
> Kogukulu töövõimetuslehtedele on umbes 140 miljonit eurot aastas.
Olen 10 aastat tööl käinud ja pole kunagi isegi mõelnud seda meedet kasutada. Ei tahaks ka selle eest maksta. Kes ikka EI SAA töötada, küll sel õnnestub ka koju jääda, keegi teda voodist välja ei peksa. Kui ei hakkagi saama, siis on toimetuleku- ja puudetoetused.
> Ka Eestis kehtestati isolatsiooninõuded – nakatunu ei võinud 10 päeva ühiskonnaelus osaleda ka juhul, kui COVID kulges sümptomiteta. On vägagi loogiline, et kui valitsuse otsusega on kehtestatud tööl käimise keeld, loob valitsus ka kaotatud töötasu kompenseerimise meetmed.
Väga hea point.
Tulemus: inimesed käivad haigena tööl, et rahaliselt vähem kaotada. Nakkus levib töökaaslastele ja kokkuvõttes langeb rohkemate inimeste produktiivsus. See on kas mingite Exceli tabeli kalkulatsioonide järgi mõistlik või siis hea võimalus riigil niigi sitas olukorras veidi vähem raha kulutada.
>kadunud on põhjus, miks esimesi haiguspäevi hüvitama hakati: pandeemia on lõppenud
Pandeemia oli nö uusim põhjus, tegelikult oleks juba enne olnud vaja hüvitist esimesest haiguspäevast alates, et inimesed haigena tööl ei käiks ja ei laseks terviseriketel krooniliseks haiguseks areneda. Meil oli ju enne 2008/09 majanduskrahhi ka see varasem hüvitis olemas. Nii et vaadates teema ajalugu on meil ilmselgelt olnud hüvitatud haiguspäevade arv seotud majanduse, kokkuhoiusooviga jne, mitte rahva tervisliku seisukorraga.
>meie niigi ülekoormatud ja alarahastatud tervishoid on pandeemia ajal veelgi haavatavamaks muutunud, arstiabi kättesaadavus on halvenenud.
Mõlemad haiguslehed mis mul pandeemia ajal olnud on avati ja suleti e-maili/telefoni teel, kedagi näost näkku ei näinud (ei olnud vajadust/soovi ka). Pigem on olenemata pandeemiast alles sama probleem mis juba aastakümneid olnud on – meditsiinilise teadmistega spetsialisti ehk siis perearsti ja pereõe aega raisatakse paberimajanduse ja bürokraatia peale, selle asemel, et eraldada raha assistentide palkamiseks (seda siis riiklikus süsteemis, erasüsteemis ongi tavaliselt igal kabinetil need assistendid olemas).
Eks ikka peab tegema nii, et tööinimesel kehvem oleks. Mis on selle tulemus? Paljud hakkavad haigena tööl käima, et raha mitte kaotada. Inimesele endale halb ja suurem teiste nakatamise risk.
7 comments
Meil siin on kombeks pealkirju mitte muuta, isegi kui need on niiii “vaimukad” nagu sinu üllitis.
Igati õige otsus riigi poolt. Miks peab olema nii, et ainult riik vastutagu. Nähes kui paljud mu kolleegid ja tuttavad aegajalt varem lihtsalt kodus “haiged” olid, siis see ilmselt nüüd muutub.
Pandeemia kuulutati ju WHO poolt lõppenuks, paistab et ohud üldisele rahvatervisele mille põhjusel see meede tehti (et piirata levitamist) on kadunud. Sestap loogiline samm.
Tubli valitsus ja tubli koalisatsioon!
> Kogukulu töövõimetuslehtedele on umbes 140 miljonit eurot aastas.
Olen 10 aastat tööl käinud ja pole kunagi isegi mõelnud seda meedet kasutada. Ei tahaks ka selle eest maksta. Kes ikka EI SAA töötada, küll sel õnnestub ka koju jääda, keegi teda voodist välja ei peksa. Kui ei hakkagi saama, siis on toimetuleku- ja puudetoetused.
> Ka Eestis kehtestati isolatsiooninõuded – nakatunu ei võinud 10 päeva ühiskonnaelus osaleda ka juhul, kui COVID kulges sümptomiteta. On vägagi loogiline, et kui valitsuse otsusega on kehtestatud tööl käimise keeld, loob valitsus ka kaotatud töötasu kompenseerimise meetmed.
Väga hea point.
Tulemus: inimesed käivad haigena tööl, et rahaliselt vähem kaotada. Nakkus levib töökaaslastele ja kokkuvõttes langeb rohkemate inimeste produktiivsus. See on kas mingite Exceli tabeli kalkulatsioonide järgi mõistlik või siis hea võimalus riigil niigi sitas olukorras veidi vähem raha kulutada.
>kadunud on põhjus, miks esimesi haiguspäevi hüvitama hakati: pandeemia on lõppenud
Pandeemia oli nö uusim põhjus, tegelikult oleks juba enne olnud vaja hüvitist esimesest haiguspäevast alates, et inimesed haigena tööl ei käiks ja ei laseks terviseriketel krooniliseks haiguseks areneda. Meil oli ju enne 2008/09 majanduskrahhi ka see varasem hüvitis olemas. Nii et vaadates teema ajalugu on meil ilmselgelt olnud hüvitatud haiguspäevade arv seotud majanduse, kokkuhoiusooviga jne, mitte rahva tervisliku seisukorraga.
>meie niigi ülekoormatud ja alarahastatud tervishoid on pandeemia ajal veelgi haavatavamaks muutunud, arstiabi kättesaadavus on halvenenud.
Mõlemad haiguslehed mis mul pandeemia ajal olnud on avati ja suleti e-maili/telefoni teel, kedagi näost näkku ei näinud (ei olnud vajadust/soovi ka). Pigem on olenemata pandeemiast alles sama probleem mis juba aastakümneid olnud on – meditsiinilise teadmistega spetsialisti ehk siis perearsti ja pereõe aega raisatakse paberimajanduse ja bürokraatia peale, selle asemel, et eraldada raha assistentide palkamiseks (seda siis riiklikus süsteemis, erasüsteemis ongi tavaliselt igal kabinetil need assistendid olemas).
Eks ikka peab tegema nii, et tööinimesel kehvem oleks. Mis on selle tulemus? Paljud hakkavad haigena tööl käima, et raha mitte kaotada. Inimesele endale halb ja suurem teiste nakatamise risk.