Ühest küljest – võib meid kui väikeriiki kohati kannikast hammustada.
Teisest küljest – saab Ungari orbanistlikust kamarajurast tuimalt üle sõita. (Ja suures pildis ma ütleks, et see on olulisem.)
Multispeed “Euroopa” on juba olemas, seda saaks rakendada ka välispoliitikas.
Probleem on selles, et küsimus ei ole ainult veto kasutamises, vaid vetoõiguse mõjus läbirääkimiste tasakaalule. Kui riigil on veto, siis tuleb tema arvamust vähemalt mõistlikul määral arvesse võtta. Kui riigil vetot ei ole, siis loeb vaid see, et hääled on koos.
Eestile oleks just välis- ja julgeolekupoliitikas vetoõiguse kaotamine katastroofilise tähendusega. Rahanduspoliitikas see ilmselt midagi nii hullu ei oleks.
Vahel on ka väikeriikidel õigus, Scholzi suureks üllatuseks ja kurvastuseks. Oluline on nad ära kuulata. Vetoõigus tagab selle. ELil ja suurematel liikmesriikidel on juba praegu piisavalt hoobasid, et tagada väikeriikide sõnakuulekus, kui nende argumendid ei ole ületamatult tugevad. Vaadake ainult Ungari hääletusi Venemaa teemal. Nad on lõpuks alati jätnud veto kasutamata ning nüüd on Venemaal pretsedenditud sanktsioonid.
Ja võime ju küsida, miks ei ole Venemaa sanktsioonid rangemad või UA toetus kiirem ja ulatuslikum, kuid siin pole mõtet vaadata Ungari poole. Pigem langeb see kivi Scholzi enda või Macroni kapsaaeda.
Ma ei tea kuidas kõige parem oleks aga täieliku veto õiguse peab kindlasti paljudes küsimustes kaotama, sest muidu jääb EL igavesti aeglaseks ja ebatõhusaks Orbani [(ja vahepeal Poola)] väljapressimise ohvriks.
5 comments
Ühest küljest – võib meid kui väikeriiki kohati kannikast hammustada.
Teisest küljest – saab Ungari orbanistlikust kamarajurast tuimalt üle sõita. (Ja suures pildis ma ütleks, et see on olulisem.)
Multispeed “Euroopa” on juba olemas, seda saaks rakendada ka välispoliitikas.
Probleem on selles, et küsimus ei ole ainult veto kasutamises, vaid vetoõiguse mõjus läbirääkimiste tasakaalule. Kui riigil on veto, siis tuleb tema arvamust vähemalt mõistlikul määral arvesse võtta. Kui riigil vetot ei ole, siis loeb vaid see, et hääled on koos.
Eestile oleks just välis- ja julgeolekupoliitikas vetoõiguse kaotamine katastroofilise tähendusega. Rahanduspoliitikas see ilmselt midagi nii hullu ei oleks.
Vahel on ka väikeriikidel õigus, Scholzi suureks üllatuseks ja kurvastuseks. Oluline on nad ära kuulata. Vetoõigus tagab selle. ELil ja suurematel liikmesriikidel on juba praegu piisavalt hoobasid, et tagada väikeriikide sõnakuulekus, kui nende argumendid ei ole ületamatult tugevad. Vaadake ainult Ungari hääletusi Venemaa teemal. Nad on lõpuks alati jätnud veto kasutamata ning nüüd on Venemaal pretsedenditud sanktsioonid.
Ja võime ju küsida, miks ei ole Venemaa sanktsioonid rangemad või UA toetus kiirem ja ulatuslikum, kuid siin pole mõtet vaadata Ungari poole. Pigem langeb see kivi Scholzi enda või Macroni kapsaaeda.
Ma ei tea kuidas kõige parem oleks aga täieliku veto õiguse peab kindlasti paljudes küsimustes kaotama, sest muidu jääb EL igavesti aeglaseks ja ebatõhusaks Orbani [(ja vahepeal Poola)] väljapressimise ohvriks.