**Maaleht** otsis kauplusevarguste teema jätkuval käsitlemisel selgust ja abi Andmekaitse inspektsioonist (AKI) tõstatades küsimusi, mis kaupmeestele muret teevad.
Alatuseks selgitas inspektsiooni avalike suhete nõunik Katrin Haug meile mõisteid. Nimelt:
* Isikuandmete hulka kuulub nt inimese kujutis fotol / videosalvestis.
* Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus.
Järgnevad Maalehe küsimused ja AKI vastused täies mahus.
#### Kas kauplused võiksid oma teadetetahvlitel või näiteks veebikülgedel välja tuua poodi külastanud varaste nimed ja näod?
Varastest fotode avaldamine kaupluse poolt avalikkusele ei ole lubatud. Kui toime on pandud korrarikkumine, siis tuleks vajadusel selline salvestis vms edastada politseile.
Avalikku häbiposti ei ole lubatud inimesi panna.
Kas kauplused tohivad avalikult levitada turvakaamerate poolseid varguste salvestusi?
Salvestiste avaldamiseks peab olema õiguslik alus. Üldjuhul kauplustel endil selliste videote avaldamiseks õiguslikku alust ei ole. Kauplustel on võimalik salvestis edastada politseile.
Tooge välja näiteid ja võimalusi, kus kauplused võiksid nende käes olevaid ja vargusi puudutavaid isikuandmeid / salvestisi / fotosid veel julgemalt varguste vähendamiseks välja tuua või …?
Kui toimus vargus, siis saab kauplus pöörduda politsei poole ja ühtlasi edastada neile ka salvestis, millel on vargus näha.
Ja veel üks teema tsitaadina Maalehest „oodatakse arvutiprogamme, mis vargusega vahele jäänu näo juba poodi sisenemisel tuvastaks ja kauplust alarmeeriks…“.
Kuidas suhtub AKI sellistesse programmidesse, kas nende kasutamine on legaalne või mitte?
Kui süsteem tuvastab inimese näojoonte abil, siis on tegemist biomeetriliste andmetega (näojooned), mis on eriliigilised isikuandmed. Eriliigilised isikuanded on rohkem kaitstud, kui tavalised isikuandmed. Euroopa Liit on biomeetriliste isikuandmete käsitluses range ning lühidalt öeldes kauplustel ei ole lubatud varaste automaatne tuvastamine näojoonte abil.
Uskumatu trahvisumma
Järgnevad Maalehe täpsustavad küsimused, millele vastas Andmekaitse inspektsiooni menetlusvaldkonna juht Liisa Ojangu.
Kui kauplus peaks siiski avalikustama varaste näod ja nimed, siis milline karistus kauplust ootaks?
Kauplus saaks esialgu AKI-lt ettekirjutuse sellise tegevuse lõpetamiseks. Kui ettekirjutus jääb täitmata, siis saab määrata sunniraha. Kui kauplus siiski süstemaatiliselt rikub andmekaitseõiguse põhimõtteid, on võimalik ka rahatrahv väärteomenetluse korras summas kuni 20 miljonit eurot. Trahvi summa sõltub suuresti ettevõtte käibest, rikkumise raskusest ja tagajärgedest. Eestis ei ole seni ühtegi miljonitrahvi määratud.
Kui varaste nimede ja piltide avalikustamine aitab ära hoida uusi kuritegusid, siis miks e tohi ikkagi neid pilte-nimesid avaldada?
Siin oleks vaja kindlaid tõendeid ja seoseid, et varaste andmete avalikustamine aitab kuritegusid ära hoida – kas aitab tõesti ära hoida või varas läheb lihtsalt teise poodi vargile või hakkab inimesi tänaval röövima?
Vargile ajab inimese ikkagi mingi eluline põhjus ja varga käitumise muutmiseks on vaja see eluline põhjus ära muuta – on see siis narkosõltuvus, töö puudumine vms.
Lisaks tuleb põhiõigusi riivavate tegevuste juures alati küsida, kas ei ole mingit muud meetodit, mis oleks antud juhul varguste ära hoidmiseks sama efektiivne, aga privaatsust vähem kahjustav. Nt turvaväravad, turvateenistus ja kaameravalve, lettide paigutuses pimedate nurkade vältimine.
Kas säärane „pättide poolel olev seadus“ kui tsiteerida [Oleg Grossi](https://www.delfi.ee/teema/34001103) öeldut Maalehes tõstab AKI hinnangul kodanike turvatunnet või hoopis langetab seda?
Et pätid saavad igasugu seadusi enda kasuks pöörata, aga seepärast pole seadus halb.
„Et pätid saavad igasugu seadusi enda kasuks pöörata, aga seepärast pole seadus halb.“
Mõelge näiteks olukorrale, kus poes juhtub mistahes inimlik või tehniline eksitus ja vargaks peetakse hoopis süüta inimest. Kas siis on õiglane inimene kohe häbimärgistada, kusjuures seda häbimärgistamise protsessi enam tagasi keerata ei saa.
Või mõelge varaste, kelle pilt ja nimi avalikustatakse, lastele – väga suure tõenäosusega nuheldakse koolis siis vanema patud ka laste peal narrimise jms kaudu.
Varaste häbimärgistamise asemel oleks tõhusam tegeleda juurpõhjustega, miks inimesed üldse varasteks saavad.
Kuidas tuleks seadust või seaduse tõlgendamist muuta, et kauplused saaksid varaste näod ja nimed avalikustada? Kas täna on avalikustamiseks tõesti ainus võimalus see, et varas annab oma nime avalikustamiseks loa.
Varaste andmete avalikustamiseks peaks siis seadusandja võtma vastu seaduse, mis sellise avalikustamise lubaks.
Aga arvestades, et eraelu puutumatus on põhiseadusega tugevalt kaitstud, ei saa olla kindel, et selline seadusesäte põhiseadusega kooskõlas saaks olema.
Tegelik sisu:”maksimaalne trahvisumma on kuni 20 miljonit eurot. Trahvi summa sõltub suuresti ettevõtte käibest, rikkumise raskusest ja tagajärgedest. Eestis ei ole seni ühtegi miljonitrahvi määratud.”
Kunagi oli Maaleht asjalikum, nüüd on sealgi klikilõksud.
Aga kas see on sama, kui mõni veebipood avalikustab oma blacklisti inimestest, kes neid tüssanud on. Punktid veebilehel on näiteks blacklistis nimed avalikult
oleks siis et politsei teeks ka midagi aga kui vargus on alla mingi ulmelise summa siis neid ju ei kotigi üldse. ehk et siis need kellelt varastatakse kannatagu lihtsalt ära.
5 comments
**Maaleht** otsis kauplusevarguste teema jätkuval käsitlemisel selgust ja abi Andmekaitse inspektsioonist (AKI) tõstatades küsimusi, mis kaupmeestele muret teevad.
Alatuseks selgitas inspektsiooni avalike suhete nõunik Katrin Haug meile mõisteid. Nimelt:
* Isikuandmete hulka kuulub nt inimese kujutis fotol / videosalvestis.
* Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus.
Järgnevad Maalehe küsimused ja AKI vastused täies mahus.
#### Kas kauplused võiksid oma teadetetahvlitel või näiteks veebikülgedel välja tuua poodi külastanud varaste nimed ja näod?
Varastest fotode avaldamine kaupluse poolt avalikkusele ei ole lubatud. Kui toime on pandud korrarikkumine, siis tuleks vajadusel selline salvestis vms edastada politseile.
Avalikku häbiposti ei ole lubatud inimesi panna.
Kas kauplused tohivad avalikult levitada turvakaamerate poolseid varguste salvestusi?
Salvestiste avaldamiseks peab olema õiguslik alus. Üldjuhul kauplustel endil selliste videote avaldamiseks õiguslikku alust ei ole. Kauplustel on võimalik salvestis edastada politseile.
Tooge välja näiteid ja võimalusi, kus kauplused võiksid nende käes olevaid ja vargusi puudutavaid isikuandmeid / salvestisi / fotosid veel julgemalt varguste vähendamiseks välja tuua või …?
Kui toimus vargus, siis saab kauplus pöörduda politsei poole ja ühtlasi edastada neile ka salvestis, millel on vargus näha.
Ja veel üks teema tsitaadina Maalehest „oodatakse arvutiprogamme, mis vargusega vahele jäänu näo juba poodi sisenemisel tuvastaks ja kauplust alarmeeriks…“.
Kuidas suhtub AKI sellistesse programmidesse, kas nende kasutamine on legaalne või mitte?
Kui süsteem tuvastab inimese näojoonte abil, siis on tegemist biomeetriliste andmetega (näojooned), mis on eriliigilised isikuandmed. Eriliigilised isikuanded on rohkem kaitstud, kui tavalised isikuandmed. Euroopa Liit on biomeetriliste isikuandmete käsitluses range ning lühidalt öeldes kauplustel ei ole lubatud varaste automaatne tuvastamine näojoonte abil.
Uskumatu trahvisumma
Järgnevad Maalehe täpsustavad küsimused, millele vastas Andmekaitse inspektsiooni menetlusvaldkonna juht Liisa Ojangu.
Kui kauplus peaks siiski avalikustama varaste näod ja nimed, siis milline karistus kauplust ootaks?
Kauplus saaks esialgu AKI-lt ettekirjutuse sellise tegevuse lõpetamiseks. Kui ettekirjutus jääb täitmata, siis saab määrata sunniraha. Kui kauplus siiski süstemaatiliselt rikub andmekaitseõiguse põhimõtteid, on võimalik ka rahatrahv väärteomenetluse korras summas kuni 20 miljonit eurot. Trahvi summa sõltub suuresti ettevõtte käibest, rikkumise raskusest ja tagajärgedest. Eestis ei ole seni ühtegi miljonitrahvi määratud.
Kui varaste nimede ja piltide avalikustamine aitab ära hoida uusi kuritegusid, siis miks e tohi ikkagi neid pilte-nimesid avaldada?
Siin oleks vaja kindlaid tõendeid ja seoseid, et varaste andmete avalikustamine aitab kuritegusid ära hoida – kas aitab tõesti ära hoida või varas läheb lihtsalt teise poodi vargile või hakkab inimesi tänaval röövima?
Vargile ajab inimese ikkagi mingi eluline põhjus ja varga käitumise muutmiseks on vaja see eluline põhjus ära muuta – on see siis narkosõltuvus, töö puudumine vms.
Lisaks tuleb põhiõigusi riivavate tegevuste juures alati küsida, kas ei ole mingit muud meetodit, mis oleks antud juhul varguste ära hoidmiseks sama efektiivne, aga privaatsust vähem kahjustav. Nt turvaväravad, turvateenistus ja kaameravalve, lettide paigutuses pimedate nurkade vältimine.
Kas säärane „pättide poolel olev seadus“ kui tsiteerida [Oleg Grossi](https://www.delfi.ee/teema/34001103) öeldut Maalehes tõstab AKI hinnangul kodanike turvatunnet või hoopis langetab seda?
Et pätid saavad igasugu seadusi enda kasuks pöörata, aga seepärast pole seadus halb.
„Et pätid saavad igasugu seadusi enda kasuks pöörata, aga seepärast pole seadus halb.“
Mõelge näiteks olukorrale, kus poes juhtub mistahes inimlik või tehniline eksitus ja vargaks peetakse hoopis süüta inimest. Kas siis on õiglane inimene kohe häbimärgistada, kusjuures seda häbimärgistamise protsessi enam tagasi keerata ei saa.
Või mõelge varaste, kelle pilt ja nimi avalikustatakse, lastele – väga suure tõenäosusega nuheldakse koolis siis vanema patud ka laste peal narrimise jms kaudu.
Varaste häbimärgistamise asemel oleks tõhusam tegeleda juurpõhjustega, miks inimesed üldse varasteks saavad.
Kuidas tuleks seadust või seaduse tõlgendamist muuta, et kauplused saaksid varaste näod ja nimed avalikustada? Kas täna on avalikustamiseks tõesti ainus võimalus see, et varas annab oma nime avalikustamiseks loa.
Varaste andmete avalikustamiseks peaks siis seadusandja võtma vastu seaduse, mis sellise avalikustamise lubaks.
Aga arvestades, et eraelu puutumatus on põhiseadusega tugevalt kaitstud, ei saa olla kindel, et selline seadusesäte põhiseadusega kooskõlas saaks olema.
Varastel rohkem õiguseid kui kauplustel.
Maaleht: “Riik ähvardab 20 miljonili eurose trahviga!”
Tegelik sisu:”maksimaalne trahvisumma on kuni 20 miljonit eurot. Trahvi summa sõltub suuresti ettevõtte käibest, rikkumise raskusest ja tagajärgedest. Eestis ei ole seni ühtegi miljonitrahvi määratud.”
Kunagi oli Maaleht asjalikum, nüüd on sealgi klikilõksud.
Aga kas see on sama, kui mõni veebipood avalikustab oma blacklisti inimestest, kes neid tüssanud on. Punktid veebilehel on näiteks blacklistis nimed avalikult
[https://punktid.com/en/blacklist-scammer-alert](https://punktid.com/en/blacklist-scammer-alert)
oleks siis et politsei teeks ka midagi aga kui vargus on alla mingi ulmelise summa siis neid ju ei kotigi üldse. ehk et siis need kellelt varastatakse kannatagu lihtsalt ära.