>2022. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 81% Eesti elanikkonnast, mis on 9% võrra enam, kui eelmisel aastal. Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem
osalema 2/3 elanikkonnast, mis on samuti pea kümnendiku võrra enam kui eelmisel
aastal.
>Kui Eestile tungitaks kallale, püüaks 31% eestimaalastest siit sõjaohu korral kindlasti või pigem lahkuda, 55% seda pigem või kindlasti ei teeks ning 15% puudub selles osas seisukoht. Viimase aastaga on soov sõjaolukorras Eestist lahkuda kasvanud mitteeestlaste seas (35%-lt 40%-le), samas kui eestlaste hinnangutes pole olulist muutust toimunud.
>Usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta, tõusis 2022. aastal peale Venemaa agressiooni Ukrainas viimase viie aasta kõrgeimale tasemele – 60%-ni. Samas on oluliselt vähenenud ka nende elanike osakaal, kes ei pea seda üldse võimalikuks (7%-ni).
>Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jäänud 2022. aastal eelnevaga samale tasemele – veidi üle 80% peab seda vajalikuks ning enam kui kümnendik ebavajalikuks. Eestlastest peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks 90% ning mitteeestlastest 67%.
>Veidi üle 80% Eesti elanikest leiab, et naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult, 5% pooldab naiste kohustuslikku ajateenistust ning 11% hinnangul pole naiste ajateenistus vajalik. Võrreldes eelneva aastaga pole hinnangud muutunud.
>80% elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures 63% on kindlalt poolt, 12% aga vastu. Rahvuse lõikes pooldavad enim NATO-sse kuulumist eestlased (94%) ja oluliselt vähem mitte-eestlased (50%), kuid viimaste hulgas on toetus võrreldes 2021. aastaga tõusnud 7%. Ka eestlaste hulgas on toetus NATO-le aastaga kasvanud.
>2022. aastal peab Eesti kaitsejõudude üksuste rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemist kindlasti või pigem vajalikuks 58% elanikkonnast, mis on eelnevast aastast 5% võrra madalam tulemus. Eestlaste seas on toetus jätkuvalt kõrgem kui mitte-eestlaste seas (73% vs 28%).
>Eesti uudisteportaalidest on kõige enam jälgijaid Eesti Päevalehel/Delfil (78%), Postimehel (75%) ja Eesti Rahvusringhäälingu uudistel (72%). Venemaa uudisteportaale ja ajalehtede võrguväljaandeid jälgitakse kõige vähem (21%)
>2022. aastal arvab ligi 70% Eesti elanikest, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas sõjaliste konfliktide oht, 8% hinnangul püsib olukord muutumatuna ning 12% arvates muutub maailm turvalisemaks.
>Eestlaste usaldus institutsioonide vastu on kõrgem kui mitte-eestlastel. Nii eestlased kui ka mitte-eestlased usaldavad kõige enam päästeteenistust ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kõige vähem usaldavad eestlased Riigikogu ning mitte-eestlased peaministrit ja NATO-t.
Loomulikult, Päästeamet teeb väga tänuväärt tööd ja nemad on inimesed, kes on Inimesed suure i-tähega. Tõelised kangelased! Aitäh teile!
Noh, päästeteenistused tegelikult teevad midagi…
Ma esimest korda elus usun statistikat. Täiesti loogiline.
Euroopa Liitu usaldatakse rohkem, kui KOV-i või Kaja Kallast? mv?
Vähemalt on Kaitseväkke usku
Pole mitte miskit üllatavat siin 😀
Väga karm, et inimestel puudub usaldus nende vastu keda nad valivad. Päästjad on igas riigis nr. 1, sest nad on täiesti ebapoliitilised, tulevad kiiresti ning sa ei oota järjekorras (nagu perearsti koridoris).
Tahaks näha meile sarnase riigikorraga riiki, kus need vastused teistpidi on. Olla oma valitsejate suhtes skeptiline on normaalne nähtus demokraatlikus ühiskonnas.
10 comments
Lõpuks statistika ka faktidele
[Allikas](https://www.google.com/url?sa=t&source=web&rct=j&url=https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf&ved=2ahUKEwif3YuO6u3-AhWD_CoKHWXeCOcQFnoECBcQAQ&usg=AOvVaw3tCcZeOrPiezreqfJl_yk0)
Veel mõned huvitavad lõigud samast uuringust:
>2022. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 81% Eesti elanikkonnast, mis on 9% võrra enam, kui eelmisel aastal. Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem
osalema 2/3 elanikkonnast, mis on samuti pea kümnendiku võrra enam kui eelmisel
aastal.
>Kui Eestile tungitaks kallale, püüaks 31% eestimaalastest siit sõjaohu korral kindlasti või pigem lahkuda, 55% seda pigem või kindlasti ei teeks ning 15% puudub selles osas seisukoht. Viimase aastaga on soov sõjaolukorras Eestist lahkuda kasvanud mitteeestlaste seas (35%-lt 40%-le), samas kui eestlaste hinnangutes pole olulist muutust toimunud.
>Usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta, tõusis 2022. aastal peale Venemaa agressiooni Ukrainas viimase viie aasta kõrgeimale tasemele – 60%-ni. Samas on oluliselt vähenenud ka nende elanike osakaal, kes ei pea seda üldse võimalikuks (7%-ni).
>Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jäänud 2022. aastal eelnevaga samale tasemele – veidi üle 80% peab seda vajalikuks ning enam kui kümnendik ebavajalikuks. Eestlastest peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks 90% ning mitteeestlastest 67%.
>Veidi üle 80% Eesti elanikest leiab, et naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult, 5% pooldab naiste kohustuslikku ajateenistust ning 11% hinnangul pole naiste ajateenistus vajalik. Võrreldes eelneva aastaga pole hinnangud muutunud.
>80% elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures 63% on kindlalt poolt, 12% aga vastu. Rahvuse lõikes pooldavad enim NATO-sse kuulumist eestlased (94%) ja oluliselt vähem mitte-eestlased (50%), kuid viimaste hulgas on toetus võrreldes 2021. aastaga tõusnud 7%. Ka eestlaste hulgas on toetus NATO-le aastaga kasvanud.
>2022. aastal peab Eesti kaitsejõudude üksuste rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemist kindlasti või pigem vajalikuks 58% elanikkonnast, mis on eelnevast aastast 5% võrra madalam tulemus. Eestlaste seas on toetus jätkuvalt kõrgem kui mitte-eestlaste seas (73% vs 28%).
>Eesti uudisteportaalidest on kõige enam jälgijaid Eesti Päevalehel/Delfil (78%), Postimehel (75%) ja Eesti Rahvusringhäälingu uudistel (72%). Venemaa uudisteportaale ja ajalehtede võrguväljaandeid jälgitakse kõige vähem (21%)
>2022. aastal arvab ligi 70% Eesti elanikest, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas sõjaliste konfliktide oht, 8% hinnangul püsib olukord muutumatuna ning 12% arvates muutub maailm turvalisemaks.
>Eestlaste usaldus institutsioonide vastu on kõrgem kui mitte-eestlastel. Nii eestlased kui ka mitte-eestlased usaldavad kõige enam päästeteenistust ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kõige vähem usaldavad eestlased Riigikogu ning mitte-eestlased peaministrit ja NATO-t.
Loomulikult, Päästeamet teeb väga tänuväärt tööd ja nemad on inimesed, kes on Inimesed suure i-tähega. Tõelised kangelased! Aitäh teile!
Noh, päästeteenistused tegelikult teevad midagi…
Ma esimest korda elus usun statistikat. Täiesti loogiline.
Euroopa Liitu usaldatakse rohkem, kui KOV-i või Kaja Kallast? mv?
Vähemalt on Kaitseväkke usku
Pole mitte miskit üllatavat siin 😀
Väga karm, et inimestel puudub usaldus nende vastu keda nad valivad. Päästjad on igas riigis nr. 1, sest nad on täiesti ebapoliitilised, tulevad kiiresti ning sa ei oota järjekorras (nagu perearsti koridoris).
Tahaks näha meile sarnase riigikorraga riiki, kus need vastused teistpidi on. Olla oma valitsejate suhtes skeptiline on normaalne nähtus demokraatlikus ühiskonnas.