reedeste ja pühapäevaste tallinn-tartu/tartu-tallinn rongide võlu 😍
Teenin alla keskmise ja seega pean rongiga sõitma, kui isiklik sõiduvahend jälle remondis on. Tegelt enne juhiloa tegemist sai ca 15 aastat rongiga sõidetud, ka vana hea või siis mitte nii hea aga siiski mitte ka väga halva Edelaraudtee aegu.
Ega siin miskit muud polegi öelda kui reede/pühapäev teatud väljumised on porno sest rong on kiire, mugav ja tudengile taskukohane. Lisaks on nt Tartus loodud eraldi bussiliin, mis peaks olema klapitud kõigile Tallinna rongidele vastu ja veab soovijad otse kesklinna, samuti tassib ette sõitjaid kesklinnast rongijaama.
“A miks te vaguneid juurde ei pane” juttu olen kuulnud juba päris mitu aastat. See on päris huvitav küsimus, mis paneb ka mind mõtlema. Mitte selle üle, et miks vaguneid juurde ei panda. Selle kohta saime vastuse juba siis, kui esimesed rongid 2012. aastal saabuma hakkasid. Mõtlema paneb, kuidas see osadele kodanikele pärale pole jõudnud, et nad seda siiamaani küsima peavad. Rongikoosseisus pole võimalik individuaalselt vaguneid ümber tõsta, on võimalik vaid konkreetselt ronge üksteisele perse haakida. Rongide liiga suure täituvusega on Elron ammu kursis ja riik on uued rongid tellinud. Need ehitatakse tellimuse peale ja ei tule Hiinast järgmise laevaga. Peale käte laiutamise ja “krt oleks osanud paremini prognoosida oleks kohe rohkem tellinud jah” polegi midagi teha enam.
Üks probleem küll mul Elroniga on ja see on C-ala. Ühte putkasse on kokku topitud lemmikloomaomanikud, lapsevankrid, jalgrattad, ratastoolid ja peldik ka veel lisaks. Ja proovi sa valesse vagunisse lapsevankrit pungil püsti rongis ukse ette parkida näiteks tunnisel teekonnal Tapa ja Ülemiste vahel, kus see uks kohe kindlasti ei avane ja see vanker kohe mitte kedagi ei sega. Klienditeenindajal on veel pool rongi kontrollimata, aga jookseb üle põrandal lamavate inimeste, et tulla sulle seletama, et nahhui sa vales vagunis oma käruga oled. Argument “proua, seal kuradi C alas on inimesed lapsevankritega peldikus otsapidi juba, sest mujale ei mahu” ei kõiguta kogenud ja kõikenäinud Elroninnat absoluutselt, reeglid on täitmiseks.
Mis veel meelel ja keelel, no eks ikka klienditeendajad on täiesti seinast seina, kummalisel kombel see on aga amet, kus hoolimata alla ilmselgelt keskmise palgast kaader väga ei voola. Näod on läbi aastate üsna tuttavad. Näiteks on üks tädi juba Edelaraudtee ajast, kes tuleb ja teeb suure kalli, kui jälle rongis näeb ja võtab viis minti oma ajast, et rääkida, kuidas läheb kah. On väga normaalseid inimesi. On täielikke imbetsille kah. 12-aastasele lapsele kirjutati lisapilet ja sõimati nägu täis, sest õpilaspilet oli pikendamata ja nii ei saa ju ometi sooduspiletiga sõita. Kusjuures kas reegleid on vahepeal muudetud või oli töötajale koolitus kergelt liiga keeruline olnud, alla 19-aastane isik saab Elronis alati sooduspiletiga sõita. Ei pea olema muid kriteeriume peale vanuse. Kirjaga klienditeenindusse sai liiast küsitud raha tagasi ja loodetavasti õpilaspiletinats kah vastu päid ja jalgu.
Aastatel 2008-2011 oli rongisõit paras läbu. Olin sel ajal ülikoolis/ajateenistuses. Marsruudid Jõgeva-Tartu, Tapa-Talllinn. Kohti polnud ka sel ajal, aga sai rahulikult tamburis (teinekord ka tavavagunis põrandal) karastusjooke juua ja julgemad tegid ka suitsu vetsus/tamburis. Ükskord sõitis rong lehmale otsa ja seisis üle tunni, kedagi välja ei lastud ja suitsetajad võtsid vetsujärjekorda. No aken oli avatav seal. A no teinekord läksin Tapal rongile et Jõgevale sõita, selgus et rong liigub Tallinna poole. Kontrolör andis armu ja piletit ostma ei pidanud, aga viimane rong ja hommikul Jõksi tööle ei jõudnud, ka mitte varaseima rongiga. Rattaid sai vanasti lebolt rongi panna, ei tea kas oli rattureid vähem v mis, a tudengina Trt- Tln kogu aeg käisin rattaga. A mis ma heietan.
3 comments
reedeste ja pühapäevaste tallinn-tartu/tartu-tallinn rongide võlu 😍
Teenin alla keskmise ja seega pean rongiga sõitma, kui isiklik sõiduvahend jälle remondis on. Tegelt enne juhiloa tegemist sai ca 15 aastat rongiga sõidetud, ka vana hea või siis mitte nii hea aga siiski mitte ka väga halva Edelaraudtee aegu.
Ega siin miskit muud polegi öelda kui reede/pühapäev teatud väljumised on porno sest rong on kiire, mugav ja tudengile taskukohane. Lisaks on nt Tartus loodud eraldi bussiliin, mis peaks olema klapitud kõigile Tallinna rongidele vastu ja veab soovijad otse kesklinna, samuti tassib ette sõitjaid kesklinnast rongijaama.
“A miks te vaguneid juurde ei pane” juttu olen kuulnud juba päris mitu aastat. See on päris huvitav küsimus, mis paneb ka mind mõtlema. Mitte selle üle, et miks vaguneid juurde ei panda. Selle kohta saime vastuse juba siis, kui esimesed rongid 2012. aastal saabuma hakkasid. Mõtlema paneb, kuidas see osadele kodanikele pärale pole jõudnud, et nad seda siiamaani küsima peavad. Rongikoosseisus pole võimalik individuaalselt vaguneid ümber tõsta, on võimalik vaid konkreetselt ronge üksteisele perse haakida. Rongide liiga suure täituvusega on Elron ammu kursis ja riik on uued rongid tellinud. Need ehitatakse tellimuse peale ja ei tule Hiinast järgmise laevaga. Peale käte laiutamise ja “krt oleks osanud paremini prognoosida oleks kohe rohkem tellinud jah” polegi midagi teha enam.
Üks probleem küll mul Elroniga on ja see on C-ala. Ühte putkasse on kokku topitud lemmikloomaomanikud, lapsevankrid, jalgrattad, ratastoolid ja peldik ka veel lisaks. Ja proovi sa valesse vagunisse lapsevankrit pungil püsti rongis ukse ette parkida näiteks tunnisel teekonnal Tapa ja Ülemiste vahel, kus see uks kohe kindlasti ei avane ja see vanker kohe mitte kedagi ei sega. Klienditeenindajal on veel pool rongi kontrollimata, aga jookseb üle põrandal lamavate inimeste, et tulla sulle seletama, et nahhui sa vales vagunis oma käruga oled. Argument “proua, seal kuradi C alas on inimesed lapsevankritega peldikus otsapidi juba, sest mujale ei mahu” ei kõiguta kogenud ja kõikenäinud Elroninnat absoluutselt, reeglid on täitmiseks.
Mis veel meelel ja keelel, no eks ikka klienditeendajad on täiesti seinast seina, kummalisel kombel see on aga amet, kus hoolimata alla ilmselgelt keskmise palgast kaader väga ei voola. Näod on läbi aastate üsna tuttavad. Näiteks on üks tädi juba Edelaraudtee ajast, kes tuleb ja teeb suure kalli, kui jälle rongis näeb ja võtab viis minti oma ajast, et rääkida, kuidas läheb kah. On väga normaalseid inimesi. On täielikke imbetsille kah. 12-aastasele lapsele kirjutati lisapilet ja sõimati nägu täis, sest õpilaspilet oli pikendamata ja nii ei saa ju ometi sooduspiletiga sõita. Kusjuures kas reegleid on vahepeal muudetud või oli töötajale koolitus kergelt liiga keeruline olnud, alla 19-aastane isik saab Elronis alati sooduspiletiga sõita. Ei pea olema muid kriteeriume peale vanuse. Kirjaga klienditeenindusse sai liiast küsitud raha tagasi ja loodetavasti õpilaspiletinats kah vastu päid ja jalgu.
Aastatel 2008-2011 oli rongisõit paras läbu. Olin sel ajal ülikoolis/ajateenistuses. Marsruudid Jõgeva-Tartu, Tapa-Talllinn. Kohti polnud ka sel ajal, aga sai rahulikult tamburis (teinekord ka tavavagunis põrandal) karastusjooke juua ja julgemad tegid ka suitsu vetsus/tamburis. Ükskord sõitis rong lehmale otsa ja seisis üle tunni, kedagi välja ei lastud ja suitsetajad võtsid vetsujärjekorda. No aken oli avatav seal. A no teinekord läksin Tapal rongile et Jõgevale sõita, selgus et rong liigub Tallinna poole. Kontrolör andis armu ja piletit ostma ei pidanud, aga viimane rong ja hommikul Jõksi tööle ei jõudnud, ka mitte varaseima rongiga. Rattaid sai vanasti lebolt rongi panna, ei tea kas oli rattureid vähem v mis, a tudengina Trt- Tln kogu aeg käisin rattaga. A mis ma heietan.