Kas postituse autor ikka mõistab, et opositsioon kui ühest suust tahab võtta kulude katteks ligi 10 miljardit laenu?
Kas postituse autor saab aru, et tänane valitsusjuhi erakond on ainus erakond kogu riigikogust, kes päriselt on kunagi iial julgenud Eestis kärpida ja hoida riigi eelarvet tasakaalus?
Kas postituse autor saab aru, et olukord on juba tõsiselt pekkis ja selleks, et PÄRISELT riigi rahakott normaalseks saada ja isegi võlga tagasi maksta, siis peaksime me tuntavalt rohkem makse koguma?
Kas postituse autor saab aru, et Ansipi ajal loodi eraldi suured reservid, et eelmise majanduskriisi olukord meiega ei korduks aga Keskerakonna valitsus lõi nii reservfondid kui ka töötukassa rahapaja laiaks?
​
Päriselt ka. Neid mõõdetavaid lähiajaloo vigu on nähtud nii palju. Kõik erakonnad on saanud valitseda ning ma ei näe opositsioonis mitte üht ainsamat poliitikut ka (erakonnast rääkimata) keda ma lubaks raskustes riigi rahakoti äärde.
Mõnikord mõtlen, et Šveitsi stiilis otsedemokraatia oleks Eestis ka tore, siis näen selliseid mõttevälgatusi…
Milliseid kärpeid mõtleme? Oleme ikka konkreetsed. Mul endal ka paar pakkumist.
Riik võiks müüa autoteed eraomandisse. Siis me ei pea nii palju raha nende remontimisele kulutama, ja teede võrk kujuneks efektiivseks nõudepõhiseks süsteemiks.
Võtame konkurentsiametilt rahastuse ära. Igasugune reguleerimine on vaid maksumaksja raha eest ettevõtjate kiusamine. Nii soosime tõelist konkurentsi ning alles siis on võimalik toiduaine ja kütuse hinda langetada.
Kaotame maksumaksja raha põletava avaliku tervishoiu teenuse. Saame võtta eeskuju ameerikast. Isikliku vastutuse suurendamine tähendab ka, et ei karistata neid, kes on riskivabama eluviisiga (inimene kes ei sõida mootorrattaga, ei suitseta, ja ei saa pärilikku vähki, ei pea maksma maksu selle inimese ravimiseks, kes ei taha või ei viitsi terve püsida).
Ainuke tehniline idee näib olevat “asendame maksutõusud kärbetega”.
Kärpimine ei käi maagiliselt, vaid järgneb küsimus: kus valdkonnas, kui palju?
Haldusbürokraatiat saab kärpida, aga kindlasti mitte vajalikus mahus.
Edasi tuleb kärpida haridust või teadust, pensione või tervishoidu, infrastruktuuri uuendamist või kaitsevõimet, või muid riigiteenuseid, mis reaalselt elanikele tagasi tulevad.
Kärped on iga päev teretulnud, kui kuskil toimub ebatõhus rahakasutus, aga pole parem alternatiiv, kui normaalselt korraldatud maksutõus.
Omaette küsimus, kas praegu kavandatav maksutõus on normaalne. Minu vaatenurgast on ta katkine – aga kaks koalitsiooniparterit kolmest on astmeliste maksude vastu, nii et pole midagi parata.
Autor loomulikult ei toonud oma inspireerivas isamaalises üleskutses välja mitte ühtegi konkreetset näidet, mida me realistlikult kärpida saaks. Nagu ikka, lastakse ainult tühjade vihaste tunnete peal liugu.
Kärbime pensioneid, et penskarid kirde saia peale juustu ei jõuaks osta?
Kärbime õpetajate ja politseinike ja sotsiaaltöötajate palkasid, et ometi keegi noor naiivse lollusega neid ameteid ei valiks?
Kärbime riigiametnike palkasid, et paarimiljoniline puru sinna mitmesajamiljonisse auku pudistada?
Võiks ikka korraks maha istuda ja numbreid vaadata, mitte saunas walter näpus maailma parandada.
ITT: inimesed, kes arvavad, et kõrgema inflatsiooni tingimustes on halb mõte laenu võtta ja on vaja säästa, sest varsti on ju asjad kallimad ja selle jaoks on reservi vaja, et siis kallimaid hindu maksta.
Võiks siis juba täpsed read välja tuua, mis on üleliigsed näiteks, et riigikogu teaks arvestada, mida oluliseks ei peeta, kui järgmise aasta eelarvet planeeritakse.
Ma loodan, et Olerex leiab Hiiumaalt naftat ja siis me saame Norraks. Lootus on, ega nagu vanarahvas ütles et lootus on lollide lohutus või lootus sureb viimasena.
10 comments
Haha Zhicheng Miao
Kas postituse autor ikka mõistab, et opositsioon kui ühest suust tahab võtta kulude katteks ligi 10 miljardit laenu?
Kas postituse autor saab aru, et tänane valitsusjuhi erakond on ainus erakond kogu riigikogust, kes päriselt on kunagi iial julgenud Eestis kärpida ja hoida riigi eelarvet tasakaalus?
Kas postituse autor saab aru, et olukord on juba tõsiselt pekkis ja selleks, et PÄRISELT riigi rahakott normaalseks saada ja isegi võlga tagasi maksta, siis peaksime me tuntavalt rohkem makse koguma?
Kas postituse autor saab aru, et Ansipi ajal loodi eraldi suured reservid, et eelmise majanduskriisi olukord meiega ei korduks aga Keskerakonna valitsus lõi nii reservfondid kui ka töötukassa rahapaja laiaks?
​
Päriselt ka. Neid mõõdetavaid lähiajaloo vigu on nähtud nii palju. Kõik erakonnad on saanud valitseda ning ma ei näe opositsioonis mitte üht ainsamat poliitikut ka (erakonnast rääkimata) keda ma lubaks raskustes riigi rahakoti äärde.
Mõnikord mõtlen, et Šveitsi stiilis otsedemokraatia oleks Eestis ka tore, siis näen selliseid mõttevälgatusi…
Milliseid kärpeid mõtleme? Oleme ikka konkreetsed. Mul endal ka paar pakkumist.
Riik võiks müüa autoteed eraomandisse. Siis me ei pea nii palju raha nende remontimisele kulutama, ja teede võrk kujuneks efektiivseks nõudepõhiseks süsteemiks.
Võtame konkurentsiametilt rahastuse ära. Igasugune reguleerimine on vaid maksumaksja raha eest ettevõtjate kiusamine. Nii soosime tõelist konkurentsi ning alles siis on võimalik toiduaine ja kütuse hinda langetada.
Kaotame maksumaksja raha põletava avaliku tervishoiu teenuse. Saame võtta eeskuju ameerikast. Isikliku vastutuse suurendamine tähendab ka, et ei karistata neid, kes on riskivabama eluviisiga (inimene kes ei sõida mootorrattaga, ei suitseta, ja ei saa pärilikku vähki, ei pea maksma maksu selle inimese ravimiseks, kes ei taha või ei viitsi terve püsida).
Ainuke tehniline idee näib olevat “asendame maksutõusud kärbetega”.
Kärpimine ei käi maagiliselt, vaid järgneb küsimus: kus valdkonnas, kui palju?
Haldusbürokraatiat saab kärpida, aga kindlasti mitte vajalikus mahus.
Edasi tuleb kärpida haridust või teadust, pensione või tervishoidu, infrastruktuuri uuendamist või kaitsevõimet, või muid riigiteenuseid, mis reaalselt elanikele tagasi tulevad.
Kärped on iga päev teretulnud, kui kuskil toimub ebatõhus rahakasutus, aga pole parem alternatiiv, kui normaalselt korraldatud maksutõus.
Omaette küsimus, kas praegu kavandatav maksutõus on normaalne. Minu vaatenurgast on ta katkine – aga kaks koalitsiooniparterit kolmest on astmeliste maksude vastu, nii et pole midagi parata.
Autor loomulikult ei toonud oma inspireerivas isamaalises üleskutses välja mitte ühtegi konkreetset näidet, mida me realistlikult kärpida saaks. Nagu ikka, lastakse ainult tühjade vihaste tunnete peal liugu.
Kärbime pensioneid, et penskarid kirde saia peale juustu ei jõuaks osta?
Kärbime õpetajate ja politseinike ja sotsiaaltöötajate palkasid, et ometi keegi noor naiivse lollusega neid ameteid ei valiks?
Kärbime riigiametnike palkasid, et paarimiljoniline puru sinna mitmesajamiljonisse auku pudistada?
Võiks ikka korraks maha istuda ja numbreid vaadata, mitte saunas walter näpus maailma parandada.
ITT: inimesed, kes arvavad, et kõrgema inflatsiooni tingimustes on halb mõte laenu võtta ja on vaja säästa, sest varsti on ju asjad kallimad ja selle jaoks on reservi vaja, et siis kallimaid hindu maksta.
Siin on selle aasta eelarve
[https://www.riigiteataja.ee/akt/120122022004](https://www.riigiteataja.ee/akt/120122022004)
Võiks siis juba täpsed read välja tuua, mis on üleliigsed näiteks, et riigikogu teaks arvestada, mida oluliseks ei peeta, kui järgmise aasta eelarvet planeeritakse.
Ma loodan, et Olerex leiab Hiiumaalt naftat ja siis me saame Norraks. Lootus on, ega nagu vanarahvas ütles et lootus on lollide lohutus või lootus sureb viimasena.
Ok