Aktsionärid hakkavad olema: 1/3 Tallinn, 2/3 Utilitas.
Miks täpselt nii? Ajaloolistel põhjustel on tähtis roll.
> Tallinna Soojuse ja Tallinna Kütte ehk tänase Utilitas Tallinna vahel sõlmiti 2001. aastal ettevõtte rendi- ja operaatorleping, millega on viimased 22 aastat kaugküttevõrku hallanud ja arendanud Utilitas. Utilitas on investeerinud üle 450 miljoni euro ning tänaseks toodetakse enam kui kaks kolmandikku pealinna kaugkütteklientide tarbitavast soojusest biomassist ja olmejäätmetest, ülejäänud kolmandiku ulatuses on kasutusel endiselt maagaas.
> Kehtiv koostöövorm ei võimalda uute taastuvenergial põhinevate tootmisvõimsuste rajamist, sest allesjäänud kaheksa-aastane lepinguperiood ei anna pankadele kindlust 25–30-aastase tasuvusajaga investeeringute rahastamisel, teatas Tallinn.
> Praeguse lepingu järgi peab rentnik ehk Utilitas Tallinn lepingu lõppedes tagastama linnale rendivara ning linn peab kompenseerima rentniku poolt varadesse tehtud investeeringud. Kompensatsiooni suurus sõltub tehtavatest investeeringutest ja ainuüksi tänaseks teostatud investeeringute põhjal oleks 2031. aasta lõpuks kompenseerimiskohustus hinnanguliselt 250 miljonit eurot. Ühisettevõtte loomisega Tallinna linnal kompenseerimiskohustus kaob.
> /…/
> Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et ühisettevõte hakkab juba lähitulevikus tootma soojust reovee ja merevee soojuspumpadega ning sellega alustatakse juba sel aastal.
> /…/
> Kõlvart märkis, et sellise summa maksmine tähendaks linnale seitsme-kaheksa aasta pärast finantskriisi ning see oli üks peamisi põhjuseid, miks viimased kaks aastat on Utilitasega läbirääkimisi peetud, et muu lahendus leida.
> Kõlvarti sõnul on lisaks piiratud Tallinna võimalused pakkuda ise lahendusi, kuidas jõuda fossiilkütustest loobumiseni. “Tallinna potentsiaal pakkuda lahendusi on piiratud, seega on vaja partnerit. Täna on selge perspektiiv, et selleks, et kolme kuni kuue aasta pärast oleks võimalik pakkuda alternatiivseid energiaallikaid, siis panustada ja investeerida tuleb praegu,” lausus ta.
Isiklik mulje: teevad vajalikke asju võimaluste piires.
Minule avaldab rohkem muljet Helsingi soojusvõrk. Neil on võrgu operaatoriks munitsipaalfirma Helsingin Energia. Rendisuhet kohaliku omavalitsuse ja erakapitali vahel pole. Tulemusena on vähem hõõrdumist ja huvikonflikte. Kaudne tulemus on, et Helsingi soojamajandus on Tallinna omast mitu sammu ees – nad juba suudavad omandada soojust reoveelt, suudavad salvestada omandatud soojust talveks, jne.
Aga ükskõik mis ärimudeliga, efektiivsemalt saab majandada ka siin. 🙂
1 comment
Aktsionärid hakkavad olema: 1/3 Tallinn, 2/3 Utilitas.
Miks täpselt nii? Ajaloolistel põhjustel on tähtis roll.
> Tallinna Soojuse ja Tallinna Kütte ehk tänase Utilitas Tallinna vahel sõlmiti 2001. aastal ettevõtte rendi- ja operaatorleping, millega on viimased 22 aastat kaugküttevõrku hallanud ja arendanud Utilitas. Utilitas on investeerinud üle 450 miljoni euro ning tänaseks toodetakse enam kui kaks kolmandikku pealinna kaugkütteklientide tarbitavast soojusest biomassist ja olmejäätmetest, ülejäänud kolmandiku ulatuses on kasutusel endiselt maagaas.
> Kehtiv koostöövorm ei võimalda uute taastuvenergial põhinevate tootmisvõimsuste rajamist, sest allesjäänud kaheksa-aastane lepinguperiood ei anna pankadele kindlust 25–30-aastase tasuvusajaga investeeringute rahastamisel, teatas Tallinn.
> Praeguse lepingu järgi peab rentnik ehk Utilitas Tallinn lepingu lõppedes tagastama linnale rendivara ning linn peab kompenseerima rentniku poolt varadesse tehtud investeeringud. Kompensatsiooni suurus sõltub tehtavatest investeeringutest ja ainuüksi tänaseks teostatud investeeringute põhjal oleks 2031. aasta lõpuks kompenseerimiskohustus hinnanguliselt 250 miljonit eurot. Ühisettevõtte loomisega Tallinna linnal kompenseerimiskohustus kaob.
> /…/
> Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et ühisettevõte hakkab juba lähitulevikus tootma soojust reovee ja merevee soojuspumpadega ning sellega alustatakse juba sel aastal.
> /…/
> Kõlvart märkis, et sellise summa maksmine tähendaks linnale seitsme-kaheksa aasta pärast finantskriisi ning see oli üks peamisi põhjuseid, miks viimased kaks aastat on Utilitasega läbirääkimisi peetud, et muu lahendus leida.
> Kõlvarti sõnul on lisaks piiratud Tallinna võimalused pakkuda ise lahendusi, kuidas jõuda fossiilkütustest loobumiseni. “Tallinna potentsiaal pakkuda lahendusi on piiratud, seega on vaja partnerit. Täna on selge perspektiiv, et selleks, et kolme kuni kuue aasta pärast oleks võimalik pakkuda alternatiivseid energiaallikaid, siis panustada ja investeerida tuleb praegu,” lausus ta.
Isiklik mulje: teevad vajalikke asju võimaluste piires.
Minule avaldab rohkem muljet Helsingi soojusvõrk. Neil on võrgu operaatoriks munitsipaalfirma Helsingin Energia. Rendisuhet kohaliku omavalitsuse ja erakapitali vahel pole. Tulemusena on vähem hõõrdumist ja huvikonflikte. Kaudne tulemus on, et Helsingi soojamajandus on Tallinna omast mitu sammu ees – nad juba suudavad omandada soojust reoveelt, suudavad salvestada omandatud soojust talveks, jne.
Aga ükskõik mis ärimudeliga, efektiivsemalt saab majandada ka siin. 🙂