Lugesin seda [artiklit](https://www.err.ee/1608985498/korterite-hinnad-on-aastaga-langenud-aga-huvi-pusib-tagasihoidlik) ja tahest tahtmata paneb kukalt sügama.

>keskmine laenusumma on kasvanud 113 000 eurolt 120 000 eurole

Kui laenu sissemakse on üldjuhul 10% hinnast siis teeb see 120k laenu puhul kv hinnaks 132k. 132k eest ei saa uusarendusse isegi ühetoalist. Et nagu, kuidas see keskmine laenusumma nii väike on? Ma tean, et Eestlased on rikkad, aga on siis üks keskmine ostja nii rikas, maksab 100k ise sisse ja võtab 120k veel laenu? 2-toaline uusarendus likviidses piirkonnas algabki seal 220k juures. Või maksab 200k sisse ja võtab 120k laenu, et osta 3-4 toalist?? Ei taha uskuda, et järelturu korteritega tehakse nii palju tehinguid, et see tõmbab keskmist laenusummat alla.

15 comments

  2. Miks sa ei usu, et järelturu korteritega palju tehinguid tehakse?

    Teiseks kas artiklis on juttu Tallinna inimeste keskmise laenusummast või kogu Eesti omast?

  3. Mu mulje on hetkel, et uusarendustes (ka mitte tutikates, uutes majades) korterid seisavad, kuid vanade paneelikate korterid liiguvad edasi enam vähem samas tempos.

  5. Ma ei mõista absoluutselt kv hindasid praegu. Vaatan kortereid ja maju ja saan aru, et uusarenduses normaalse suurusega korterit (alates 80-ruutu) alla 300k nagu polegi saada(vähemalt tallinnas)
    Normaalsetest majadest rääkimata. Need algavad seal 350k ja üles. Aga tundub, et eestlastel raha on, et neid 1.3-1.8k€/kuus kodulaene 30-aastaks võtta. USA’katelt on tulnud mingi üldlevinud elutarkus, et eluaseme kulud ei tohiks olla üle ~30% pere sissetulekust vms, kipun arvama et eestis on need pigem seal 40-50% vahemikus.

  6. Keegi peab su vanaema panelka kahetoalise ära ostma ju, et sul oleks raha see 400k kolmetoaline osta.

    Aa… ja sa unustad ära, et vahepeal võeti 2 miljardit välja 2. samba raha. 🙂 Sellega uut ei osta, aga ühe panelka üürikaks tegemise sissemaksu sai kätte.

  7. Keskmiste arvutamise võlu. Keskmist hoiab alla see kogus 15-20 aastat vanu laene, mida ei ole veel välja vahetatud uuemate vastu. Laenud ajast, mil 100k€ eest sai häärberi. See, et keskmine tõuseb ongi kahest otsast söömine: odavast ajast võetud laenud saavad tasapisi läbi ning uuemad mis peale tulevad on palju kõrgemad.

    ​

    Omafinantseeringu osas tahetakse siiski pigem 15-20%, maja ehitamise puhul üle 30% pigem. Kredexi käendused jms aitavad jah sinna 10% peale saada, mõnel juhul isegi 5%.

  8. Ca 10 aastaga läbi tehtud tsenaarium. Sai ostetud Tallinnas heas asukohas suhteliselt uus 2 toaline korter. Elatud sai seal ca 5 aastat. Uus remont peale ja ca 100% kasumiga müüki. Sai ostetud Raplasse maja. Normaalne sissemakse ja ca 30k investeeritud (läbi skeemide ja jeblaga). Üleeelmine aasta maja mûüdud, taas 100% tootlikust. Selle eest sai Tallinna 2 korterit heasse piirkonda ja ca 5 aasta vanused majad. Ostuhinna sai taas hea ja sissemakse ka ca 30%. Aastaga ühe korteri väärtus tõusnud ca 50k. Ega ongi väga keeruline kohe soetada seda ōiget kinnisvara. Tuleb otsida, ise osata kaubelda, investeerida mōistlikult ja kannatlik olla. Usun, et paljud on sedasi alustanud. Aga peab tōdema, et ka see sisenemise lävend on noortele ikka väga raskeks läinud, eriti just suuremates linnades.

  9. Keskmine tallinna ruut pidi varsti jälle 3k olema sest ostetakse lukspindasid, kas kohe väljs või investeeringuna. Olgu keskmine palk vms, keskmine on sitt näitaja kui põhjuseid, kausaalseid seoseid otsida.

  10. 120k eest saad Tallinnas renoveeritud 2-3 toalise “mägede” paneelika korteri.

    Olen ise kasvanud sellises ja ka hiljem üürinud, otseselt midagi paneelika vastu pole, loeb see kuidas renoveeritud ja kas naabrid on “normaalsed” kuna seinad on papist aga sellise raha eest tahaks juba midagi paremat aga kahjuks ca 10 aastat hiljaks jäänud. 10a tagasi lõpetasin alles keskkooli ja lihtsalt pappi polnud.

    Mäletan, et üks tuttav kes kümme aastat tagasi oli siis sama vanune mis ma preagu ostis sama raha eest Sauele reaalse “villa” millel oli keldris “spa” nt. Saun ja (väike)sisebassein/mullivann,garaaž, mingi 3 magamistuba jne. Oeh oleks siis aint raha olnud :D.

  11. Keskmise arvu vaatamisel sa ju ei näe, kas odavamate korterite ostjad on turult üldse kadunud, kas ostjaid on vähem ja ainult rikkamad aktiivselt ostmas, kas seal on üksikud ülikalli kinnisvara ostjad sees , mis väheste ostude puhul kohe oluliselt tõstab keskmist jne.

  12. Olen viimased 2 aastat vaadanud uuemat elamist, kõigepealt teed portaali lahti 150k, haigutad korraks 160k. Ehmatad ja mõtled, et ilmselt nägid valesti, helistad siis pinna osas ja küsid juurde…”Oi meil on teile väga ilus pind pakkuda ainult 170k eest. Hinnad on stabiilsed ja ei tõuse, ainult 180k eest saate pinna ostetud kui ostate kohe. Vaatan kohe järgi bronneeringute osas…Oi hea meel on teatada, et pind on vaba ja saab teie omaks 190k eest.”

    Enam vähem iga kord loobud, elad oma remonti vajavas aga enda omas korteris edasi ja vaikselt plaanid uut vaatamist, vahepeal on hind jälle tõusnud…

    It´s fine!

    https://preview.redd.it/kw3oimspal1b1.png?width=800&format=png&auto=webp&v=enabled&s=9f32e9db066458619e5425a4233c5ef599a4df30

  13. Võrreldes palgavahemike saajate tabelit brutos ja vajalikku sissetulekuid netos, et laenu saada, saab selgeks, et ca 80-85% palgasaajatest on praeguste hindade juurest täiesti priced out, et osta minimaalselt inimlik eluase (ca 200-250K) Tallinnas, Tartus, Pärnus ja lähiümbruses.

  14. peaks vaatama sinna statistikasse sisse, nagu eelpool välja toodud siis Eesti keskmine ei ole Tallinn. Lisaks on seal keskmise laenusumma öelnud ainult üks pank. Pank annab tüüpjuhul vàlja 2/3 tagatise väärtusest, uusarenduste või lisatagatise puhul rohkem. Also kodulaenu saad võtta ka renoveerimiseks, seal on ka summad väiksemad.

Leave a Reply