Analüüs soovitab arstiabi kättesaadavuse praeguse taseme hoidmiseks uut maksu

13 comments
  1. Varsti avastatakse, et kiirabile on vaja eraldi maksu ja päästjatele eraldi maksu ja maksuameti töötajad vajavad ka lisaraha ja siis paneme veel eraldi maksu.

    Maailmas ongi ainult kaks kindlat asja, maksud ja surm

  2. Oot meil on juba sots. maks ju, mis siin riigis sünnib? 😂 riigihärrad ja -prouad, pange oma pead tööle, mille eest me teile maksame?

  3. Mul on väga ebapopulaarne idee – patsiendi omavastutus. Näiteks 10% teenuse maksumusest. Täna me oleme väga ära harjunud, et oma isiklikku rahakotti tühjendama ei pea. Aga ma usun, et see paneks inimesed natuke rohkem mõtlema, tervislikumalt elama.

    Eespool oli juttu, et ühiskond vananeb ja tööealisi jääb vähemaks. Selle üks tagajärg on ka see, et umbes aastal 2045 tänane pensionisüsteem pole võimeline inimestele maksma. Jah, sisserändajaid võetakse vastu. Aga see on kahjuks paratamatu olukorra edasi lükkamine.

  4. Ütlen kohe, et minu arust ei olegi häid lahendusi, sest mida on lihtsalt juurde vaja, on raha, ja raha ei ole.

    Keskmine Eesti inimene maksab juba niigi omaosalusega tervishoiukulud kinni ca 22% ulatuses, mis on Euroopa keskmisest 7-8% rohkem. Paljud ei suuda maksta oma hammaste ravimise eest ja ei käi hambaarsti juures. Jah, kindlasti on neid, kelle jaoks ise maksta 10-20% oma ravist on kommiraha, aga palju on neid, kelle jaoks 10% ise kinni maksta tähendaks, et nad lihtsalt ei lähe arsti juurde. Arsti juurde ei lähe = hiljem on probleemid palju suuremad ja kallimad.

    Ma ei tea, kas teised vaatavad mõnikord huvi pärast haiglate kodulehtedel hinnakirju, aga ise pidin üksvahe uurima, mida miski maksab. Nt tavaline ilma komplikatsioonideta sünnitus maksis paar aastat tagasi ca 1500-2000 (ei tea, kas sinna alla kuulusid ka ravimid ning kindad, kanüülid, sidemed jne või tulevad need lisaks nagu USA-s), keisriga lisandus vist ca 1000 eurot otsa. Aga kui emal tekib verejooks ja ta vajab veel omakorda erakorralist lõikust? Eeldan, et selle hinnalipik oleks kordades kõrgem.

    Või nt vähiravi, mis on väga kallis – tasub vaid Kingitud Elu fondi vaadata. Kui inimesed peaksid seal 10% ise maksma, oleks vast paljudel taotlus tegemata, sest kallid vähiravimid maksavad seal tõesti mõnikord tuhandeid või kümneid tuhandeid per doos.

    Ma ei tea, kas lahendus oleks uus maks või tõsta sotsmaksu nt 35 peale, aga omast taskust maksab keskmine eestlane JUBA rohkem kui keskmine eurooplane.

  5. Ma tean kust saab raha. Pensioni vanus 78 peale…
    Riigil vabaneb pensionite arvelt raha ja tuleb juurde töölisi. Teiseks tuleb kehtestada lapsetus maks 4% sissetulekust, -1% iga lapse eest. Kolmandaks infrastruktuurimaks – kõigilt, kes teed kasutavad võetakse 2 eurot iga kord, kui mingit teed isegi kõnniteed kasutavad.
    Tulemus on see, et paari aasta pärast oleme Utoopia.

  6. Leiutame puhtama fosforiidi kaevandamise tehnoloogia ja hakkame oma maavara maailmale müüma ning saadud tulu investeerime riiklikku investeerimisfondi, mis hakkab dividende tasuma. Divikatega omakorda saab rahastada puuduolevat raha tervishoiusüsteemist.

  7. Juba üleeelmise viletsuse ajal käis Kiik korra rääkimas, et tahab passiivtulule mingitki sotsiaalmaksu – madalamat, kui aktiivtulu oma.

    Ei jätkunud selleks poliitilist tahet siis, vaevalt ka praegu. Kahjuks.

    Olukord võib mind veenda, et seekord on teisiti, aga hetkel arvan, et räägitakse ja lastakse vanaviisi lohiseda.

  8. Tõsku alkoholi + tubaka aktsiise. Lisaks energiajoogi jms maks ning suhkrumaks.

    Suurendab maksulaekumist ning loodetavasti pikema aja peale vähendab koormust tervishoiule selle läbi, et inimesed on tervemad.

  9. 2022a Tervisekassa eelarves on perearstiabile 192 849 000€, mis moodustab sissetulekutest 9,8%.

    Seega inimeste sotsiaalmaksu ravikindlustusosast (13%, mitte 33%, sest 20% läheb pensioniteks) 9,8% läheb kogu perearstisüsteemi ülalpidamiseks.

    2022a keskmine brutokuupalk oli 1685€, sellest 13% on 219€, millest perearstiabile siis 21,5€.

    Selle 21,5€ eest kuus maksid 620 000 eesti töötajat kokku 1 304 000 ravikindlustatu perearstiabi. Ehk inimese kohta ~10€.

    Kui saaksid Tervisekassas valida ise endale teenuseid nagu Telias kanaleid ja netimahtu, siis perearstiabi pakett maksaks ~10€ kuus. Ehk suurusjärku sama, mis telefonipakett, netflix või spotify premium jms.

    Perearstiabi sees on peale perearstikeskuste ülalpidamisele ka esmatasandi uuringud-analüüsid, imikute jälgimine, perearsti nõuandetelefon, lisaks ka psühholoogil ning füsioterapeudil käimine (perearsti saatekirjaga). Perearstiabi alla ei kuulu töövõimetuslehed.

Leave a Reply