Seekordne lugu on mitme vestluse ja koosoleku käigus kujunenud ühislooming, ning ilmub ka reedeses Õhtulehes, et kohalike valimiste käiku mõjutada. Ühtegi kandidaati ei ole. 🙂
Lühikokkuvõte:
– kaasav haldus, dokumentide leitavus, nõuded poliitikule
– demokraatia remont, mitme eelistusega hääl, vastuhääl, sortitsioon
– tasuta ühistransport, hüljatud auto maks, poeparklate öökasutus, autode laadimistaristu puudulikkus
– soojustamata majad kui valupunkt, tüüpprojekti-majade renoveerimine
– ilmaäärmuste ohu maandamine
– autopargi 100% elektrifitseerimise võimatus, rohegaas kui ülemineku-kütus, auto ümberehituse tüüpprojektid
– tuuleenergia paigaldamise ummikseis, sesoonse energiasalvestuse vajadus
– **anarhistid tahavad hävitada Põhja-Eesti pankranniku [1]** 😀
– **kapitalismi ohvrite memoriaal** 😛
– elaniku andmed elaniku tasku, hüvasti mupo
– kaitsevägi maksuga motiveeritud vabatahtlikuks õppeks
– kanep legaalseks, aga suits pole hea
*[1] tegelikult tahaks lihtsalt puurida paar meeletut toru sealt läbi, veehoidla ei pea pangaserval olema :P*
“Diskrimineerivad üüritingimused mis ei luba lapsi või lemmikloomi, peavad kaduma. Kui keegi kardab oma vara pärast, pole lahendus diskrimineerimine, vaid ametlik üürisuhe ja kindlustamine.”
Siit paistab kaks väärtustekonflikti, mille põhjal saadan kogu projekti pikalt.
1) iga erisus või erihuvi ei vääri erikaitset. Koduloom on valik, mitte kohustus, paratamatus või vaikimisi eeldus. Inimeste valikud jäägu nende endi vastutada.
2) Omand ei ole pelgalt “stuff mis meil on kasutamiseks” nagu mingi lasteaia mänguasjakastis leiduv kollektiovselt täisilastamiseks mõeldud träni, vaid laiendus omanikust, st inimesest endast. Inimene, kes enda lapsepõlvekodu on otsustanud välja üürida ei peaks ühtki endale sobimatut riski võtma ja pole kellegi kolmanda asi talle tulla ütlema, et ta peab mingisugusele marginaliseeritusele vms nähtusele vastu hakkama enda töö või sünnipäraste õiguste hinnaga – keegi ei võlgne kellelegi midagi pelgalt sündimise eest.
Anarhistide kohta veidralt palju sundust vähemalt vaikimisi eeldav üllitis. Või on see käsitlus, et anarhistid soovivad indiviidile vabadust mingisugune aegunud meem?
Üüri- ja üldiselt kinnisvara turu kaitseks aitaks seadus, et korterit ostes pead seal esialgu ise 1-2 aastat sees elama, üürimine on keelatud ja seda kontrollitakse. Sarnane seadus kehtib mitmes euroopa riigis.
Siis ei tekiks kinnisvaramaailmas klassivahet – inimesi, kes ostavad lihtsalt investeeringuteks kortereid kokku ja üürivad neid stabiilse passiivse sissetuleku eesmärgil vs inimesed, kes ei saagi endale kunagi kodu ostu lubada, sest maksavad oma sissetulekutest üüri (st teiste inimeste pangalaenu + neile puhaskasumit).
Wait. Anarhistid nõuavad seadusi? Või olen ma anarhismi mõttest täiega valesti aru saanud?
5 comments
Seekordne lugu on mitme vestluse ja koosoleku käigus kujunenud ühislooming, ning ilmub ka reedeses Õhtulehes, et kohalike valimiste käiku mõjutada. Ühtegi kandidaati ei ole. 🙂
Lühikokkuvõte:
– kaasav haldus, dokumentide leitavus, nõuded poliitikule
– demokraatia remont, mitme eelistusega hääl, vastuhääl, sortitsioon
– tasuta ühistransport, hüljatud auto maks, poeparklate öökasutus, autode laadimistaristu puudulikkus
– soojustamata majad kui valupunkt, tüüpprojekti-majade renoveerimine
– ilmaäärmuste ohu maandamine
– autopargi 100% elektrifitseerimise võimatus, rohegaas kui ülemineku-kütus, auto ümberehituse tüüpprojektid
– tuuleenergia paigaldamise ummikseis, sesoonse energiasalvestuse vajadus
– **anarhistid tahavad hävitada Põhja-Eesti pankranniku [1]** 😀
– **kapitalismi ohvrite memoriaal** 😛
– elaniku andmed elaniku tasku, hüvasti mupo
– kaitsevägi maksuga motiveeritud vabatahtlikuks õppeks
– kanep legaalseks, aga suits pole hea
*[1] tegelikult tahaks lihtsalt puurida paar meeletut toru sealt läbi, veehoidla ei pea pangaserval olema :P*
“Diskrimineerivad üüritingimused mis ei luba lapsi või lemmikloomi, peavad kaduma. Kui keegi kardab oma vara pärast, pole lahendus diskrimineerimine, vaid ametlik üürisuhe ja kindlustamine.”
Siit paistab kaks väärtustekonflikti, mille põhjal saadan kogu projekti pikalt.
1) iga erisus või erihuvi ei vääri erikaitset. Koduloom on valik, mitte kohustus, paratamatus või vaikimisi eeldus. Inimeste valikud jäägu nende endi vastutada.
2) Omand ei ole pelgalt “stuff mis meil on kasutamiseks” nagu mingi lasteaia mänguasjakastis leiduv kollektiovselt täisilastamiseks mõeldud träni, vaid laiendus omanikust, st inimesest endast. Inimene, kes enda lapsepõlvekodu on otsustanud välja üürida ei peaks ühtki endale sobimatut riski võtma ja pole kellegi kolmanda asi talle tulla ütlema, et ta peab mingisugusele marginaliseeritusele vms nähtusele vastu hakkama enda töö või sünnipäraste õiguste hinnaga – keegi ei võlgne kellelegi midagi pelgalt sündimise eest.
Anarhistide kohta veidralt palju sundust vähemalt vaikimisi eeldav üllitis. Või on see käsitlus, et anarhistid soovivad indiviidile vabadust mingisugune aegunud meem?
Üüri- ja üldiselt kinnisvara turu kaitseks aitaks seadus, et korterit ostes pead seal esialgu ise 1-2 aastat sees elama, üürimine on keelatud ja seda kontrollitakse. Sarnane seadus kehtib mitmes euroopa riigis.
Siis ei tekiks kinnisvaramaailmas klassivahet – inimesi, kes ostavad lihtsalt investeeringuteks kortereid kokku ja üürivad neid stabiilse passiivse sissetuleku eesmärgil vs inimesed, kes ei saagi endale kunagi kodu ostu lubada, sest maksavad oma sissetulekutest üüri (st teiste inimeste pangalaenu + neile puhaskasumit).
Wait. Anarhistid nõuavad seadusi? Või olen ma anarhismi mõttest täiega valesti aru saanud?
Saad alustada iseendast…