*NB! LONG POST!* 

**Oled sa kunagi mõelnud mitu eluaastat sulle antud on?** Statistikaamet [ütleb](https://www.stat.ee/et/uudised/oodatav-eluiga-ja-tervena-elatud-aastad-2021), et 72a mehele ja 81a naisele. Kuid kas sa oled mõelnud milline see elu sul siis tegelikult lõppaastatel on, oled sa üldse võimeline veel elu nautima, on see rõõm või piin? Toon välja statistikaameti andmed. Tervelt elada jäänud aastaid on meestel 54,9 ja naistel 58. Juba 10 aastat enne sinu oodatavat pensionipõlve oled sina ja sinu sõbrad suure tõenäosusega krooniliselt haige ning hommikused ja õhtused tabletikuurid on vältimatud. Samal ajal on tervena elatud aastaid enim Rootsis, kus naiste näitaja oli 72,7 ja meeste oma 72,8 aastat. Teisisõnu on Eesti mees suurema tõenäosusega juba surnud, kui Rootsis mehel alles tervis alla hakkab käima. 

Meie riik ei räägi sellest. Meie riik ei tegele sellega. Ka statistikametoodikaid muudeti mõned aastad tagasi misjärel meie oodatav eluiga justkui võluväel kasvas, kuid reaalsuses on **viimase 14 aasta jooksul meie tervena elada jäänud aastate keskmine hoopis pisut langenud!**

Kindel number üks [põhjus sellele probleemile](https://kul.ee/uudised/eesti-suurim-liikumisuuring-aktiivsed-inimesed-onnelikumad) on meie inimeste eluviisis. Me lihtsalt ei liigu. Me ei viibi vabas õhus füüsilises tegevuses ning see on ka üks asi mis meid Rootsi või Šveitsiga kõige rohkem eristab. Inimesed ei lähe õue jalutama! Ma nüüd muidugi loodan, et sa loed edasi, isegi kui oled täna aktiivne noormees/neiu, sest probleem on ühiskonnas väga laialt levinud ning me kõik maksame tervikuna selle eest lõivu. Kasvõi läbi Tervisekassa. 

Kõige hullem on minu jaoks veel see, et isegi 2005a Õhtulehe [artikkel](https://tervis.ohtuleht.ee/186502/63-infarkte-on-tingitud-eluviisist-eesti-mehed-ei-viitsi-sportida) räägib täpselt samadest probleemidest, täpselt samadest inimeste mõtlemisviisidest, täpselt samadest lahendustest?  Miks me ise vastu punnitame?

# Kuidas ma siis nüüd siin aidata saan? 

Aita prioritiseerida midagi, mis päriselt aitab inimestel kehalist aktiivsust tõsta. Viimase kümnendi jooksul peab nentima, et selleks on Eestis ainult tekkinud terviserajad. Hästi välja ehitatud, **ohutud, mugavad ja valgustatud (!) teed looduses**, mis asuvad inimeste kodude vahetus läheduses. Põhiline aspekt siin juures on just mugavus. Tavaline inimene ei tule isegi oma lapsega jalutama, kui see pole kodule lähedal, hooldatud ja valgustatud. Kuna Eestis on julgelt 6 kuud aastas pimedust, siis sel perioodil saavad valgustamata terviseradu kasutada ainult töötud ja pensionärid ehk inimesed kellel pole vaja tööl olla. Kuid praktikas peaks neid radu enim kasutama just kõik töötavad inimesed, pärast tööd, 3-4-5 kord nädalas. 

Seda iroonilisem on, et SA Eesti Terviserajad (kes sisuliselt kõik teie kodulähedased terviserajad projekteerinud on) teeb seda tööd erilise riigipoolse toetuseta. Luuakse KOV-i palvel või enda initsiatiivil terviseraja plaan ja KOV ise hangib sellele ehitaja ning hooldaja riigihanke korras. Radadele pandud liikumisandurite kohaselt kasutatakse neid terviseradu ühes aastas üle kaheksa miljoni korra. Veel on statistikat mõõtes välja toodud, et kui muuta tavalise muldkehaga sissetalatud rada valgustatud ja hooldatud rajaks kasvab selle igapäevane kasutustihedus sügis-kevadisel perioodil üle 400%. Tekivad liikumisharjumused ja inimeste tervislik seisund pareneb. 

Mina soovitan sul kohe [üles otsida oma kodule kõige lähem terviserada](https://terviserajad.ee/rajad/) ja võtta ette üks reedeõhtune jalutuskäik mõnusa loodusmuusika saatel.

# Anna oma hääl ausaks aruteluks

# Minu postituse algpõhjus on ühes täiesti mõeldamatus vaidluses, kus üks osapool tahab parendada inimeste tervist ning teine osapool hoida amortiseerunud terviseradu parenduste eest, hoida inimesi keset Tallinna suurlinna metsatihnikusse minemast. 

Tallinna linnas asub 68 423 elanikuga Mustamäe ja 37 432 elanikuga Nõmme asulate vahel üks nö parkmets. Tükike metsa täpselt kahe linnaosa servas, mis on aastatega suhteliselt täis kasvanud ning kus on ka erosioon teinud tohutud laastamistööd. Üldjoontes ilus metsakene kui kõrvale jätta, et saja tuhande elanikuga ümbritsetud looduskeskkonda kasutatakse kuratlikult vähe vaba aja veetmiseks. Kui ühel pool metsa on paneelmaja paneelmajade otsa ning teiselpool looduskaitse ja muinuskaitsega elamute rajoon, siis nende kahe vahelisel alal käib oma tervise eest hoolt kandmas väga vähesed inimesed. 

Põhjus on jälle lihtne. Pärast tööd saaks sinna minna ainult hiliskevadest kuni varasügiseni, sest metsarajad on enamuses pimeduses, kitsad, puujuuri täis ning lumisel ajal ka hooldamata ning veelompe/järvekesi täis. Tegemist on inimtekkeliste metsaradadega mis läbivad seda metsa igas võimalikus trajektooris kilomeetrite kaupa, kuid öösel ei käi seal keegi… Ja Eestis algab öö juba kell 16 õhtul. Ja statistika näitab, et inimesed pimedal ajal metsa ei lähe, lihtsalt ei lähe ja kõik!

Terviserada planeeriti aastast 2017, projekteeriti, anti ka Keskkonnaametile kõik ülevaatamiseks, Tallinna linnale ülevaatamiseks ja kõik plaanid olid korras ning kinnitatud, projekti info ka avalikult linnaosavalitsuses jagatud. Kogu projekt läks Tallinna linna käte. Rada tehti metsas 1m pealt laiemaks ning selleks võeti maha ka mõnisada puud (alla protsendi metsast) ja nii need probleemid algasid… 

Kohalikud vanemaealised inimesed (ca 20 inimest) alustasid ristisõda metsa ilusa, hooldatud ja valgustatud raja vastu, sest mitte mingil juhul ei tohtinud nende kõrval metsa inimesi juurde tulla. Terviseraja vajalikkus ei huvitanud mitte kedagi ning põhiline oli saada lahti tekkinud riskist, et metsa infrastruktuuri parendatakse. 

**Ei asfaltteele!** \- Okei, kuigi pikas plaanis on läbi metsa minev üks asfalttee mõistlik ja hooldusvaba saab ka inimestest aru, et üleminek muldkehalt asfaltile on ehmatav. Terviseradade toonased juhid ka tegid kohalikeke **kokkuleppe, et ehitatakse siis sinna tavaline sõelmekattega tee,** mis juba mõne aastaga metsataimestikuga kokku kasvab ja metsa osana tundub (täpselt nagu ka kümneid aastaid tagasi metsa teise otsa ehitatud juba oli). 

**Hävitate loodust!** \- Kui eelnev asfaltee vastatus oli hea meetod millega terviserajast lahti saada, siis ilmselt oli väga hea alternatiivi pakkumine ootamatu. Seejärel keskenduti sellele, et raja laiendamise käigus hävines terve raja peale ühe linnu pesa, kes on ka nö looduskaitse alane liik. See, et loa antud puud maha võtta andis **Keskonnaministeerium** ning ka nemad oleks pidanud selle konkreetse puu mahavõtmise keelama, sest nemad ka selle kontrolli enne loa andmist tegema pidid… seda see kitsas huvigrupp ei kuula. Süüdi on üks asutus nimega Eesti Terviserajad! 

**Tuhat tapetud puud!** \- Siinkohal muidugi on naljakas, et iga kommentaator ja inimene võtab ise kuklast ilusa ja võimalikult suure numbri ning kuulujutu kombel lajatab seda edasi. Terviseraja loomiseks oli projektis ära [märgistatud](https://www.dropbox.com/sh/hrlhfyhs14zvv13/AACgiJ1jpFtttjxH19pCiK4Ua/Joonised?dl=0&preview=T01317PP2-AS4-Vert1.pdf&subfolder_nav_tracking=1) täpselt **veidi üle neljasaja puu**, millest pooled olid väga noored ja kitsukesed. Nagu ka hilisem kontroll näitas, siis rajalt eemaldati just täpselt projektis ettenähtud arv puid.

# Rahvale valetamine ja ehituse lõpp enne selle algust

# Nii siis lõi üks kitsast seltskonnast koosnev osapool [valedel baseeruva rahvaalgatuse](https://kohalik.rahvaalgatus.ee/initiatives/1e9b5c2a-2485-43db-a6d2-ba082d326c34)  ja levitas seda üleriiklikult kõigile rohelistele ja loodusgruppide inimestele. “EI ASFALDILE NÕMME-MUSTAMÄE MAASTIKUKAITSEALA METSAS!” – hüüdsid nad oma loosungis. 

* **Valetati rahvale**, sest asfaltkattega teest loobumine oli juba läbi arutatud. 
* **Valetati rahvale**, sest maha võetud puid oli selle projekti raames kaks korda vähem, kui petitsioonis väideti. 
* **Valetati rahvale**, et Eesti Terviserajad olid teadlikult hävitanud ühe linnu pesa. 
* **Valetati rahvale**, et kõik see toimus keelualadel ja nendeks tegevusteks puudus luba, kuigi kõik Keskkonnaministeeriumi väga ranged nõuded oli täidetud.
* **Valetati rahvale**, et hävitustöö tegi Eesti Terviserajad, kuigi tööd teostas Tallinna Kommunaalamet ja reaalselt nende riigihanke korras leitud ehitusfirma.

Sotsiaalmeedia nägi välja nagu Delfi kommentaarium, kus põhilised sõnavõtjad olid \*Karen-\*id ning iga artikli ja postituse all olid ühed ja samad inimesed neile vastu karjumas. Ja kogu selle töö tulemusena said nad üle Eesti 4152 allkirja Rahvaalgatuse veebilehel ning sundisid linnaosavalitsust ehitustegevust peatama. Küll aga isegi ei keskendunud linnavalitsus toona sellele, et kõik petitsioonis olnud väited osutusid valeks või et seal üldse ei osalenud kohalikud inimesed. 

Linn ütles ka avalikult ja populistlikult välja, et **kuigi terviserada on vaja ning nad ise ka seda paremini ei oleks osanud teha siis paneme ehituse kinni ja enne ei tulda kolmepoolselt ühise laua taha, kui Terviserajad vähemalt sama palju allkirju raja pooldamiseks ei kogu.** Mis muidugi tervikuna on hüsteeriliselt naljakas, sest kas valede ja hirmuvõtete vastu on võimalik normaalselt allkirju koguda? Kui tänaseni räägitakse midagi asfaltteedest ning öeldakse, et ärme neid puude kände ka maha freesi, las need jäävad kümneteks aastateks metsa ilustama ja meenutama seda jubedat veretööd, siis kas nii on võimalik meie riigis eluolu parendada? 

Tundub, et jah, nii neid siis tehaksegi. 

**Seega kutsun ma redditi inimesi, kes päriselt mõistavad miks Eestis neid tasuta terviseradu vaja on, andma oma hääl Terviseradade loodud petitsioonil, et vastaspooled saaks taas ühise laua taga kokku ning lahendaks selle pooliku ehitustegevusega pimedusse mattuva metsatee probleemi lõpuks ära.** Põhiline, et see kohalike aktivistide valetamine lõpuks laualt maha kukuks, seda ma isiklikult ei kannata kohe üldse mitte.

# Kui minu tehtud pikk postitus vähegi arusaadav oli siis palun anna oma toetushääl siit : [https://kohalik.rahvaalgatus.ee/initiatives/ad1b8b27-a3ed-4ed0-9ffd-034dd977fa4c](https://kohalik.rahvaalgatus.ee/initiatives/ad1b8b27-a3ed-4ed0-9ffd-034dd977fa4c) 

(Viska oma hääl samuti olenemata asukohast, ole sa dorpatlane või võrokas, sest eks teie rajad vaja ka hooldust või esmakordset projekteerimist, aga kes seda siis teile tegema hakkab, KOV ise? Ei hakka ju.)

​

​

*Full Disclosure (**~~Disclamer~~**:): ma ei ole SA Eesti Terviseradade töötaja, töötaja pereliige, tuttav, ei tööta Terviseradu projekteerivates, toetavates ettevõtetes ega tööta ka ministeeriumis või linnavalitsuses. Ma lihtsalt soovin, et me elaksime tervemat elu ja käiks päriselt ka metsas jalutamas. Ühtlasi põlgan valetajaid!*

29 comments

  2. Ma olen 100% nõus, et terviseradade olemasolu on tähtis inimeste liikumise tõstmisele. Kõige tähtsam on aga arendada linna just nii, et inimestel oleks mugavam oma igapäevased toimetused teha jalgsi või rattaga. Liikumine ei pea olema trenn, arenenud linnas inimesed liiguvadki rutiinselt palju ringi ja sealt tuleb ka parem tervis. Selline ongi “elu jõusaal,” kus inimene saab piisava trenni tehtud lihtsalt normaalset elu elades. Hea video ka [Not Just Bikesilt](https://youtu.be/KPUlgSRn6e0) kes viitsib vaadata.

  3. Vohh, see on viis kuidas aktivistina tegutseda ja rahvaalgatuse osas otsedemokraatiat rakendada. Võtke eeskuju, teised.

  4. Okei, postituse algus oli hea, aga ma üldse ei toeta Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale asfalteeritud terviseraja loomist.

    Praegu on seal hea joosta, koeraga jalutada ja niisama kulgeda. Ainus, mis asfalteerimisega muutuks on see, et seda hakkaksid kasutama varasemast enam MAMIL-d. Kes on mugavalt ka SA Eesti Terviseradade juhtkonnas…

    Ja Sütiste metsas raiuti u [800 puud](https://www.err.ee/1608679522/tallinn-loobus-sutiste-metsaparki-terviseradade-rajamisest). Ja tegu ei ole *parkmetsaga*, tegu on [maastikukaitsealaga](https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023007).

  6. Olen samas metsas regulaarne külaline ja ütlen, et sõitke potilaadale oma “terviserajaga”.

    See on pole suvaline pargike, see on linnatingimuses päris haruldane ja väärtuslik KAITSEALA päriselt kaitsealuste liikidega ja seal inimesi käib juba enam kui küll. Ka tervisesporti saab seal teha täiesti kenasti, olen saanud seal kõik oma sörkimised ja rattasõidud tehtud. Kui ma tahaks tänaval joosta, siis ma metsa ei lähekski, onju.

    Pole mingit küsimust, et see projekt mõjuks niigi suure koormuse all olevale kaitsealale päris halvasti ja kaitsealad vajavad päriselt ka kaitsmist, mitte vaid nime. Iga linnaloodus ei pea olema faking lai valgustatud tänav, kusagil võiks loodus ka lihtsalt loodus olla.

    Ja jõudu PR-töötajale, kes siin oma kolme kilomeetrise nutulauluga püüdlikult murelikku kodanikku mängib, full disclosure on nii “veenev”.

  8. Ma tunnen kedagi, kellel on kaasasündinud puusaliigese probleem, mis ta liikumisvõimet piirab. Pikemad jalutuskäigud tekitavad valu, ning seda rohkem mida kõvem pinnas on. Tal on *tunduvalt* mugavam (ja ohutum) liikuda rohu ja liivase pinnase kui asfalti ja kruusa peal. Ilmselgelt on see äärmuslik juhtum, kuid peaks selgeks tegema, et teedeehitus pole kõigi jaoks “ehmatav” lihtsalt kuna midagi äkiliselt teistmoodi on, vaid võib olla mõjuvaid põhjuseid naturaalsema pinnase eelistamiseks.

  10. Allkirjastasin, kuigi ise kasutan terviseradu suht harva.

    Põhjus, miks ma vahel ei liigu palju, pole terviseradade seisundis, vaid ilmas. Miinuskraadidega soovin olla väljas nii vähe kui võimalik. Vihmase ilmaga ka.

    Veel üks põhjus – üksi on üldse raske nautida jalutamist ilma sihtpunktita. Ma saan aru, et see on tervislik, aga sageli tundub see pigem kohustuslik. Vahel mõtlen jalutamise ajal “Mida ma praegu päriselt tahaksin?”, ja vastus on tihtipeale “Jõuda koju ja süüa midagi head / magada / vaadata sarja”. Kui sihtpunkti ei ole, selliseks sihtpunktiks saab just kodu.

    Jalutada sõpradega on palju huvitavam, sest siis pole see enam “kohustuslik” liikumine, vaid suhtlemine.

  11. >kuid öösel ei käi seal keegi… Ja Eestis algab öö juba kell 16 õhtul. Ja statistika näitab, et inimesed pimedal ajal metsa ei lähe, lihtsalt ei lähe ja kõik!

    Väikesed valed, suured valed, statistika, eksole. Ma pole mitte kunagi seda parki täiesti inimtühjana näinud, isegi mitte pakaselistel talveõhtutel kella 9-11 paiku.

  12. Aasta on natuke liiga pikk ühik aja kao tajumiseks. Parem mõtle välja, palju sul on elada jäänud päevades, tundides, minutites, sekundites ja vot siis läheb huvitavaks … Iga sekundiga tunned, kuidas muudkui vähemaks jääb. Mul on 72 aastaseks saamiseni jäänud veel ca 24 aastat ehk 8760 päeva ehk 34 560 tundi ehk 2 073 600 minutit ehk 124 416 000 sekundit

    ups 124 415 999

    ups 124 415 998

    sekundit …

    😎

  13. > Seejärel keskenduti sellele, et raja laiendamise käigus hävines terve raja peale ühe linnu pesa, kes on ka nö looduskaitse alane liik. See, et loa antud puud maha võtta andis Keskonnaministeerium ning ka nemad oleks pidanud selle konkreetse puu mahavõtmise keelama, sest nemad ka selle kontrolli enne loa andmist tegema pidid… seda see kitsas huvigrupp ei kuula

    Lind kas on looduskaitse all või ei ole, mingi “nii-öelda” ei käi sinna. Kui sa just ei ürita looduskaitse aspekti pisendada? Teiseks ei ole see mingi faktor, et Keskkonnaministeerium selleks loa andis, sest nemad on viimastel aastatel suht lahtise käega igasugusteks mahavõtmisteks lube andnud.

    > põhilised sõnavõtjad olid *Karen-*id ning iga artikli ja postituse all olid ühed ja samad inimesed neile vastu karjumas

    Väga lahe on kurta demagoogia üle samas selliseid mõtteid avaldada.

    > Mina ei vitsi näiteks seal Järvevana kõrval oleval rattateel uhada. Kõrvus kostub ainult tuhande auto liiklusmüra. Parem lähen metsa, kus igal hetkel kostub linnulaul!

    See on nüüd kommentaarist, mitte postitusest endast, aga 1) tervem elu algab elukeskkonnast endast, mitte sellest, et me kõik end kord nädalas lükrasse pakime ja siis kenal spordirajal liiga kitsasse kesta topitud sardellide tantsu tantsime, 2) nendesamade n-ö looduskaitsealuste ühe pesaga lindude laul kostab või?

    Tore on, et on algatus ja tahe ja ideed ja nii edasi, aga no üleskutse jätab kõvasti soovida.

  14. Nüüd on juba Sütiste metsa rüüstamise plaaniga redditisse kolitud 😁
    Vaata tõele näkku, sa lihtsalt ei saa oma vajalikke hääli kokku.
    Kohalikud inimesed eelistavad olla looduslähedases saarekeses keset betoondžunglit.
    Kes siin veel kaaluvad oma poolthääle andmisest siis mõelge veidike järgi – seda metsa ei ole palju enam jäänud, alles käidi seda lõhkumas ja langetati ligi 1000 puud enne kui suudeti tegevus seisma panna. Niigi ümbritseb seda kergliiklusteed ja erinevad spordi rajatised, ei ole vaja absoluutselt igast vähegi rohelisemast tukast rajada joonlauaga tõmmatud kultuurpargid.

  15. Kõndimine aitab aga eluea vahe on ikka teistest faktoritest põhjustatud,: alkohol, ebatervislik toit, töötervishoid, suitsetamine, stress jne.

  17. Kirsturaha on koos. Ei jää siin elus kellelegi võlgu. Nüüd elan südamerahus nii kaua kui tahan/jõuan.

  18. Et inimesed füüsiliselt aktiivsemaks muutuksid, peab liikumine olema argielu osa, mitte mingi tegevus mida käiakse ekstra tegemas pärast seda, kui on maasturiga kodu treppi sõidetud ja Wolti toit ära söödud. Lahendus on 15min linna poole püüdlemine.

  19. Igat metsatukka ei ole vaja ka pargiks muuta või linnainimesele “päris” terviserajaks ümber kujundada. Neid on Tallinnas piisavalt. Laseks äkki mõnes kohas metsal (mis on enamat kui ainult puud) isekeskis olla, ilma inimese kätt külge panemata. Täiesti masendav on vaadata seda arutut raiumist igal pool.

  23. Kui maastikualade ja parkide asemele ehitada parklad, siis enam mitte kunagi ükski puu seal ei saa enda kirvest, ja ükski joodik ei hakka seal öösel karjuma purjus olles. /s

  25. Terviserajad on toredad ja neid peaks kindlasti olema, aga metsas, eriti kaitsealal ei peaks olema lai ja asfalt- või sõelmekattega tee seniste metsaradade asemel. Loodusliku kattega terviseradu on küll ja küll.
    Praegu selle petitsiooniga jäetakse mulje, et nüüd on terviseradadega lõpp, aga tegelikult on asi Sütiste metsas ju. Ei usu, et kõik allkirjastanud isegi seal metsas käinud on.

  26. Aitäh, et jagasid seda petitsiooni. Isegi imestasin kunagi, et sellele terviserajale nii tugevalt vastu oldi.

    Siis mõtlen, et kergliiklus, parem linnakeskkond jne on ju täpselt need teemad mis redditi rahvale korda läheb ju siin ikka toetatakse… eip, NIMBY. Oh well 😀

  27. Sul on küll head mõtted ja vajavad kindlasti ka tähelepanu kuid kõige enam mõjutab tervist ikka see mis suust sisse aetakse endale.

  28. Asjale annab hagu veel see, et Lindexi sugused on hakanud viimastel aastatel reklaamima, et paks olla on OK. Olla midagi, mis on haige nähtus ja tervist kahjustav ning 99% ajast sinu enda tegevuse(tuse) tulemus.

    Me peaksime rohkem rõhuma, et ülekaaluline olla pole OK. Sinu tervise seisukohast. Sinu tervis nutab ja süda näeb hirmsat vaeva, et sinu talletunud pekihunnikut ringi uhada, kuna sa ei suuda natuke enda toitumist jälgida ega natuke rohkem liikuda.

  29. Pigem näen antud postituses probleemi, et süüdistati valet keha.

    Okei väga kahju, et “Eesti Terviserajad” välimiselt süüdi jäid (kui jäid), aga, kogu selle petitsiooni eesmärk oli peatada tegevus, sest ilmselgelt paljud inimesed ei olnud üldse teadlikud sellisest tegevusest ja otsustest.

    ​

    Näiteks see, et Valetati rahvale, et Eesti Terviserajad olid teadlikult hävitanud ühe linnu pesa.

    Okei, Eesti terviserajad ei teinud siis seda. Aga linnu pesa võeti ikkagi maha. Inimeste hooletus, kes iganes nendele paberitele alla kirjutavad ja vastutama peavad.

    ​

    Lisaks veel üks kurb tõsiasi – võtke aeg mõni päev jalutada asfalteeritud ja pinkidega parkides – näiteks park Magistrali keskuse kõrval. Üldjuhul veedavad seal aega alkoholi joobes, suitsetavad isikud, sest seal on “mugav” käia. Aseta vahele natuke looduslikum rada ja kohtad palju sportlikumaid inimesi.

    On piisavalt juba asfalteeritud terviseradu kus jalgratta, rulluiskudega ja elektritõuksidega kihutada. Lisaks tõstab asfalt pinnase temperatuuri ja see on hetkel Tallinnas ja paljudes välismaa linnades suur probleem. Mis see natuke siis on, tahad küsida? Aga need taimed, puud ja linnud seal arfalti kõrval hakkavad kannatama + üleliigne “mugav” liiklus. Juba praegu nendel grillaladel olen näinud, kuidas linnud laulavad ja siis lastakse mingit mega kõva mürtsu peale. Mõne koha eripära võiks ikkagi talletada ja hoida.

    Kui inimene tahab, siis ta liigub, kui on töö, siis teeb tööd. Puude ja loomade maha raiumine !!kaitsealal!! selleks, et mõni “mugav” inimene äkki oma keha rohkem liigutama hakkab, sorry: Küll läheb gym’i kui vajadust näeb või reaalselt kõnnib talle meeldivasse asfaltiga terviserajale. Kes juba seda kohta armastavad, armastavad seda, ärge võtke seda neilt ära.

    Üks väga hea lause ühelt kommenteerijalt petitsiooni lehel: **Oluline on linnaliiklusesse tuua rohkem püsivat haljastust, mitte seda olemasolevast metsast ära võtta.**

Leave a Reply