Värske Gallupi küsitluse järgi on eelmise aasta seisuga Eestis venelasi ainult 21%, veel 2021. aastal neid oli 30%. Ehk kohalikud slaavi päritolu inimesed massiliselt keelduvad ennast venelasteks nimetama. Mis rahvus neil nüüd on, Gallup ei seleta, aga ju siis paljud otsustasid ennast eestlastena määratleda. Lühidalt: pärast sõja algust muulaste assimileerumine on saanud hoo sisse. Hea uudis, eks ju.

[https://news.gallup.com/poll/505793/empire-twilight-russia-loses-support-own-backyard.aspx](https://news.gallup.com/poll/505793/empire-twilight-russia-loses-support-own-backyard.aspx)

https://preview.redd.it/9i826ofeo62b1.png?width=1147&format=png&auto=webp&v=enabled&s=ad68dfe51592dc167efedb584ea560cc0921f706

7 comments
  1. Eks varsti saan samuti olla eestlane ka paberite järgi 🙂 Tublid.

    Üks inimene kirjutas siin sügisel, et “tulevikus võiks Eesti elanikkonnas olla 90% eestlastest”, ja nüüd saan aru, mida ta silmas pidas.

    Kui inimene kolib nt Prantsusmaale, võib ta olla “Prantsusmaal elav eestlane/venelane” või “eesti/vene päritolu prantslane”. Need on kaks suurt vahet. Veel üks näide – kui sinult küsitakse reisil, kust sa pärit oled, kas sa nimetad oma sünniriiki või seda riiki, kus oled kaua elanud ja millega sa tunned emotsionaalset sidet?

    (Mu näide on võibolla veidi teistsugune, aga kui mina integreerusin, miks seda ei tee need, kes on Eestis sündinud ning on lihtsalt slaavi juurtega, mis pmst ei määra mitte midagi, peale emakeele ja näojoonte?)

  2. Mina olen üks nendest inimestest. Sündisin Eestis venekeelsesse perekonda. Isa pool on Venemaalt pärit, ema poolt vanaisa eestlane, kuigi rääkis igapäevaselt kodus vene keelt. Ema-isa, vanaemad-vanaisad, onud-tädid, kõik rääkisid vene keelt. Esimesed sõbrad rääkisid vene keelt. Eesti keele sain suhu lastehoius, lasteaias ja seejärel koolis (vanemad lasid valida, kas lähen eesti või vene kooli, valisin eesti kooli).

    Kodus kasvasin pigem venekeelses kultuuriruumis, eestikeelseid telesaateid, filme, muusikat, raamatuid kodus ei tarbitud.

    Olen terve elu pidanud ennast venelaseks, kuigi viimased 15 aastat põhiline sõprusringkond on põhiliselt eestlased.

    Pärast eelmise aasta veebruari, vastates järjekordsele Kantar Emori küsimustikule ning jõudes sugu-vanus-rahvus-elukoht küsimuste juurde, jäin esimest korda rahvuse juures mõtlema, et miks ma ennast siis ikkagi venelaseks pean. 99% igapäevaelus suhtlen eesti keeles. Vene keeles põhiliselt ainult oma vanemate ja suguvõsaga. Naise kaudu olen rohkem kursis eestikeelse televisiooni/muusikaga jms. Loen eestikeelseid uudiseid. Kremli propagandat ei usu, kahe käega Ukraina võidu poolt. Ajateenistuse läbinud Eesti Kaitseväes, töötan riigi heaks. Vajadusel valmis relv käes oma sünnimaad ja pere kaitsma. Vanaisa kaudu eesti juured ka olemas. Märkisingi rahvuseks eestlane. Järgnevate päevade jooksul uuendasin vastavalt oma CV-d ja rahvastikuregistris ütluspõhiseid andmeid.

    Kuigi Eesti ei ole tehniliselt minu isamaa (isapoolne suguvõsa pärit Venemaalt), on Eesti minu maa.

Leave a Reply