“They copied our whole fucking flow, building for building, arch for arch.”
Kõige tähtsam – kumb on suurem?
“Leedukad panid idee pihta
Tehniliselt on arhitekt Alar Kotli arhitektuurikonkursi võidutöö väga innovatiivne. Kuigi laulukaare trossidel rippkatusel on maailmas eeskujusid (nt Matthew Nowicki Raleigh Arena 1949–1952), on Tallinna laululava kõlaekraan sellegipoolest üks esimesi õnnestunud sadulakujulisi rippkatuseid üldse ning esimene osaliselt toetamata kontuuriga rippkonstruktsioon maailmas.
Algselt pidi laulja suu metafoorina mõistetav katuseäär olema betoonist ja teravaservaline, kuid ehituse käigus asetati see osaliselt betooni täis pumbatud terastoruga, et tagada betoonkaare väändejäikus. Seetõttu on laulukaart naljatades nimetatud ka neegrihuuleks, pardinokaks või konnasuuks.
Nuriseda võib ka selle üle, et laululava rippkatus sai liiga väike – see ei suuda suurt osa lauljatest ära varjata ja jääb liiga väikseks ka selleks, et helivoogu võimendada, kuid ei rahaliselt ega tehniliselt poleks tollal suuremat katust ehitada suudetud.
Korralikku pahameelt tekitas asjaosalistes, et Eesti Projekti jooniseid kasutati Tallinna laululavaga peaaegu samaaegselt ehitatud Vilniuse laululava juures.
Kuna leedulased suutsid oma laululava “paremini müüa”, pääses nende koopia rahvusvahelisse pressi enne Eesti originaali, ning NL-i rahvamajanduse saavutuste näitusel premeeriti leedukaid väikese kuldaurahaga. Eestlased ei jätnud aga asja niisama, esitasid protesti ja võitlesid endale kätte teenitud suure kuldauraha.”
8 comments
Jah, sest Tallinn on eraldi seisev riik. Vähemalt tartlasena on küll siuke tunne, et Tallinn on mingi hoopis teine riik, aga mitte Eesti
Postitus sai “Huumor” flairi külge aga päriselt ka pole see pilt tehtud Eestis. 😅
Leedu Vingio pargis?
Inimesed avastavad enda jaoks mõistet “tüüpprojekt”.
Tallinnas on sama nurga vaade selline:
​
https://preview.redd.it/0j28gnew314b1.png?width=2048&format=png&auto=webp&v=enabled&s=8e45102e6b01daf855e574ff24fd8ec48956b595
“They copied our whole fucking flow, building for building, arch for arch.”
Kõige tähtsam – kumb on suurem?
“Leedukad panid idee pihta
Tehniliselt on arhitekt Alar Kotli arhitektuurikonkursi võidutöö väga innovatiivne. Kuigi laulukaare trossidel rippkatusel on maailmas eeskujusid (nt Matthew Nowicki Raleigh Arena 1949–1952), on Tallinna laululava kõlaekraan sellegipoolest üks esimesi õnnestunud sadulakujulisi rippkatuseid üldse ning esimene osaliselt toetamata kontuuriga rippkonstruktsioon maailmas.
Algselt pidi laulja suu metafoorina mõistetav katuseäär olema betoonist ja teravaservaline, kuid ehituse käigus asetati see osaliselt betooni täis pumbatud terastoruga, et tagada betoonkaare väändejäikus. Seetõttu on laulukaart naljatades nimetatud ka neegrihuuleks, pardinokaks või konnasuuks.
Nuriseda võib ka selle üle, et laululava rippkatus sai liiga väike – see ei suuda suurt osa lauljatest ära varjata ja jääb liiga väikseks ka selleks, et helivoogu võimendada, kuid ei rahaliselt ega tehniliselt poleks tollal suuremat katust ehitada suudetud.
Korralikku pahameelt tekitas asjaosalistes, et Eesti Projekti jooniseid kasutati Tallinna laululavaga peaaegu samaaegselt ehitatud Vilniuse laululava juures.
Kuna leedulased suutsid oma laululava “paremini müüa”, pääses nende koopia rahvusvahelisse pressi enne Eesti originaali, ning NL-i rahvamajanduse saavutuste näitusel premeeriti leedukaid väikese kuldaurahaga. Eestlased ei jätnud aga asja niisama, esitasid protesti ja võitlesid endale kätte teenitud suure kuldauraha.”
https://epl.delfi.ee/artikkel/51018443/45-aastane-tallinna-lauluvaljak-sundides-erakordselt-leidlik-ja-modernne
Maarjamaal?