**Riik astub samme võru keelele õigusliku staatuse andmiseks.**
Kuigi võrumaalastel põlisrahva staatust ega sellega kaasnevat autonoomiat loota ei ole, on esmaseid arenguid võru keele osas. Võru keele tunnustamisele andis hiljuti oma toetuse ka Eesti keelenõukogu.
Võrokeste kongress võttis aprillis vastu deklaratsiooni, et võru keel on Vana-Võromaa põliskeel, võrokeste põline emakeel ja identiteedi peamine alus. Võrokesed leidsid, et võru keel ei ole eesti keele murre, murdekeel ega piirkondlik erikuju, ja avaldasid soovi, et võru keelt käsitletaks keeleseaduses ja rahvastikuregistris omaette keelena.
Ühtlasi sooviti, et kohalikel elanikel võimaldataks võru keelt määratleda oma emakeelena.
Haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik märkis täna Delfile, et 15. mail toimus istung valitsust nõustava Eesti keelenõukoguga, mille ettepanekuid hakatakse lähemal ajal arutama nii kultuuri- kui ka siseministeeriumiga.
„Me lähtume keelenõukogu soovitustest analüüsida lõunaeesti keelte (võro ja seto) seisundit ning töötada välja ettepanekud neile õigusliku staatuse leidmiseks,“ kinnitas Kõverik. „Täpsemaid vastuseid saame aga anda siis, kui on valminud keelevaldkonna õiguslik analüüs.“
**Võrokesed kohtusid riigiga**
Võrokeste kongressi eestvedaja Ülle Kauksi ütles täna Delfile, et ühes Võru instituudi direktori Rainer Kuubaga kohtuti hiljuti haridusministeeriumi ametnikega, et sealseid muresid arutada. „Nad võtsid teadmiseks meie soovi, et paikkondlikud keeled leiaks senisest rohkem kajastust ka õppekavades,“ ütles Kauksi Delfile.
„On lihtsalt hästi tähtis, et kõik ajaloolise Võrumaa kihelkondade lapsed saaksid juba lasteaias võru keelest aimu. Ja et võru keel lihtsalt ära ei kaoks, vajab see tunnustust,“ selgitas võrokene.
Tema sõnul toimus neil hiljuti kohtumine ka riigikogu Kagu-Eesti toetusgrupiga. „Kogu meie koosolek oli võrukeelne, oli väike infovahetus ja nõupidamine. Toetusgrupi poolt võeti vastu toetusavaldus,“ rõõmustas Kauksi.
Ta leidis, et kui võru keel saab lõpuks riikliku tunnustuse, hoogustub ka inimeste naasmine kodukanti. „Just selleks, et ka oma lastele võrokeste kultuuri edasi anda,“ selgitas Kauksi. „Tänasel päeval põlvest-põlve mudel ei toimi, sest lapsed ja vanavanemad elavad tihtipeale üksteisest kaugel. Ja seetõttu on aina tähtsam keelega kokkupuutumine nii lasteaedades, koolides kui ka huviringides.“
See on riigi poolt hindamatu kompensatsioon Nursipalu eest, nii et saate oma Võro keele tunnustamise ja rohkem kompi ei saa
Järgmiseks soovivad Eesti riigist eralduda.
Mind ennast ajas selles artiklis kõige rohkem muigama see lõik, kus Ülle Kauksi ütleb, et kui võru keel saab riikliku tunnustuse, siis hakkab rahvas murdu tagasi Võrumaale kolima.
Hea!
Tegelikult on kurb lugeda neid ironiseerivaid kommentaare, et höhh, nüüd tahate oma riiki või setude vastu sõjakäiku. Jah, eks anna Nursipalu seemal sõna võtnud šamaanid ja elukutselised pildilpüsijad selleks ja mõnevõrra õigustust.
Samas: võru keel ei ole tõesti eesti keele murre. See ei ole eraldunud eesti algkeelest vms. Võru keel on üks lõunaeesti keele variant. Lõunaeesti keel on samasugune läänemeresoome keel nagu soome või lüüdi või isuri või vepsa või eesti. Ainult et viimase paari aastasaja jooksul on lõunaeesti keeled, eriti mulgi ja tartu, aga viimasel ajal ka võru ja setu, väga väga tugevalt eesti keelest mõjutatud. Ka Kauksi Üllet kuulates võiks ju öelda, et “ma saan aru küll, järelikult on murre”. Noh, see on nö uusvõru keel. Sõnavara on tal endiselt rikkalik, aga hääldus on väga eestipärane.
TLDR: jah, pisut võib inimeste tõttu irvitada, aga võru keel ongi eraldi keel
7 comments
**Riik astub samme võru keelele õigusliku staatuse andmiseks.**
Kuigi võrumaalastel põlisrahva staatust ega sellega kaasnevat autonoomiat loota ei ole, on esmaseid arenguid võru keele osas. Võru keele tunnustamisele andis hiljuti oma toetuse ka Eesti keelenõukogu.
Võrokeste kongress võttis aprillis vastu deklaratsiooni, et võru keel on Vana-Võromaa põliskeel, võrokeste põline emakeel ja identiteedi peamine alus. Võrokesed leidsid, et võru keel ei ole eesti keele murre, murdekeel ega piirkondlik erikuju, ja avaldasid soovi, et võru keelt käsitletaks keeleseaduses ja rahvastikuregistris omaette keelena.
Ühtlasi sooviti, et kohalikel elanikel võimaldataks võru keelt määratleda oma emakeelena.
Haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik märkis täna Delfile, et 15. mail toimus istung valitsust nõustava Eesti keelenõukoguga, mille ettepanekuid hakatakse lähemal ajal arutama nii kultuuri- kui ka siseministeeriumiga.
„Me lähtume keelenõukogu soovitustest analüüsida lõunaeesti keelte (võro ja seto) seisundit ning töötada välja ettepanekud neile õigusliku staatuse leidmiseks,“ kinnitas Kõverik. „Täpsemaid vastuseid saame aga anda siis, kui on valminud keelevaldkonna õiguslik analüüs.“
**Võrokesed kohtusid riigiga**
Võrokeste kongressi eestvedaja Ülle Kauksi ütles täna Delfile, et ühes Võru instituudi direktori Rainer Kuubaga kohtuti hiljuti haridusministeeriumi ametnikega, et sealseid muresid arutada. „Nad võtsid teadmiseks meie soovi, et paikkondlikud keeled leiaks senisest rohkem kajastust ka õppekavades,“ ütles Kauksi Delfile.
„On lihtsalt hästi tähtis, et kõik ajaloolise Võrumaa kihelkondade lapsed saaksid juba lasteaias võru keelest aimu. Ja et võru keel lihtsalt ära ei kaoks, vajab see tunnustust,“ selgitas võrokene.
Tema sõnul toimus neil hiljuti kohtumine ka riigikogu Kagu-Eesti toetusgrupiga. „Kogu meie koosolek oli võrukeelne, oli väike infovahetus ja nõupidamine. Toetusgrupi poolt võeti vastu toetusavaldus,“ rõõmustas Kauksi.
Ta leidis, et kui võru keel saab lõpuks riikliku tunnustuse, hoogustub ka inimeste naasmine kodukanti. „Just selleks, et ka oma lastele võrokeste kultuuri edasi anda,“ selgitas Kauksi. „Tänasel päeval põlvest-põlve mudel ei toimi, sest lapsed ja vanavanemad elavad tihtipeale üksteisest kaugel. Ja seetõttu on aina tähtsam keelega kokkupuutumine nii lasteaedades, koolides kui ka huviringides.“
See on riigi poolt hindamatu kompensatsioon Nursipalu eest, nii et saate oma Võro keele tunnustamise ja rohkem kompi ei saa
Järgmiseks soovivad Eesti riigist eralduda.
Mind ennast ajas selles artiklis kõige rohkem muigama see lõik, kus Ülle Kauksi ütleb, et kui võru keel saab riikliku tunnustuse, siis hakkab rahvas murdu tagasi Võrumaale kolima.
Hea!
Tegelikult on kurb lugeda neid ironiseerivaid kommentaare, et höhh, nüüd tahate oma riiki või setude vastu sõjakäiku. Jah, eks anna Nursipalu seemal sõna võtnud šamaanid ja elukutselised pildilpüsijad selleks ja mõnevõrra õigustust.
Samas: võru keel ei ole tõesti eesti keele murre. See ei ole eraldunud eesti algkeelest vms. Võru keel on üks lõunaeesti keele variant. Lõunaeesti keel on samasugune läänemeresoome keel nagu soome või lüüdi või isuri või vepsa või eesti. Ainult et viimase paari aastasaja jooksul on lõunaeesti keeled, eriti mulgi ja tartu, aga viimasel ajal ka võru ja setu, väga väga tugevalt eesti keelest mõjutatud. Ka Kauksi Üllet kuulates võiks ju öelda, et “ma saan aru küll, järelikult on murre”. Noh, see on nö uusvõru keel. Sõnavara on tal endiselt rikkalik, aga hääldus on väga eestipärane.
TLDR: jah, pisut võib inimeste tõttu irvitada, aga võru keel ongi eraldi keel
VÄÄLLLAS KÜLMETASS …. NING ÕUES SATTAS LUMMÕ…..
ÜTTLE MULLE…
OMA TELEFONINUMBER.