See ei ole ju reaalne???

14 comments

1. Kurat, vihale ajab selline vingumine. See “not in my backyard” mentaliteet. Ärge pidurdage riigi arengut ja see kõrgepingeliin on julgeoleku mõttes väga vajalik. Kas ühe inimese vingumine on siis tähtsam kui ülejäänud 1,3miljoni inimese energiakindlus?

2. Kahjuks ei saa täisartiklit lugeda kuna teenin alla keskmise. Küll aga tegelikult peaks saama peremees seda vaidlustada ning kui see pingeliin jääbki tema maapeale ning talle on seda sinna “peale sunnitud” siis on alust selle eest münte küsida.

   Edit: Ei taha väga uskuda, et antud inimest on “sunnitud” sellisesse olukorda, pingeliinide paigaldus on reeglina kooskõlastatud maa omanikega. Pingeliine nihutada paarkümmend meetrit ühele või teisele poole võib mõjutada tervikuna seda pilti päris palju.

   Oletame, et seda masti hakatakse nihutama nüüd ühe inimese pärast 20 meetrit maantee suunas, see tähendab nüüd vähemalt 1 kuu aja pikkust ehitustööd sinna juurde arvesta sisse need kulud selle ümbertõstmiseks, elektrit seal kandis teatud aeg ei ole ning areng jälle seisab. Enam kui kindel ka selles, et kui nüüd reaalselt seda ümbertõstetame hakatakse siis tuleb raudselt uus artikkel seoses selle sama vanamehega, et talle nüüd ei meeldi, et seal lähedal ehitatakse kuna ta ei saa magada.

   Paraku siin maailmas ei käi asjad 1 inimese soovide järgi ja nii on.

3. Vaatasin huvi pärast Google Mapsist seda kohta. Tänavavaade aastast 2011 näitab, et see kõrgepingeliin jooksis juba siis taluõue lähedalt (mitte läbi).

   Küsimus on seega selles, kas Elering võib panna uue posti **vana** kohale.

   Elering selgitas artiklis, et tegu on riiklikult olulise liiniga ja seda liinikoridori ei muudeta. Mul on kuri kahtlus, et Maaleht on jälle kirjutanud väga ühepoolse loo klikkide püüdmiseks. *Not nice.*

4. Vandenõuteooria. Mingi Eleringu boss on raudselt naaber ja selle bossi vingumine, et “post ei tule tema ka maa peale” jääb saladuseks, aga sellega arvestatakse väga püüdlikult.

5. Mul ei ole kõrgepingeliin aga mitu tava posti õuel. Keegi neid liigutada ei taha ja ka talumistasu ei maksta 🤷‍♀️

6. viiks vanarauda kui juba mulle kodu toodi

7. Kas Elering koormatise eest ei maksa siis?

8. Isiklik traagika on vastik – lisaks veel taasohvristamine, kuivõrd alguses tegi selle liigutuse Nõukogude Liit.

   Okei.

   Aga samas taandub see vist küsimusele, et perekond arvab, et see on neile kahjulik. Ehk siis tavaline Eesti “kõik, millest ma aru ei saa, on ohtlik” suhtumine, “kunagi-keegi-ütles-et-miski-tekitab-vähki-ja-mind-enam-ümber-ei-veena” ja korrelatsiooni põhjuslikkusega segi ajamine.

   [Ei ole mingit põhjust arvata, et kõrgpingeliinid (ega ka magnetid või magnetväli – kusjuures seda kõike saab ju ka mõõta…) tekitavad vähki,](https://www.cancer.gov/about-cancer/causes-prevention/risk/radiation/electromagnetic-fields-fact-sheet) nii et selle perkonna rasked läbielamised on lihtsalt saatuse täringuviske tagajärg.

9. siis kui oled kõva vend ja tutvusi ja pappi oleks see ammu juba liigutatud.

   Kui oled lihtne eesti kodanik saad sumpsi.

10. Mitte just oivaline ajakirjandus, kahjuks pole see Maalehe puhul üllatav.

    Täpselt samasuguses irisevas toonis saaks kirjutada täiesti teisipidi artikli, et näe, ühel mehel on viimased 70 aastat kõrgepingeliini post olnud tema maa peal, aga nüüd korraga kõrges eas hakkas jonnima ja kas nüüd selle ühe vanamehe pärast peaks riik mitmeid aastaid ja miljoneid eurosid kulutama, et liinikoridori muutmine ette võtta (selle peale avastaks veel kümned, kui mitte sajad maaomanikud, et nõuaks ise ka midagi) ning seepärast on takistatud meie lahtiühendamine vene elektrisüsteemist.

    Ja muuseas öeldakse artikli lõpus, et ahjaa, riigikohus ei võtnud menetleda ehk lõplikult on selge, et see post sealt kusagile ei lähe.

11. Tra mida see post häirib, las ta kurat seisab kui tahab. Mul oleks just uhke tunne kui mingi riikliku tähtsusega post mu aias seisaks

12. *Lihtne inimene riigi vastu: kõrgepingeliini mast keset taluõue tulebki ära kannatada*

    Tartu–Valmiera kõrgepingeliinil, mis aitab Eesti siduda lahti Venemaa elektrisüsteemist, on välja vahetamata veel üks mast. See asub Kure-Ratniku taluõues ning taluperemees üritab kohtu abil sundida Eleringi selle sealt välja viima. Aga kas lihtne inimene saab riigi vastu?

    Silja Lättemäe
    08.06.2023, 01:04

    _„Kui te ei saa seda liini nihutada, nihutage siis minu hooned mastist kaugemale,“ pahandab Kure-Ratniku talu peremees Heino Kurg._
    _FOTO: Sven Arbet | Delfi Meedia_

    „Mina ei taha muud midagi kui ainult seda, et minu tervist rohkem ei rikutaks!“ põrutab Kure-Ratniku talu peremees Heino Kurg. Ta on üle 70 aasta vana ja tema ainsaks sooviks on see, et viidagu kõrgepingemast tema taluõuest minema – vähemalt paarkümmend meetrit kaugemale.

    Kauni Lõuna-Eesti kuppelmaastiku keskel Valgamaal Priipalu küla lähistel avaneb tõepoolest võimas vaatepilt: kõrgepingeliinid, mis peaksid peagi Eesti energiavõrgu Venemaast lahti siduma, kulgevad väärikas rahus sirgjooneliselt läbi kuppelmaastiku.

    Aga üks väike talu oma hoonetekobaraga on veidral kombel otsapidi otse mastide-liinide kaitsevööndisse jäänud. Tavaloogika ütleb, et avaral väljal ruumi ju on – võiks selle ühe masti, mis taluõues seisab, nihutada paarkümmend meetrit talumajast kaugemale maantee poole.

    _Osa Kure-Ratniku taluhooneid Õlatu külas Valgamaal jääb elektriliinile liiga lähedale._
    _FOTO: Sven Arbet | Delfi Meedia_

    Aga ei!

    Kure-Ratniku talus käib selle masti või posti ümber juba aastaid kui tants aurukatla ümber – küll on voorinud siia Eleringi ametnikud, elektrikud, lisaks politsei ja kohtutäiturid. Kohtuveskid jahvatavad teemat juba mitu aastat ning hetkeseisuga on vaidlus Eleringi ja tavainimese vahel jõudnud riigikohtusse. Kohtuvaidlustesse on osapooled matnud kümneid tuhandeid eurosid.

    „Meie seis on kehv, sest see talu, kus isa elab, on üks väheseid kohti üldse Eesti Vabariigis, kus see post on keset õue – kõik need traadid ja asjad on meile niivõrd lähedal,“ ütles Kure-Ratniku talu perepoeg Aare Kurg. Ta pole rahul, et Elering tahab just vana posti koha peale uue paigaldada ega soovi muud lahendust leida.

    Eleringist anti teada, et Aare Kurega on neil käimas mitu kohtuvaidlust, mille sisuks on kokkuvõtlikult küsimus, kas Eleringil on õigus sellisel kujul elektriliini uuendada või mitte.

    „Ühes vaidluses oleme läbinud kaks esimest kohtuastet. Teise astme kohus asus Eleringi poolele ning härra Kurg viis selle edasi riigikohtusse. Riigikohus võttis asja hiljuti menetlusse, kuid sisulist arutelu pole veel toimunud,“ selgitati Eleringist.

    *Takistavad uue masti püstitamist*

    „Mulle ei tasu küll rääkida, et kõrgepingeliin on ohutu, sest magnetväli on hästi suur,“ ütleb peremees Heino Kurg. Lisades vaikselt, et tema abikaasa on juba kaks korda vähki põdenud ja tal endal on ka sellise elektrivälja sees elamisest närvid täiesti läbi.

    Kõrgepingeliini koduõuel on ta pidanud taluma viiskümmend aastat. Sügaval Vene ajal pandi 30 meetri kõrgune rauast mast nende õue üles ja rahvalt ei küsitud siis midagi. Praegu teeb pererahva meele mõruks see, et kui mõned aastad tagasi hakati rekonstrueerima Tartu–Valmiera kõrgepingeliini, siis selle asemel, et uus mast nende taluõuest kaugemale nihutada, otsustas AS Elering uue masti paigaldada täpselt samale kohale Kure-Ratniku õue.

    Uuel mastil tuleks 12 meetrit kõrgust juurde ja laiust samuti, 40meetrise masti puhul laieneb ka elektri- ja magnetväli. Peremehe sõnul on mastist sauna ja teiste abihooneteni 12 meetrit ning kui mast peaks kukkuma, jõuaks see ka elumaja riivata.

    _Uus mast võtaks rajamisel juurde nii kõrgust kui laiust, mida tähistab maasse löödud väike piiripost._
    _FOTO: Sven Arbet | Delfi Meedia_

    „Kui see post peaks minu maja poole kukkuma, siis riivab ta minu elumaja,“ toob näiteid Kure-Ratniku talu peremees Heino Kurg. Lisades, et ainus boonus oleks siis see, et ta põleb ise ka sellest elektrilöögist koos majaga maha. Ja matuseid poleks vajagi.

    „Mina ei lubanud Eleringil vana masti uuega asendada,“ teatab perepoeg Aare Kurg, sest elektrikud tahtsid uue masti täpselt samale kohale püstitada. Ja ehkki tuldi isegi politseiga nende õue peale, ei hakatud uut masti püstitama, kuna kinnistu omanikud olid sellise tegevuse vastu. Aare Kurg on oma sõnul kulutanud advokaatidele juba paarkümmend tuhat eurot, aga lubab võidelda lõpuni.

    Praegu on sellel mastil üksnes juhtmed uuendatud, uue paigaldus ootab vaidluste lõpuni.
    Riiklikult olulist liini ei muudeta

    ASi Elering kommunikatsioonijuhi Ain Kösteri sõnul asub Kure-Ratniku talu elumaja ehk taluhoone väljaspool kaitsevööndit ehk liini teljest rohkem kui 40 meetri kaugusel. Kaitsevööndisse jääb osa kõrvalhooneid. Köster selgitas, et Tartu–Valmiera liini tööde puhul on tegu olemasoleva liini rekonstrueerimisega. See tähendab, et liini koridor/trass ei muutu ja väljavahetatud mastid asuvad samades kohtades mis varem.

    „Kui me oleks pidanud masti nihutama, oleks see tähendanud liinikoridori muutmist ning läbida tulnuks kogu trassi ulatuses Tartust Läti piirini kogu asjaajamine, mis käib kaasas uue liini ehitusega,“ selgitas Eleringi esindaja. Lisades, et kõige väiksema mõjuga nii inimestele kui loodusele ning ka kõige odavam Eesti maksumaksja ja elektritarbija jaoks on see, et igasugune taristu, olgu selleks elektriliin või näiteks raudtee või maantee, asub seal, kuhu see on juba ehitatud.

    „Nii Tartu–Valmiera liin kui ka selle kõrval paiknev Viru–Tsirguliina liin on sünkroniseerimise suurprojekti jaoks kriitilise tähtsusega. Need mõlemad ühendused Lätiga tuleb uuendada, et saaksime end Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendada ja ühineda Euroopa elektrisüsteemiga,“ tõi ta esile selle projekti olulisuse.

    „Vene võrgust lahti ühendamine on energeetikas sama tähtis, kui oli omal ajal Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATOsse,“ rõhutas Ain Köster. „Kui vaidlused lahenevad Eleringile soodsalt, võib kõne alla tulla ka kõnealuse masti asendamine uuega.“ Praegu kannab konkreetne mast vahetatud juhtmeid, nii et uuenevat liini saab siiski kasutada.

    Selle nädala algul otsustas Riigikohus mitte võtta menetlusse Kurgede kassatsioonkaebust. Seega jõustub nüüd lõplikult Tartu Ringkonnakohtu kevadine otsus, et maaomanikul säilib taristu talumise kohustus ka siis, kui taristu rekonstrueeritakse.

    _Lisalugu_
    *Elektrisüsteemid liituvad Mandri-Euroopaga*

    Elering on alustanud tegevusi, et riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks ühendada Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liituda Mandri-Euroopa elektrivõrguga ja vastava sagedusalaga. Kuna sünkroniseerimine on kolme Balti riigi ja Poola ühine jõupingutus, siis on oluline, et vajaminevad projektid valmiksid kõikides riikides vastavalt kokkulepitud ajakavale.

    Elering rekonstrueerib võimsad 330kilovoldised elektriliinid, mis algavad Narva piirkonnast ja suunduvad Valga lähistel Lätti. Sarnased tugevdused tehakse ka Läti ja Leedu elektrisüsteemides.

    Esimene Eesti–Läti ühendus, mis koosneb kahest läbi Eesti kulgevast kõrgepingeliinist, on kohe täielikult rekonstrueeritud ja töösse tagasi minemas. 2020. aastal valmis lisaks kahele rekonstrueeritavale ühendusele ka täiesti uus Eesti ja Läti vaheline ühendus.

    Sünkroniseerimine läheb Balti riikidele ja Poolale kokku maksma ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on 298 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni seatud kõrge prioriteetsuse tõttu rahastatakse projekte maksimaalse 75% ulatuses Connecting Europe Facility (CEF) vahenditest. Ülejäänud 25% vajaminevatest investeeringutest tagatakse Eestis Ülekoormustulu Fondist (ÜKT).

    Allikas: AS Elering

13. Kui liin tervikuna rekonstrueeriti, saanuks kõrvalepõike teha üsna kergelt.

    Kui pandi tuima ja tõsteti panuseid, siis pärast liini vahetamist üht masti kõrvale tõsta – tõesti raske. Nurgamastid on tõenäoliselt teistsugused, kui otse jooksva liini mastid.

    Aga: mäng on tema jaoks kahjuks kaotatud.

    > Selle nädala algul otsustas Riigikohus mitte võtta menetlusse Kurgede kassatsioonkaebust. Seega jõustub nüüd lõplikult Tartu Ringkonnakohtu kevadine otsus, et maaomanikul säilib taristu talumise kohustus ka siis, kui taristu rekonstrueeritakse.

14. Skill issue