Ma pooldan harjutusväljade laiendamist, aga ka pooldan õiglast kompenseerimist nendele inimestele, kelle maadel seda laiendatakse
“Selle vastu on keskmisest sagedamini 50-64-aastased, Kirde-Eestis elavad, töötud või madala sissetulekuga inimesed.”
Venkud on vastu, milline üllatus
> Muust rahvusest vastajatest oli harjutusväljade laiendamise poolt vaid 22 protsenti ja vastu lausa 69 protsenti.
Oi näe, välismaalased muretsevad hirmsasti Võrumaa looduse pärast….
Mitmeid kümneid aastaid on Võrumaa olnud lihtsalt üks suvaline ääremaa, kuhu keegi vabatahtlikult minna ei tahtnud. Ja nüüd järsku Nursipalu laienemisega läheb see kõigile nii korda. Et oi kuidas meile ikka Võrumaa meeldib ja see kultuur ja kõik muu.
Täpselt nagu maakoolidega, mitte kedagi need ei huvitanud ja nüüd kui hakatakse neid sulgema siis järsku, oi kuidas me tahame seda sälitada ja see ikka meie pärand ja kultuur.
Kui Nurspialu kandis harjutusvälja ei laienda, siis võib mõne(kümne) aasta pärast seal hoopis lahinguväli olla. Jääd samamoodi oma varast ilma, ainult et keegi kompensatsiooni ei maksa.
Nõuka mentaliteediga venelased on üks asi, end panid rohkem imestama need kampsunites onud, kes Tallinnast kohapeale sõitsid, et seal protestida. Väga tore ju, järelikult need samused tolgused suudavad siis ise kaitsevõime, oma panustega tasa teha, selle puudujäägi mis nende vastuseisust tekkida võib. Raudselt on need tüübid kohal, kui sõjaks peaks minema :S /s
Ma aga küsin – mis kasu on harjutusväljade laiendamisest, kui harjutatakse samu asju? Mida muudab asukoht, kui harjutajad pole seal vabatahtlikult ja kogemata lasevad jälle üksteisele tagumiku? On kaug-pommitamisest Eestile üldse kasulik? Kas reaalse sõja puhul poleks enamus tegevust koondatud linnade ümber, ehk peaks harjutama linnalahinguid ja taktikat?
Harjutamine on lahe aga on sellest kasu, kui seal viibijad ei ole seal vabatahtlikult, ei huvitu üldse sellest tegevusest ega tehnikast ning kuu pärast ei mäleta enam midagi? On mõtet ühe hoobiga vanainimesed oma kodudest minema peksta, et kunagi 10, 20 aasta jooksul seal miskit valmiks ja tehtaks? Ei saa siis paremini planeerida ja alustada väiksema alaga ja jooksvalt laiendada? Tundub nagu tavaline Eesti suure hurraaga tulnud idee ja siis reaalsus on see, et kümme aastat hiljem pole ikka mitte sittagi tehtud. Nii palju kui ma plaanidest näinud olen, siis on planeeritud mingi viis lasketiiru ja abihooned?
7 comments
Ma pooldan harjutusväljade laiendamist, aga ka pooldan õiglast kompenseerimist nendele inimestele, kelle maadel seda laiendatakse
“Selle vastu on keskmisest sagedamini 50-64-aastased, Kirde-Eestis elavad, töötud või madala sissetulekuga inimesed.”
Venkud on vastu, milline üllatus
> Muust rahvusest vastajatest oli harjutusväljade laiendamise poolt vaid 22 protsenti ja vastu lausa 69 protsenti.
Oi näe, välismaalased muretsevad hirmsasti Võrumaa looduse pärast….
Mitmeid kümneid aastaid on Võrumaa olnud lihtsalt üks suvaline ääremaa, kuhu keegi vabatahtlikult minna ei tahtnud. Ja nüüd järsku Nursipalu laienemisega läheb see kõigile nii korda. Et oi kuidas meile ikka Võrumaa meeldib ja see kultuur ja kõik muu.
Täpselt nagu maakoolidega, mitte kedagi need ei huvitanud ja nüüd kui hakatakse neid sulgema siis järsku, oi kuidas me tahame seda sälitada ja see ikka meie pärand ja kultuur.
Kui Nurspialu kandis harjutusvälja ei laienda, siis võib mõne(kümne) aasta pärast seal hoopis lahinguväli olla. Jääd samamoodi oma varast ilma, ainult et keegi kompensatsiooni ei maksa.
Nõuka mentaliteediga venelased on üks asi, end panid rohkem imestama need kampsunites onud, kes Tallinnast kohapeale sõitsid, et seal protestida. Väga tore ju, järelikult need samused tolgused suudavad siis ise kaitsevõime, oma panustega tasa teha, selle puudujäägi mis nende vastuseisust tekkida võib. Raudselt on need tüübid kohal, kui sõjaks peaks minema :S /s
Ma aga küsin – mis kasu on harjutusväljade laiendamisest, kui harjutatakse samu asju? Mida muudab asukoht, kui harjutajad pole seal vabatahtlikult ja kogemata lasevad jälle üksteisele tagumiku? On kaug-pommitamisest Eestile üldse kasulik? Kas reaalse sõja puhul poleks enamus tegevust koondatud linnade ümber, ehk peaks harjutama linnalahinguid ja taktikat?
Harjutamine on lahe aga on sellest kasu, kui seal viibijad ei ole seal vabatahtlikult, ei huvitu üldse sellest tegevusest ega tehnikast ning kuu pärast ei mäleta enam midagi? On mõtet ühe hoobiga vanainimesed oma kodudest minema peksta, et kunagi 10, 20 aasta jooksul seal miskit valmiks ja tehtaks? Ei saa siis paremini planeerida ja alustada väiksema alaga ja jooksvalt laiendada? Tundub nagu tavaline Eesti suure hurraaga tulnud idee ja siis reaalsus on see, et kümme aastat hiljem pole ikka mitte sittagi tehtud. Nii palju kui ma plaanidest näinud olen, siis on planeeritud mingi viis lasketiiru ja abihooned?