Viimsi on nii veider koht minu arust. Ühelt poolt peaks olema nagu eliitrajoon, Tallinna-lähedane rikkurite äärelinn. Teiselt poolt lastakse kohalikku supelranda reovett, valla südames laiutab keskväljaku asemel kole katlamaja ja nüüd on puhas vesi defitsiit.
Ei saa sellest muru kastmisest aru. Endal üle hektari muru all ja kõik roheline. Tundub, et inimestel on vaja suuremaid aedasi, siis käsi ei sügele nii kiirelt niiduki järele ja veearve hakkab ka üle keskmise teenjale rahakoti pihta.
Sellepärast Pirita ongi parem
Huvitav siin lõimes ka sellist Delfi kommentaariumit näha. Justkui Viimsi oleks mingi koht, kus elavad ainult “valge x6-ga tõusikud, kes on kindlasti kuskilt raha varastanud ja kastavad evianiga muru ja kõik on nii kole nii kole vihkanvihkan”. Imelik sündroom, rahval vist mingid trigerid, mis sappi pritsima panevad, nagu Viimsi, BMW, EKRE, Tallinn. Pole see Viimsi midagi erilist, on neid samasuguseid tõusikuid nii Harkus, Raes, kesklinnas, lasnakal, Kalamajas, Koplis ja jagub neid ka igale poole mujale üle eesti. On lasnakalaadseid magalarajoone, lagunenud vanu kaluritalusid mere ääres, on üle võlli uusrikaste villasid kullast sitapottidega. Tean palju viimsikaid ja mitte ükski neist ei ole selline tõbras, kes 24/7 oma 2 hektarilist ainult muruga täidetud platsi kastaks ja mõtleks “hehehee traaa mul niii pohh naa”. Probleem ikkagi puhtalt selles, et ajal, kui detailplaneeringuid kehtestati, ei osatud arvestada, et veetarve nii suureks läheb. Ja nüüd üritatakse iga aasta see kõige kuumem periood üle elada, et ülejäänud aeg probleemi ignoreerida.
Tõmbad muru 1mm pikkuseks. Siis on nii ilus ja ei pea tihti niitma. Aga päike põletab muru ära, nii et hakkad kastma, et rohelisena hoida.
Foto aia omanikust: 🦍
Vot. Mul kummalgi pool aias muudkui niidetakse ja kastetakse siis. Tahetakse kaunist ja lühikest muru, aga siis ups, päike kuivatab. Ma niidan kõvasti harvem. Kui muru juba säärt kõditab, siis niidan, aga mitte väga lühikeseks. Kastma ei pea, sest muru on jõuline ja suudab oma kasvuga pinnas niiskust hoida. Konnad on, ritsikas, igat sorti väikelinde, kes murus peituvaid putukaid närivad. Mutid on muidugi ka, aga neile natuke kasutatud kassiliiva käiku, ning tõmbavad uttu. Aed on tahtlikult poolmetsik, loodise naturaalne ringsüsteem suudab end ise üleval pidada. Ilus on ka. Isegi aia servas õitsevad naadid. Nende all peidavad end need eelmainitud konnad kui palavaks läheb. Eesti naabrid kõrval vinguvad et nii kole aed, rikub nende viisaka vaate ära. Venelased kõrval on rahulikumad, aga ega nad ka pügavad muru ja siis lepivad kolletumisega, aga noh, neil lapsed, vbl on madalas murus vähem puugiohtu. Vanad õunapuud aias pakuvad ka murule ja peenratele pisut varju. Tore aed on.
8 comments
Võtku klaas vett vahele, terviseamet soovitab
Kraaniveega taimi kasta on big brain move ikka
Viimsi on nii veider koht minu arust. Ühelt poolt peaks olema nagu eliitrajoon, Tallinna-lähedane rikkurite äärelinn. Teiselt poolt lastakse kohalikku supelranda reovett, valla südames laiutab keskväljaku asemel kole katlamaja ja nüüd on puhas vesi defitsiit.
Ei saa sellest muru kastmisest aru. Endal üle hektari muru all ja kõik roheline. Tundub, et inimestel on vaja suuremaid aedasi, siis käsi ei sügele nii kiirelt niiduki järele ja veearve hakkab ka üle keskmise teenjale rahakoti pihta.
Sellepärast Pirita ongi parem
Huvitav siin lõimes ka sellist Delfi kommentaariumit näha. Justkui Viimsi oleks mingi koht, kus elavad ainult “valge x6-ga tõusikud, kes on kindlasti kuskilt raha varastanud ja kastavad evianiga muru ja kõik on nii kole nii kole vihkanvihkan”. Imelik sündroom, rahval vist mingid trigerid, mis sappi pritsima panevad, nagu Viimsi, BMW, EKRE, Tallinn. Pole see Viimsi midagi erilist, on neid samasuguseid tõusikuid nii Harkus, Raes, kesklinnas, lasnakal, Kalamajas, Koplis ja jagub neid ka igale poole mujale üle eesti. On lasnakalaadseid magalarajoone, lagunenud vanu kaluritalusid mere ääres, on üle võlli uusrikaste villasid kullast sitapottidega. Tean palju viimsikaid ja mitte ükski neist ei ole selline tõbras, kes 24/7 oma 2 hektarilist ainult muruga täidetud platsi kastaks ja mõtleks “hehehee traaa mul niii pohh naa”. Probleem ikkagi puhtalt selles, et ajal, kui detailplaneeringuid kehtestati, ei osatud arvestada, et veetarve nii suureks läheb. Ja nüüd üritatakse iga aasta see kõige kuumem periood üle elada, et ülejäänud aeg probleemi ignoreerida.
Tõmbad muru 1mm pikkuseks. Siis on nii ilus ja ei pea tihti niitma. Aga päike põletab muru ära, nii et hakkad kastma, et rohelisena hoida.
Foto aia omanikust: 🦍
Vot. Mul kummalgi pool aias muudkui niidetakse ja kastetakse siis. Tahetakse kaunist ja lühikest muru, aga siis ups, päike kuivatab. Ma niidan kõvasti harvem. Kui muru juba säärt kõditab, siis niidan, aga mitte väga lühikeseks. Kastma ei pea, sest muru on jõuline ja suudab oma kasvuga pinnas niiskust hoida. Konnad on, ritsikas, igat sorti väikelinde, kes murus peituvaid putukaid närivad. Mutid on muidugi ka, aga neile natuke kasutatud kassiliiva käiku, ning tõmbavad uttu. Aed on tahtlikult poolmetsik, loodise naturaalne ringsüsteem suudab end ise üleval pidada. Ilus on ka. Isegi aia servas õitsevad naadid. Nende all peidavad end need eelmainitud konnad kui palavaks läheb. Eesti naabrid kõrval vinguvad et nii kole aed, rikub nende viisaka vaate ära. Venelased kõrval on rahulikumad, aga ega nad ka pügavad muru ja siis lepivad kolletumisega, aga noh, neil lapsed, vbl on madalas murus vähem puugiohtu. Vanad õunapuud aias pakuvad ka murule ja peenratele pisut varju. Tore aed on.