Kiriku vastulöök abieluvõrdsusele. Võimalik, et uuest aastast EELK vaimulikud enam abielusid ei registreeri
by railnordica
Kiriku vastulöök abieluvõrdsusele. Võimalik, et uuest aastast EELK vaimulikud enam abielusid ei registreeri
by railnordica
11 comments
Paljud Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) vaimulikud tegutsevad ühtlasi perekonnaseisuametnikena, kuid see kord võib abieluvõrdsuse taustal muutuda. Neid vaimulikke, kes aga tulevikus laulataks samast soost paare, ähvardab kirikupoolne karistus.
Nädala eest kuulutas riigipea Alar Karis välja perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt võivad tulevast aastast abielu sõlmida kaks täisealist isikut sõltumata nende soost.
Samal päeval kogunes EELK konsistoorium ehk kirikuvalitsus, et arutada, kuidas antud olukorras käituda. Kaheksaliikmeline valitsus otsustas ühehäälselt, et vaimulikel peatatakse kuni piiskopliku nõukogu vastava otsuseni abiellumisavalduste vastuvõtmine perekonnaseisuametnikena abielude sõlmimiseks, mis toimuvad alates järgmise aasta algusest. Piiskoplik nõukogu koguneb oktoobris. „Kui piiskoplik nõukogu ei otsusta teisiti, saavad EELK vaimulikud 1. jaanuarist 2024 jätkata riiklikult registreeritud abielude laulatamist vastavalt EELK kirikuseadustikus kehtestatud nõuetele selle erisusega, et pärast 1. jaanuari 2024 ei tohi EELK vaimulikud ise enam abielusid riiklikult registreerida,“ leidis kirikuvalitsus.
Võrdleb karsklasest poemüüjaga
Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets selgitas Delfile, et 2001. aastal anti vaimulikele perekonnaseisuametnike õigused. Lihtsustatult öeldes said paarid tahtmise korral pulmad kaks-ühes, laulatuse ja registreerimise korraga. „Inimestel tekkis selge tunne, mil konkreetne abiellumise hetk on. Muidu oli nii, et perekonnaseisuametis oli üks talitus, kirikus teine,“ sõnas Luhamets. Samas nentis ta, et kolleegidele tõi see ka tööd juurde ja kokkuvõttes ei taotlenudki kõik vaimulikud endale perekonnaseisuametnike õigusi.
Praegune samm on Luhametsa kinnitusel reaktsioon seadusele, kus abielu mõistet laiendati. „Jääb muidu mulje, et kui vaimulik on riigi ametnik, siis ka otseselt ameti teenistuses, kus lubatud, et abielluvad naised ja mehed, mehed ja mehed ning naised ja naised,“ märkis ta. „Muidugi meilt keegi ei oota, vähemasti esialgu, et registreerime kõik abielud, aga peaksime selgitusi jagama.“
Ta tõi võrdluse, et kujutles end toidupoes müüjana. Ühtäkki pandaks talle selja taha ka viinapudelid, mida ta karsklasena ei pruugiks isegi ise müüa, aga küsima tuldaks. „Kui keegi võõras tuleb sisse, vaatab ikka, et näe, viinapoemüüja.“
Luhamets rõhutas, et esiti peatati ajutiselt registreerimiste vastuvõtmine, lõplik otsus aga sõltub ikkagi piiskoplikust nõukogust. Selle liikmed on peapiiskop, piiskopid, praostkondade praostid, peapiiskopi poolt kirikukogusse nimetatud kaks kaplanaatide esindajat ning kaks vaimulike konverentsi poolt kirikukogusse valitud liiget.
Kiriku silmis väärtegu
Teoorias, kui keeld kehtestatakse, on see Luhametsa sõnutsi siduv. Kui vaimulik soovib perekonnaseisuametnikuna tegutseda, on tal vaja kiriku juhtorganite soovitust, et luba saada. Seda seega ei antaks ja omapäi vaimulik tegutseda ei saaks.
Selle stsenaariumi puhul jätkaks EELK vaimulikud lihtsalt laulatamisega. Kuidas vaadataks peale sellele, kui mõni vaimulik laulataks samasoolise paari? „Kirikliku väärteo eest on võimalik rakendada karistust, kui olukord seda nõuab,“ kostis Luhamets.
Ta märkis, et see võib olla näiteks noomitus. „Aga kui see on korduv, siis võib tähendada ka ameti peatamist, ametist vabastamist.“ Luhametsa sõnutsi ei jõua kirik muidugi kõike kontrollida, aga kui taoline info laekuks, siis seda arutataks. „Meil on selline üksus kui piiskoppide kogu, kes arutab personaalküsimusi.“ Sinna kuuluvad peapiiskop Urmas Viilma ja piiskopid Luhamets ning Tiit Salumäe. Praegu pole kirikujuhtide kõrvu kostunud, et keegi vaimulikest plaaniks käituda üldise suuna vastaselt.
Antud juhul on juttu EELK sammudest, kuid nende konsistoorium tahab ringi laiendada. Nad tegid ettepaneku, et vaimulike toimimist perekonnaseisuametnikena arutataks ka Eesti kirikute nõukogu järgmisel koosolekul. Sinna nõukogusse kuuluvad ka teised kristlikud kirikud ja kogused. Näiteks kristlik nelipühi kirik ning metodisti kirik.
>Kuidas vaadataks peale sellele, kui mõni vaimulik laulataks samasoolise paari? „Kirikliku **väärteo** eest on võimalik rakendada karistust, kui olukord seda nõuab,“ kostis Luhamets.
Väärteo toimepanija isikust teadmine justkui eeldaks, et sellest isikust antakse politseile teada, ei tea kas siis nüüd hakkavad Odini sõdruid politseid etendama ja kirikusse kontrollima minema, kui peaks tekkima kahtlus, et mõni vaimulik võib laulatada samasoolise paari? 😀
Abielu on vanem kui kristlus. Abielu tähendas naiste (jah, mitmuses) märgistamist, et võõrad mehed neid omale ei himustaks.
Mõistlik. Minu arust poleks kirikul niikuinii asja riikliku abielulepingu registreerimisega tegeleda.
Oma kirikus tehku misiganes komejanti mis tahavad. Mida väiksem kristluse mõju ja funktsioon laiemas ühiskonnas on, seda parem.
Siis tuleb võtta kirikutelt kõik riiklikud toetused ära.
Ega nendel Eesti kontekstis suuremat väärtust pole kui abielud ja olla muuseumid ning kui kaob esimene ka siis pole mingit mõtet neid pappe toetada.
Naljaga – okei, ma panen püha pastasõela valmis.
Reaalselt – loodan, et nad peavad aru ning leiavad viisi oma abielude alast koostööd ametiga jätkata. Kui siiski ei leia, arusaadav. Kellelgi ei murra kaela, kui ongi kaks eri toimingut: abielu (perekonnaseisu ametis) ja laulatus, kui kirik soovitakse protsessi kaasata.
Lisaks tean, et nende seisukohad on erinevad, aga kirik on hierarhiline asutus ja teeb oma liikmetele poliitikat – kui ei meeldi, keelab midagi ära, viskab kellegi välja, jne.
Oskan ainult naerda. Raske elada sajanditetaguse aja kommete järgi, eksole?
Ongi hea? Suht paljud liiga edevad inimesed käivad praegu läbi seda kiriklikku eeljura, leeritamist ja mida kõike veel, olles ise täiesti uskmatud, aga soovides lihtsalt uhke torniga majas paari saada pandud.
Võtke neilt maksusoodustus ära
Nad võiksid hakata ka lõpuks riigile makse maksma. Arvavad, et neil peavad olema erilised privileegid ja maksuvabastused, ei. Ei pea