Maapiirkondade elanikud ja puuetega inimesed peavad automaksu tasuma täie rauaga. Riik pelgab petuskeeme
by railnordica
Maapiirkondade elanikud ja puuetega inimesed peavad automaksu tasuma täie rauaga. Riik pelgab petuskeeme
by railnordica
3 comments
Rahandusminister **Mart Võrklaev** esitles täna kahte versiooni võimalikust mootorsõidukimaksust. Märksõnaks on lihtsus ja ühetaolises, erandeid on napilt. Võrklaev möönis, et osalt on see seotud ka sellega, et vältida olukordi, kus maksmisest kõrvale hiilitakse. Maksma tuleb hakata ka mootorrataste eest.
Esimene stsenaarium on „laiem keskkonnamõju“, mis lähtub mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust laiemalt selle elutsükli ajal (tootmine, tarbimine, utiliseerimine). Arvesse läheb: baasosa (aastamaksul 30 eurot, registreerimisel 300 eurot) + CO2/võimsus + tühimass – vanus. Teine stsenaarium on „kitsam kliimamõju“, mis lähtub mootorsõiduki mõjust kitsamalt, peamiseks komponendiks on CO2. Arvesse läheb: baasosa + CO2 – vanus.
Näiteks 123 000 eurot maksva uhiuue Porsche 911 Carrera puhul tuleks esimese versiooni puhul registreerimisel maksta 3500 eurot ja siis aastas 350 eurot. Teise versiooni puhul 3658 eurot ja 366 eurot. Tesla Model Y (hind 54 000 eurot) puhul oleks vastavad numbrid 820 eurot ja 245 eurot; 300 eurot ja 30 eurot.
**Ostad vana Audi, maksad 300 eurot lisaks**
Võrklaeva suu läbi muutus kevadel kurikuulsaks 1992. aasta Audi, kui ta rääkis selle näitel ETV „Esimeses stuudios“, et **automaksust** pääsemiseks tuleks vana autoga sõitvatel inimestel sarnases vääringus säästlikum variant soetada.
Nüüd välja töötatud stsenaariumid räägivad siiski vanade mudelite omamise kasuks. Nimelt on üle 20-aastaste sõidukite aastamaks 30 eurot ja registreerimismaks 300 eurot ehk nn baasosa. Tõsi, see on kasulik sel juhul, kui need masinad niigi olemas on ja ka reaalses kasutuses. Audi 80 eest küsitakse olenevalt selle seisukorrast üldiselt 500–1000 eurot, seega oleks registreerimistasu iseenesest selles kontekstis märkimisväärne.
„Vanuses 20 pluss on ka kollektsionääride autod. Kui neil isikutel on piisavalt ressurssi, et autosid koguda, on ka 30 eurot jõukohane maksta,“ tõi Võrklaev välja. „Õigluse moment. Kui maapiirkonnas näiteks mõni inimene sõidab vanema autoga, maksab ta 30 eurot. Kel aga kollektsioonis autod, maksab iga auto eest eraldi. Süsteem on lihtne, arusaadav ja jõukohane,“ märkis ta.
L-kategooria sõidukite, mille hulka kuuluvad nt mootorratas ja motoroller, kohta seisab väljatöötamiskavatsuses, et need mootorsõidukid planeeritakse maksustada aastamaksu baasosaga (30 eurot). „Analüüs, kas selle kategooria sõidukitele rakendatavat baasosa tuleks konkreetse mootorsõiduki mootori mahu põhjal diferentseerida, ei ole väljatöötamiskavatsuse avalikustamise ajaks veel lõpetatud,“ lisatakse seal. Võrklaev möönis, et osad säärased sõidukid pole ametlikult registrisse kantudki ehk sealt jääks raha saamata.
Mida maksustatakse?
„Makse objektiks on registreerimiskohustusega kuni 3,5 tonni kaaluv M1 ja M1G ning N1 ja N1G kategooria sõiduauto või kaubik (olenemata nende kütuseliigist) ja L3e–L7e sõidukid (mootorrattad, mopeedautod jne),“ tutvustab rahandusministeerium.
Maksmisest on vabastatud kõigest tähistatud alarmsõidukid ning kaitseväe musta värvi numbrimärkidega autod. Võrklaev tõi eraldi välja, et seega on maksustatud isegi need sõidukid, mis on presidendi ja ministrite käsutuses. On nii esmane registreerimismaks kui iga-aastane maks.
**Murekoht: sissekirjutustega trikitataks**
Maal elavatel inimestel pole tihtilugu auto kasutamisele alternatiivi. Eestimaa talupidajate keskliidu tegevjuht Kerli Ats tõi mõni aeg tagasi Delfile näite. „Paraku ei ole maal auto luksus, vaid liikumiseks hädavajalik tarbevahend. Kui linnades elavad inimesed saavad enamasti kasutada ühistransporti liikumiseks punktist A punkti B, on maapiirkondades ühistranspordivõimalused vägagi piiratud.“
Kas olukorda ei aitaks siis lahendada näiteks regionaalsed erisused? Ka see küsimus on diskussiooni käigus kerkinud, ent täna ütles Võrklaev kindlalt välja, et seda teed ei minda. Ta tõi eraldi välja, et see annaks ka vabad käed maksu kuritarvitamiseks ehk sõiduk registreeritaks sinna, kus on odavam. „Pole vaja, et kõige saastavamad autod liiguvad maapiirkondade registrisse, kuigi tegelikult sõidetakse nendega linnades,“ illustreeris ta. Samuti rõhutas minister, et ei taha teha vastandumist maa ja linna vahel. Ta lisas, et nii tekiks omakorda sel tasandil ebavõrdsus, kui maapiirkonnas elav kopsaka sissetulekuga inimene saaks maksuerisuse, mida tal vaja pole.
Eesti puuetega inimeste koda soovis, et puuetega inimesed vabastataks maamaksust. „Puuetega inimestel on oluliselt suuremad piirangud ühiskonnaelus osalemisel kui tervetel ja töövõimelistel inimestel. Uue piirangu lisamisel kitsendab riik veelgi rohkem puuetega inimeste võimalusi ühiskonnaelus osalemisel, sh tööl käimisel,“ seisis nende pöördumises.
Võrklaev rõhutas, et kindlasti võetakse neid küsimusi väga tõsiselt ja suheldakse veel sihtgrupi esindajatega. Samas oli aru saada, et pigem seda võimalust ei nähta. Võrklaev tõi ise näiteks, et oleme ju kõik näinud väga luksuslikke autosid, mil invamärgid. „Kas on alati põhjendatud, ei tea…“ Ta lisas, et ei saa ka eeldada, et kel tervisega probleeme, sel on kindlasti väike sissetulek ja vajadus erisuseks.
Kalli aastataksiga romud
Maksu alla lähevad ka need sõidukid, mis pole aktiivses kasutuses, aga on registreeritud, maakeeli öeldes romud. „Täna on paljudel inimetel mure, et auto on hoovi peale seisma jäänud, aga seda ei kasutata enam. Soe soovitus on see viia lammutusse, jäätmekäitluskohta. Seal saadakse sellest lahti ametlikult. Saad tõendi ja kõik on korras,“ sõnas Võrklaev. „Kui aga viid olematu raha eest kuskile põllule seisma, siis tegelikult ju probleemist lahti ei saa, jääb registrisse kummitama.“
Võrklaeva sõnutsi antakse kõigile nõuetega harjumiseks teatud üleminekuaeg. On muidugi ka juhtumeid, kus autost varem lahti saadud – näiteks romulasse viidud –, aga on registris alles. Praegu murravadki ametnikud pead, mis süsteem teha, et inimesed saaks ära tõestada, et auto pole enam nende käsutuses. „Eesmärk pole jätta kedagi lõputult maksma millegi eest, mida tal pole,“ toonitas Võrklaev.
Igasugu arvutused on teoreetilised, aga rahandusministeeriumi hinnangul võiks maks mõlema mudeli põhjal iga-aastaselt riigi kaukasse tuua 120 miljonit eurot. Võrklaev rõhutas kogu esitluse ajal, et tegu on ikka keskkonnamaksuga ehk pole siht vaid eelarvet täita. Samas pole praegu veel selgegi, mis keskkonnaeesmärgid oleks realistlik maksu kehtestamisega järgnevatel aastatel saavutada. Võrklaev toonitas ka, et maks kui selline pole veel täpselt paigas, nüüd oodatakse mootorsõidukimaksu eelnõu väljatöötamiskavatsusele tagasisidet. Selleks on aega täpselt kuu. Ka seejärel tegutseb ministeerium kärmelt ning Võrklaeva sõnutsi tahetakse juba septembris eelnõu riigikogule üle anda. „Olen selle endale kalendrisse pannud ja arvan, et suudame (tema ja rahandusministeeriumi töötajaskond – toim). Eks debatti on juba peetud ka,“ lisas Võrklaev.
Mootorsõidukimaks hakkab plaani kohaselt kehtima järgmise aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esmalt tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.
2)
Mudelite arvutuskäigud
**MUDEL A (laiem keskkonnamõju)**
Mudel kasutab registreerimismaksu komponentidena CO2 ja sõiduki tühimassi ning vanust; aastamaksu puhul mootori võimsust (kilovattides), tühimassi ja vanust. Mõlemal juhul lisandub baasosa.
Maksumäärad ja koefitsiendid
**Registreerimismaks:**
Baasosa: 300€
CO2 komponent: 0–100 g/km = 1€/g
100–300 g/km = 1–25€/g (progressioon 10 g sammudega)
300+ g/km = 25€/g
Tühimassi komponent: 0–1200 kg = 10€/100kg
1200–3500 kg = 10–50€/100kg (progressioon 50 kg sammudega)
Vanuse komponent: 1–5 a 100%
5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega)
15–20 a 10%
20+ a 0%
**Aastamaks:**
Baasosa: 30€
Võimsuse komponent: iga 1 kW = 1€
Tühimassi komponent: iga 100 kg = 3€
Vanuse komponent: 1–5 a 100%
5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega)
15–20 a 10%
20+ a 0%
**MUDEL B**
Maksumäärad:
**Registreerimismaksu** CO2 komponent rakenduks alates CO2 tasemest 95 g/km ning kasvaks ühtlaselt progresseeruvalt kuni tasemeni CO2 200 g/km. Maksumäära baastase on 0 eurot CO2 g/km kohta ning maksimumtase on 15 eurot CO2 g/km kohta.
Registreerimismaks kuni 95 g/km CO2
Registreerimismaks (0; 95) = 300
Registreerimismaks vahemikus 95–200 g/km CO2
Registreerimismaks (95; 200) = 300 + 𝐶𝑂2 × (𝐶𝑂2 − 95) × 15⁄105
Registreerimismaks üle 200 g/km CO2
Registreerimismaks (200; ∞) = 300 + 𝐶𝑂2 × 15
N1 kategooria sõiduketele oleks analoogne maksumäärade progressioon, alguspunktiga 147 g/km.
**Aastamaks** lähtub sarnasest loogikast ja valikukohtadest ning on selles variandis disainitud analoogselt registreerimismaksuga, kuid tulenevalt palju suuremast maksubaasist ja jooksvast iseloomust on väiksemate määradega (10 korda väiksem).
Aastamaks kuni 95 g/km CO2
Aastamaks (0; 95) = 30
Aastamaks vahemikus 95–200 g/km CO2
Aastamaks (95; 200) = 30 + 𝐶𝑂2 × (𝐶𝑂2 − 95) × 1,5⁄105
Aastamaks üle 200 g/km CO2
Aastamaks (200; ∞) = 30 + 𝐶𝑂2 × 1,5
Analoogselt registreerimismaksuga oleks aastamaksu suhe sõiduauto omamiskuludesse keskmise auto puhul 1,9% aastasest omamiskulust (163 eurot), EL keskmise auto puhul 0,7% ning miinimummääras auto puhul 0,35%.
**Vanusekoefitsient.** Sõidukite vanuse suurenedes väheneb nende turuväärtus ja see on tugevas korrelatsioonis ka sõidukiomanike maksevõimega.
Vanuse komponent: 1–5 a 100%
5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega)
15–20 a 10%
20+ a 0%
https://preview.redd.it/6lfp50kcixcb1.jpeg?width=2000&format=pjpg&auto=webp&s=1eb54f61aa4138218cab1681cdf4b8d15800765d
Uudisnupust;:
>Eesti puuetega inimeste koda soovis, et puuetega inimesed vabastataks **maa**maksust.