>Eesti vajab üldhariduskoolidesse usualase hariduse sisseviimist
Peapiiskop: eestlane ei ole usuvõõram või usukaugem kui mis tahes muu rahvus
Viilma: kõikides teistes Euroopa koolides on usuharidus olemas
«Usuhariduse sisseviimine ei ole jalgratta leiutamine, sest kõikides teistes Euroopa koolides selline asi on olemas,» ütles peapiiskop Viilma.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma ütles Postimehe otsesaates, et Eesti vajab üldhariduskoolides usualase hariduse sisseviimist. «Eestlane ei ole usuvõõram või usukaugem kui mis tahes muu rahvus, aga eestimaalastel puudub vundament, mille annab usualane haridus, ja sellele vundamendile tavaliselt ehitatakse oma usuline maailmavaade,» vihjas ta vastava hariduse vajalikkusele.
Peapiiskop leiab, et kui meil koolides puudub usualane baasharidus ja vohab n-ö usualane kirjaoskamatus, siis inimesed ei oskagi ennast kuidagi identifitseerida. «Teadmiste puudumine on Eestis üks suur probleem,» arvas ta.
Viilma avaldas kahetsust, et meil ei ole organiseeritud religioonide või usundite alast haridust, millele oleks ligipääs kõigil õpilastel. «Jah, õpilastel on teatud õigus seda saada, aga alati ei osata seda realiseerida ja palju sõltub ka koolist,» sõnas ta.
«Usuhariduse sisseviimine ei ole jalgratta leiutamine, sest kõikides teistes Euroopa koolides on selline asi olemas. Me ikka armastame ennast võrrelda teiste riikidega – eriti Lääne-Euroopas ja Põhjamaades –, siis selles küsimuses vaatavad küll kõik meie valitsused mööda,» märkis Viilma.
Peapiiskopi hinnangul on hakanud eestlaste usuleigus vähenema, sest inimesed on hakanud religioossetele teemadele rohkem mõtlema. Viilma leiab, et kõigepealt tuleb mõista, mida tähendab üldse usuleigus. «Kas peame silmas inimest, kellel puuduvad igasugused usulised tõekspidamised? Samas ei pea see olema seotud kirikuga või konkreetse usundiga, sest saame rääkida ka n-ö ebausukommetest. Kõigil on mingisugused usulised vaated,» selgitas ta, lisades, et siiski leidub ka inimesi, kes tõesti mitte midagi üleloomulikku ei usu.
> inimesed ei oska ennast kuidagi identifitseerida
What if sa ei peagi ühtegi maffiaperekonda enda lemmikuks märkima. Midagi halba ei juhtugi.
See on tõsi. “Olen ateist, aga usun vaimudesse” ja muu umbluu ei ole tegelik usk, vaud tuleneb tahtest olla religioosne, teadmata, milline religioon talle sobib, sest ühiskond ise kergelt rõhub usklikku väljendust.
Miks peaks kellelgi olema usuline maailmavaade? Miks?
Ma saan aru, et ta peabki sellist teksti ajama, aga ma tahaks öelda, et palun tee oma misjonit mujal, kui avalikes koolides.
Täiesti piisab ühiskonnaõpetuses üldpildi rääkimisest ja sellest, et ajalootundidest käivad need teemad läbi. Tahad sügavat õpetust – astu erakooli või mine kirikusse, sünagoogi, templisse, palvemajja või mida iganes ….
Eesti vajab usuõpetust, mille sisuks peaks olema lastele selgitamine, milles seisneb religioonide ebaloogilisus ja valetamine, näited, kuidas religioon suurendab maailmas ebaõiglust ning tavalisemad viisid, kuidas usupropageerijad inimesi õnge püüavad.
Ehk siis – kursus mis annab “mentaalse tööriistakasti” et religioonipropagandale vastu hakata, ja ehk teisigi religioossusest loobuma veenda.
Hea usuõpetus on siis, kui Viilma hakkab ajakirjanduses sõna võtma, et religioon on iga inimese eraasi, ja koolidesse usuõpetust vaja pole.
Religiooniõpe põhikoolis ja ülikoolis pole mind grammivõrdki vähem ateistiks teinud. Kui Viilma usub, et selle kohustuslikuskorras õpetamine mingil määral muudab seda, siis elab ta enda lemmikraamatuga sarnases fantaasias. Valus reaalsus on see, et religioon ei ole Eestis relevantne ega saa ka olema. Valus reaalsus on see, et religioon on üha vähem relevantsemaks muutumas kogu maailmas.
Ei
Hariduslikus mõttes võiks ju enamlevinud usundid läbi käia, põgusalt. Kristlus, islam, hinduism, taoism, budism jne ning rääkida nende erinevustest.
Aga Viilma ei pea ju seda silmas vaid ikkagi kristluse õpetamist millega ma kohe kuidagi nõus ei oleks.
Cool, see mahuks kenasti : “Kettatelefoni 101”, ja “Kuidas kerida VHS-i tagasi algusesse” tundide vahele
Kui me kohustuslikest ainetest räägime, siis vajadus “kristallid ja nõiad ja astroloogia ei aita sind, pane raha parem kolmandasse sambasse 101” järele on märksa suurem. Muidu piisab ühiskonnaõpetusest. Endal religioonilugu ja filosoofia olid õppekavas ja mööda külgi maha ei jookse, aga ma ei arva, et need peaks olema kohustuslikus üleriigilises õppekavas.
Uuspaganlus on lahe
Jah, nõus, et vabatahtlikus korras võiks see võimalus olla. Reedel viimane tund või esmaspäeval esimene. Kes soovib see läheb. Võimalus on loodud, edasine on igaühe otsus.
Kui usuharidust annavad ristiusu tüübid, saab sellest (risti)usuõpetus.
Eesti ei vaja usuõpetust – Eesti vajab põhjalikumat ühiskonnaõpetust.
Ajatolla Viilma võiks oma mošees oma kogudusega õppida oma usku – mitte koolide peale silma ihuda.
Reject religion
Embrace science
Ehitame kuskil Tallinnas või Raplas medrese😏igal maakonnalinnas tegelikult peaks medrese olla, kui Eestimaa VAJAB usuharidust
Ei
Kui usuhariduse juurde käib ka praktiline tund, kus iga tund ohverdatakse mõni võõrreligiooni esindaja, nagu Viilma, siis võib küll jah. Ma tulen lausa vabatahtlikuks õpetajaks (töötan tasuta ka peale kauba) ja toon kristlased (jms värdolendid) ketis ise kohale, alustades Viilmaga. Veri, Hiis ja Taara käivad käsi käes ja võõrreligiooni veri on eriti magus!
No ei vaja ikka küll.
Mul oli kunagi hallil ammusel ajal usundiõpetus valikaineks.
Mäletan kuidas ühel jesus-fännil oli ebamugav arutada Aabrahamlike religioonide kattuvusi ja seoseid varasemate paganlike uskumustega. Hr Viilma vist ei mõtle päris sellist usuharidust.
Mul olid põhikoolis religiooni tunnid, meile räägiti ainult vanast – ja uuest testamendist. Jutustati ümber tuntud Piibli lugusid ja mida need tähendavad.
Ei tunne, et oleks mulle kuidagi halba teinud, andis hea arusaama Piiblist (tee või tina, see raamat on Läänt palju mõjutanud, võiks ju sest natuke teada).
Ma ei usu, et midagi hullu sest oleks kui tuleks kohustuslik usuõpetus. Kui õppekava teeb riik, mitte kirik, ei tasu karta. (+ Kui 20ndatel ei suudetud seda kohustuslik teha, ei suudeta ka nüüd).
21 comments
>Eesti vajab üldhariduskoolidesse usualase hariduse sisseviimist
Peapiiskop: eestlane ei ole usuvõõram või usukaugem kui mis tahes muu rahvus
Viilma: kõikides teistes Euroopa koolides on usuharidus olemas
«Usuhariduse sisseviimine ei ole jalgratta leiutamine, sest kõikides teistes Euroopa koolides selline asi on olemas,» ütles peapiiskop Viilma.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma ütles Postimehe otsesaates, et Eesti vajab üldhariduskoolides usualase hariduse sisseviimist. «Eestlane ei ole usuvõõram või usukaugem kui mis tahes muu rahvus, aga eestimaalastel puudub vundament, mille annab usualane haridus, ja sellele vundamendile tavaliselt ehitatakse oma usuline maailmavaade,» vihjas ta vastava hariduse vajalikkusele.
Peapiiskop leiab, et kui meil koolides puudub usualane baasharidus ja vohab n-ö usualane kirjaoskamatus, siis inimesed ei oskagi ennast kuidagi identifitseerida. «Teadmiste puudumine on Eestis üks suur probleem,» arvas ta.
Viilma avaldas kahetsust, et meil ei ole organiseeritud religioonide või usundite alast haridust, millele oleks ligipääs kõigil õpilastel. «Jah, õpilastel on teatud õigus seda saada, aga alati ei osata seda realiseerida ja palju sõltub ka koolist,» sõnas ta.
«Usuhariduse sisseviimine ei ole jalgratta leiutamine, sest kõikides teistes Euroopa koolides on selline asi olemas. Me ikka armastame ennast võrrelda teiste riikidega – eriti Lääne-Euroopas ja Põhjamaades –, siis selles küsimuses vaatavad küll kõik meie valitsused mööda,» märkis Viilma.
Peapiiskopi hinnangul on hakanud eestlaste usuleigus vähenema, sest inimesed on hakanud religioossetele teemadele rohkem mõtlema. Viilma leiab, et kõigepealt tuleb mõista, mida tähendab üldse usuleigus. «Kas peame silmas inimest, kellel puuduvad igasugused usulised tõekspidamised? Samas ei pea see olema seotud kirikuga või konkreetse usundiga, sest saame rääkida ka n-ö ebausukommetest. Kõigil on mingisugused usulised vaated,» selgitas ta, lisades, et siiski leidub ka inimesi, kes tõesti mitte midagi üleloomulikku ei usu.
> inimesed ei oska ennast kuidagi identifitseerida
What if sa ei peagi ühtegi maffiaperekonda enda lemmikuks märkima. Midagi halba ei juhtugi.
See on tõsi. “Olen ateist, aga usun vaimudesse” ja muu umbluu ei ole tegelik usk, vaud tuleneb tahtest olla religioosne, teadmata, milline religioon talle sobib, sest ühiskond ise kergelt rõhub usklikku väljendust.
Miks peaks kellelgi olema usuline maailmavaade? Miks?
Ma saan aru, et ta peabki sellist teksti ajama, aga ma tahaks öelda, et palun tee oma misjonit mujal, kui avalikes koolides.
Täiesti piisab ühiskonnaõpetuses üldpildi rääkimisest ja sellest, et ajalootundidest käivad need teemad läbi. Tahad sügavat õpetust – astu erakooli või mine kirikusse, sünagoogi, templisse, palvemajja või mida iganes ….
Eesti vajab usuõpetust, mille sisuks peaks olema lastele selgitamine, milles seisneb religioonide ebaloogilisus ja valetamine, näited, kuidas religioon suurendab maailmas ebaõiglust ning tavalisemad viisid, kuidas usupropageerijad inimesi õnge püüavad.
Ehk siis – kursus mis annab “mentaalse tööriistakasti” et religioonipropagandale vastu hakata, ja ehk teisigi religioossusest loobuma veenda.
Hea usuõpetus on siis, kui Viilma hakkab ajakirjanduses sõna võtma, et religioon on iga inimese eraasi, ja koolidesse usuõpetust vaja pole.
Religiooniõpe põhikoolis ja ülikoolis pole mind grammivõrdki vähem ateistiks teinud. Kui Viilma usub, et selle kohustuslikuskorras õpetamine mingil määral muudab seda, siis elab ta enda lemmikraamatuga sarnases fantaasias. Valus reaalsus on see, et religioon ei ole Eestis relevantne ega saa ka olema. Valus reaalsus on see, et religioon on üha vähem relevantsemaks muutumas kogu maailmas.
Ei
Hariduslikus mõttes võiks ju enamlevinud usundid läbi käia, põgusalt. Kristlus, islam, hinduism, taoism, budism jne ning rääkida nende erinevustest.
Aga Viilma ei pea ju seda silmas vaid ikkagi kristluse õpetamist millega ma kohe kuidagi nõus ei oleks.
Cool, see mahuks kenasti : “Kettatelefoni 101”, ja “Kuidas kerida VHS-i tagasi algusesse” tundide vahele
Kui me kohustuslikest ainetest räägime, siis vajadus “kristallid ja nõiad ja astroloogia ei aita sind, pane raha parem kolmandasse sambasse 101” järele on märksa suurem. Muidu piisab ühiskonnaõpetusest. Endal religioonilugu ja filosoofia olid õppekavas ja mööda külgi maha ei jookse, aga ma ei arva, et need peaks olema kohustuslikus üleriigilises õppekavas.
Uuspaganlus on lahe
Jah, nõus, et vabatahtlikus korras võiks see võimalus olla. Reedel viimane tund või esmaspäeval esimene. Kes soovib see läheb. Võimalus on loodud, edasine on igaühe otsus.
Kui usuharidust annavad ristiusu tüübid, saab sellest (risti)usuõpetus.
Eesti ei vaja usuõpetust – Eesti vajab põhjalikumat ühiskonnaõpetust.
Ajatolla Viilma võiks oma mošees oma kogudusega õppida oma usku – mitte koolide peale silma ihuda.
Reject religion
Embrace science
Ehitame kuskil Tallinnas või Raplas medrese😏igal maakonnalinnas tegelikult peaks medrese olla, kui Eestimaa VAJAB usuharidust
Ei
Kui usuhariduse juurde käib ka praktiline tund, kus iga tund ohverdatakse mõni võõrreligiooni esindaja, nagu Viilma, siis võib küll jah. Ma tulen lausa vabatahtlikuks õpetajaks (töötan tasuta ka peale kauba) ja toon kristlased (jms värdolendid) ketis ise kohale, alustades Viilmaga. Veri, Hiis ja Taara käivad käsi käes ja võõrreligiooni veri on eriti magus!
No ei vaja ikka küll.
Mul oli kunagi hallil ammusel ajal usundiõpetus valikaineks.
Mäletan kuidas ühel jesus-fännil oli ebamugav arutada Aabrahamlike religioonide kattuvusi ja seoseid varasemate paganlike uskumustega. Hr Viilma vist ei mõtle päris sellist usuharidust.
Mul olid põhikoolis religiooni tunnid, meile räägiti ainult vanast – ja uuest testamendist. Jutustati ümber tuntud Piibli lugusid ja mida need tähendavad.
Ei tunne, et oleks mulle kuidagi halba teinud, andis hea arusaama Piiblist (tee või tina, see raamat on Läänt palju mõjutanud, võiks ju sest natuke teada).
Ma ei usu, et midagi hullu sest oleks kui tuleks kohustuslik usuõpetus. Kui õppekava teeb riik, mitte kirik, ei tasu karta. (+ Kui 20ndatel ei suudetud seda kohustuslik teha, ei suudeta ka nüüd).