Pealkirja täiendatud kandilistes sulgudes osaga, et see poleks klikimagnet.
Lõpuks korjas Eesti meedia selle kah üles.
Kes tahab teaduslikku artiklit, leiab selle [siit](https://www.nature.com/articles/s41467-023-39810-w). Neile, kes on maalt – tavapärase olukorra tajumiseks on mõistlik vaadata [ülemise kaardi temperatuurijooni](https://media.springernature.com/lw685/springer-static/image/art%3A10.1038%2Fs41467-023-39810-w/MediaObjects/41467_2023_39810_Fig1_HTML.png?as=webp). Nagu näete, on temperatuuri samajooned Kanada idarannikul äärmiselt kokkusurutud, Euroopas aga hõredad. Järeldub: Euroopa on samal laiuskraadil palju soojem. Seda tagab ringlev hoovus, mille lõunapoolne osa toob meile sooja lõunast, põhjapoolne osa viib aga Kanada ja USA rannikule külma põhjast. Enamvähem kõik loomad, taimed ja olesed – inimesed kah – on kohanenud olukorraga. Kui New Yorki tabaks järsku Portugali kliima, oleks see neile šokk, ja kui Euroopa rannikut tabaks Quebeci kliima, oleks see samuti šokeeriv.
Ringluse lakkamine käivitaks mõjude ahela, mis ka teisi hoovusi muudab. Kokkuvõttes keeraks see mitmes piirkonnas ilma harjumatuks, mis tooks suurt majanduslikku kahju. Esmane tulemus oleks kuumem lõuna ja külmem põhi, aga kuna termodünaamika vastu ei saa, siis soojus leiaks muu viisi põhja poole jõuda – kus ja kuidas, mina ennustada ei oska.
Tulemusena arvatakse, et tõenäoliselt juhtub sündmus 21. sajandi jooksul, vahemikus 2025-2095 on see 95% tõenäoline.
> The mean of the bootstrapped estimates of the tipping time is 〈tc〉 = 2050, and the 95% confidence interval is 2025–2095.
Mida teha, et jama ei juhtuks? Sama vana järeldus: kasutada energiat efektiivsemalt või vähem, emiteerida vähem kasvuhoonegaase. Aidata teistel neid vähem emiteerida. Poliitika kaudu korraldada, et oleks võimalik neid vähem emiteerida. Efektiivsem küte aitab ka siis, kui asi ikkagi juhtub: saab talvel odavamalt hambaid plagistada. 🙂
1 comment
Pealkirja täiendatud kandilistes sulgudes osaga, et see poleks klikimagnet.
Lõpuks korjas Eesti meedia selle kah üles.
Kes tahab teaduslikku artiklit, leiab selle [siit](https://www.nature.com/articles/s41467-023-39810-w). Neile, kes on maalt – tavapärase olukorra tajumiseks on mõistlik vaadata [ülemise kaardi temperatuurijooni](https://media.springernature.com/lw685/springer-static/image/art%3A10.1038%2Fs41467-023-39810-w/MediaObjects/41467_2023_39810_Fig1_HTML.png?as=webp). Nagu näete, on temperatuuri samajooned Kanada idarannikul äärmiselt kokkusurutud, Euroopas aga hõredad. Järeldub: Euroopa on samal laiuskraadil palju soojem. Seda tagab ringlev hoovus, mille lõunapoolne osa toob meile sooja lõunast, põhjapoolne osa viib aga Kanada ja USA rannikule külma põhjast. Enamvähem kõik loomad, taimed ja olesed – inimesed kah – on kohanenud olukorraga. Kui New Yorki tabaks järsku Portugali kliima, oleks see neile šokk, ja kui Euroopa rannikut tabaks Quebeci kliima, oleks see samuti šokeeriv.
Ringluse lakkamine käivitaks mõjude ahela, mis ka teisi hoovusi muudab. Kokkuvõttes keeraks see mitmes piirkonnas ilma harjumatuks, mis tooks suurt majanduslikku kahju. Esmane tulemus oleks kuumem lõuna ja külmem põhi, aga kuna termodünaamika vastu ei saa, siis soojus leiaks muu viisi põhja poole jõuda – kus ja kuidas, mina ennustada ei oska.
Teadustöö autorite ennustus on, et selle hoovuste süsteemiga on asjad käesoleval sajandil nässu minemas. Gröönimaalt sulab merre palju magevett, mis soolase merevee tavapärast ringlust segab. Seda protsessi “freshwater forcing” simuleeriti mitme eri mudeliga ja saadi [säärased tulemused](https://media.springernature.com/full/springer-static/image/art%3A10.1038%2Fs41467-023-39810-w/MediaObjects/41467_2023_39810_Fig2_HTML.png?as=webp). Nähtub, et kõik mudelid nõustuvad: magevee lisamisel hoovus peatub. Mudelid on eri meelt selle suhtes, milline kogus magevett on vajalik.
Tulemusena arvatakse, et tõenäoliselt juhtub sündmus 21. sajandi jooksul, vahemikus 2025-2095 on see 95% tõenäoline.
> The mean of the bootstrapped estimates of the tipping time is 〈tc〉 = 2050, and the 95% confidence interval is 2025–2095.
Mida teha, et jama ei juhtuks? Sama vana järeldus: kasutada energiat efektiivsemalt või vähem, emiteerida vähem kasvuhoonegaase. Aidata teistel neid vähem emiteerida. Poliitika kaudu korraldada, et oleks võimalik neid vähem emiteerida. Efektiivsem küte aitab ka siis, kui asi ikkagi juhtub: saab talvel odavamalt hambaid plagistada. 🙂