Keegan McBride leidis ühe Terviseameti hiljutise koperduse üles, kui ameti andmed Krista Fischeri andmetest erinema hakkasid – leidke kah, see on päris lõbus kala. 🙂
>!ühiku pikkus x-teljel ei tohi muutuda!<
5a -> 10a -> 5a vahemik?
Kui jälgida aktiivselt Terviseameti uudiseid ja andmeid, siis on selgelt näha, kuidas üritatakse andmetega mängida. Algselt anti inimestele palju rohkem ja puhtamat infot, aga järk-järgult võetakse infot vähemaks ja olemasolevat infot näidatakse sobivamas valguses. Algselt oli see isegi sobilik, kuna anti mõttetuid ja üksteist duubeldavaid andmeid, aga viimaste kuudega on see tegevus aina rohkem negatiivsemaks minemas.
See vanusegruppide muutumine on nõme küll aga suurt ei muudaks. Suurim kasv nagunii näha 10-19 vanuses. Kui ka 20-60 jaotada kõik 5 ühiku suurusteks lõikudeks ei muutuks seal kuigi palju, % muutused oleksid igas grupis ikka suht samad. 0-20 grupeerida 10 ühiku kaupa aga peidaks ära rohkem koolilaste mõju.
Kohati oleks olnud tarvis ka 15-19 veel omakorda lahku lüüa sest alates 16. aastastest on paljud juba vaktsineeritud mistõttu aitab see väga palju seda % kasvu tagasi tõmmata. Nagu on näha ka graafikult, alates 20 aastastest on kasv üsna väike või negatiivne, ainult 40-49 grupp on esile tõusnud kui suuremat sorti kasvuga.
Kas meie koroonausklikud hakkavad ka vaikselt aru saama, et andmetega mängitaks? Tundub küll selline: “Kle mul oleks vaja graafi, mis näitab, et peamised nakatujad on 20 ja 60 vahel”. Ehk siis see tootev/töötav seltskond, keda vaktsineerida soovitakse.
Ka ühtlaselt kulgeva x-teljega pole andmed päris õiged. Nimelt ei võta see arvesse eri vanusegruppide suurusi ning suur osa andmetest on lihtsalt rahvastikupüramiidi taasesitus. Nii võib siit jääda mulje, et kooliealiste nakatumine on natuke kõrgem kui teistel, ent mitte oluliselt.
Samas kui esitada haigete andmeid 100,000 sama vanusegrupi liikme kohta peaksime nägema, et koolilaste hulgas on nakatumisnäit mitu korda suurem kui teistes gruppides. Täpseid arvutusi pole teinud, ent siit ( https://www.stat.ee/rahvastikupyramiid/ ) nähtub, et alla kolmekümneaastaste inimeste arv on vanusegruppides oluliselt väiksem. Vastavalt on ka selles vanuses inimeste nakatumisnäit kõrgem kui absoluutnumbritest võiks välja lugeda.
6 comments
Kahjuks polnud võimalik pilti Pastebin’i panna, seetõttu postitan mõistatusena ja lingin [artikli](https://www.delfi.ee/artikkel/94629285/terviseamet-painutab-numbreid-koroonastatistika-on-esitatud-valesti-ja-eksitavalt).
Keegan McBride leidis ühe Terviseameti hiljutise koperduse üles, kui ameti andmed Krista Fischeri andmetest erinema hakkasid – leidke kah, see on päris lõbus kala. 🙂
>!ühiku pikkus x-teljel ei tohi muutuda!<
5a -> 10a -> 5a vahemik?
Kui jälgida aktiivselt Terviseameti uudiseid ja andmeid, siis on selgelt näha, kuidas üritatakse andmetega mängida. Algselt anti inimestele palju rohkem ja puhtamat infot, aga järk-järgult võetakse infot vähemaks ja olemasolevat infot näidatakse sobivamas valguses. Algselt oli see isegi sobilik, kuna anti mõttetuid ja üksteist duubeldavaid andmeid, aga viimaste kuudega on see tegevus aina rohkem negatiivsemaks minemas.
See vanusegruppide muutumine on nõme küll aga suurt ei muudaks. Suurim kasv nagunii näha 10-19 vanuses. Kui ka 20-60 jaotada kõik 5 ühiku suurusteks lõikudeks ei muutuks seal kuigi palju, % muutused oleksid igas grupis ikka suht samad. 0-20 grupeerida 10 ühiku kaupa aga peidaks ära rohkem koolilaste mõju.
Kohati oleks olnud tarvis ka 15-19 veel omakorda lahku lüüa sest alates 16. aastastest on paljud juba vaktsineeritud mistõttu aitab see väga palju seda % kasvu tagasi tõmmata. Nagu on näha ka graafikult, alates 20 aastastest on kasv üsna väike või negatiivne, ainult 40-49 grupp on esile tõusnud kui suuremat sorti kasvuga.
Kas meie koroonausklikud hakkavad ka vaikselt aru saama, et andmetega mängitaks? Tundub küll selline: “Kle mul oleks vaja graafi, mis näitab, et peamised nakatujad on 20 ja 60 vahel”. Ehk siis see tootev/töötav seltskond, keda vaktsineerida soovitakse.
Ka ühtlaselt kulgeva x-teljega pole andmed päris õiged. Nimelt ei võta see arvesse eri vanusegruppide suurusi ning suur osa andmetest on lihtsalt rahvastikupüramiidi taasesitus. Nii võib siit jääda mulje, et kooliealiste nakatumine on natuke kõrgem kui teistel, ent mitte oluliselt.
Samas kui esitada haigete andmeid 100,000 sama vanusegrupi liikme kohta peaksime nägema, et koolilaste hulgas on nakatumisnäit mitu korda suurem kui teistes gruppides. Täpseid arvutusi pole teinud, ent siit ( https://www.stat.ee/rahvastikupyramiid/ ) nähtub, et alla kolmekümneaastaste inimeste arv on vanusegruppides oluliselt väiksem. Vastavalt on ka selles vanuses inimeste nakatumisnäit kõrgem kui absoluutnumbritest võiks välja lugeda.