Taust on see, et võimud on küll lahus, aga ainult täitevvõim kogub Maksuameti kaudu raha. Presidendi kantseleil on riigieelarve tegemisel ette nähtud püsikulud, aga üsna sageli tuleb kuskil käimiseks taotleda lisaraha. Seda taotletakse valitsuselt, Rahandusministeerium eraldab selle lõpuks.
Sügavalt ebaharilik on, kui lendama hakkavad süüdistused ja valitsuse ning presidendi kantselei vahel puhkeb teineteise eiramine / survestamine. Hiljuti avaldas Postimees loo (maksumüüri taga, seetõttu jätan viitamata, pealkiri viitab seda kirjeldavale ERR-i loole), mis räägib, et valitsus ja presidet (või valitsus ja presidendi kantselei) “tülitsevad”. Keegi presidendi kantselei ametnik olevat valitsuse ametnikule öelnud midagi selles stiilis, et “eraldage raha, siis kuulutame ka seadused välja”. (Seaduste välja kuulutamine loomulikult ei ole tasuline teenus, vaid presidendi ametikohustus, mille ta jätab tegemata vaid siis, kui seadused on katki. Presidendi ootamatute tegevuskulude katmine pole aga ilmselt kohustus, vaid vaikiv kokkulepe, mida on seni järgitud.)
Nüüd on siis see etapp, kus hakatakse selgitama, kes kellele mida ütles ning mis tegelik olukord on.
> Postimees kirjutas reedel, et valitsus on president Alar Karisega tülli läinud: mais pöördus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja küsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele järgnesid vestlused ja telefonikõned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuvõetud seaduseelnõude väljakuulutamist.
> Seda tüüpi kõnesid pidas üks kantselei tippametnik ning need jõudsid rahandusminister Mart Võrklaevani ja lõpuks ka valitsusse, mida kinnitas väljaandele üks minister.
> “Absoluutselt pretsedenditu ja skandaalne,” ütles üks ministritest, kelleni see info jõudis.
> Kokkuvõttes tekkis Postimehe teatel foon, et näe, meil on mure (tahame saada valitsuse reservist lisaraha) ja teil ehk valitsusel on mure (tahate, et seaduseelnõud libedasti välja kuulutatakse), lahendame need mured üheskoos.
> Peaminister Kaja Kallase sõnul temaga keegi neid vestlusi ei pidanud, kuid ta oli neist juttudest teadlik.
1 comment
Kõigepealt taustast ja probleemide tasemetest.
Taust on see, et võimud on küll lahus, aga ainult täitevvõim kogub Maksuameti kaudu raha. Presidendi kantseleil on riigieelarve tegemisel ette nähtud püsikulud, aga üsna sageli tuleb kuskil käimiseks taotleda lisaraha. Seda taotletakse valitsuselt, Rahandusministeerium eraldab selle lõpuks.
1) Baastase
Uudis pealkirjaga “presidendi kantselei taotleb lisaraha” pole eriline. Näiteks võib säärast uudist lugeda [siit](https://www.err.ee/1608354980/presidendi-kantselei-eelarves-napib-alar-karise-tulemiseks-raha). Juhtus nii, et Kaljulaid reisis palju, andis lahkudes mõnele ametnikule preemia, ning Karise ametisse astumisel oli rahakassa põhi nähtaval. Taotleti lisaraha.
2) Kõrgenenud muredega tase
Uudis pealkirjaga, et presidendil jääb rahanappuse tõttu midagi tegemata, on juba mõnevõrra tähelepanuväärne. Hiljuti võis lugeda seda uudist [siin](https://www.err.ee/1609051181/presidendil-jai-rahapuuduse-tottu-austraaliasse-soitmata) seoses ärajäänud Austraalia visiidiga.
3) Piikide murdmise tase
Sügavalt ebaharilik on, kui lendama hakkavad süüdistused ja valitsuse ning presidendi kantselei vahel puhkeb teineteise eiramine / survestamine. Hiljuti avaldas Postimees loo (maksumüüri taga, seetõttu jätan viitamata, pealkiri viitab seda kirjeldavale ERR-i loole), mis räägib, et valitsus ja presidet (või valitsus ja presidendi kantselei) “tülitsevad”. Keegi presidendi kantselei ametnik olevat valitsuse ametnikule öelnud midagi selles stiilis, et “eraldage raha, siis kuulutame ka seadused välja”. (Seaduste välja kuulutamine loomulikult ei ole tasuline teenus, vaid presidendi ametikohustus, mille ta jätab tegemata vaid siis, kui seadused on katki. Presidendi ootamatute tegevuskulude katmine pole aga ilmselt kohustus, vaid vaikiv kokkulepe, mida on seni järgitud.)
Nüüd on siis see etapp, kus hakatakse selgitama, kes kellele mida ütles ning mis tegelik olukord on.
> Postimees kirjutas reedel, et valitsus on president Alar Karisega tülli läinud: mais pöördus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja küsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele järgnesid vestlused ja telefonikõned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuvõetud seaduseelnõude väljakuulutamist.
> Seda tüüpi kõnesid pidas üks kantselei tippametnik ning need jõudsid rahandusminister Mart Võrklaevani ja lõpuks ka valitsusse, mida kinnitas väljaandele üks minister.
> “Absoluutselt pretsedenditu ja skandaalne,” ütles üks ministritest, kelleni see info jõudis.
> Kokkuvõttes tekkis Postimehe teatel foon, et näe, meil on mure (tahame saada valitsuse reservist lisaraha) ja teil ehk valitsusel on mure (tahate, et seaduseelnõud libedasti välja kuulutatakse), lahendame need mured üheskoos.
> Peaminister Kaja Kallase sõnul temaga keegi neid vestlusi ei pidanud, kuid ta oli neist juttudest teadlik.