2022. aasta novembris teenindas Raigo abikaasa ja lapse ema oma viimast klienti. Vastu oma tahet nagu alati.
Viimaseks jäi see klient seetõttu, et kunde sai Raigolt kurikaga kere peale. „See kannatanu kutsuski politsei ning ütles, et kupeldaja peksis ta läbi,“ selgitas prokurör Sergei Listov Eesti Päevalehele.
Juhuslik vahelejäämine
Ehkki klient kaebas üksnes kurikapeksu üle, jõudis politsei palju julmemale tõdemusele – Raigo oli oma abikaasat aastaid inimkaubana kasutanud. Raigo peeti kinni ja võeti mõni päev hiljem vahi alla.
Abikaasat sundis ta keha müüma nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda kasutades.
Uurimine selgitas välja, et sisuliselt pidas Raigo oma abikaasat seksorjana. Teadaolevalt pani ta juba alates 2017. aasta sügisest oma abikaasa olukorda, kus naine oli vastumeelselt sunnitud tegelema prostitutsiooniga.
Abikaasat sundis ta keha müüma nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda kasutades. Haavatavaks tegi abikaasa veel tema täielik sõltuvus Raigost, kelle kontrolli all oli kogu naise elu. Mees ei lubanud tal tuttavatega suhelda, kontrollis tema sotsiaalmeediakontosid ja igasugust suhtlust kõikide teiste inimestega.
Abiks polnud seegi, et naisel puudus iseseisev sissetulek, mistõttu ta ei saanud ära minna ega teist elu elada. „Kui kannatanul isegi olid sissetulekud, siis need olid marginaalsed,“ märgiti süüdistuses.
Hinnaks 50 eurot
Kindel sissetulek puudus ka Raigol ja kuna mõlema kontod olid arestitud, kuid lisaks enesele oli vaja ülal pidada ka last, otsustas Raigo oma lapse ema keha pealt sularaha teenida.
Ta pani abikaasast intiimteenuseid pakkuvatesse portaalidesse üles kuulutusi, pildil abikaasa oraalseksi sooritamas.
Ta pani abikaasast intiimteenuseid pakkuvatesse portaalidesse – nagu iha.ee ja voodi.ee – üles kuulutusi, pildil abikaasa oraalseksi sooritamas. Hinnaks 50 eurot. Raha läks pärast teenuse osutamist otse Raigole. Sedasorti äriks oli Raigol ostetud eraldi telefon ja kõnekaart.
„Selliste juhtumite puhul, kus üks osapool oskuslikult teise poole enda tahtele allutab ning temaga manipuleerib, on sage, et kannatanutel puudub tugivõrgustik, nende majanduslik olukord on keeruline või sotsiaalsed oskused nõrgemad,“ selgitas Listov.
Raigo ohvrile pakkusid Listovi sõnul juhtunu järel tuge ühelt poolt ametivõimud – politsei, prokuratuur ja kohus –, et süüdlane vastutusele võtta. „Teiselt toetati teda aktiivselt erinevate sotsiaalteenustega,“ rääkis Listov.
Üheksaks kuuks vangi
Veidi enne tänavust jaanipäeva mõisteti Raigo inimkaubanduse paragrahvi alusel süüdi. Lisaks mõisteti ta süüdi ka abikaasa kallal toime pandud kehalises väärkohtlemises. Tuvastati korduvaid peksmisi ja kägistamisi. Ühel korral lõi Raigo naist teda samal ajal teise käega kägistades.
Ühel korral lõi Raigo naist teda samal ajal teise käega kägistades.
Lisaks leiti Raigo kodust kaks elektridetonaatorit, mis tõid talle ka lõhkeseadmete käitlemise süüdistuse. Kokku määrati talle kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust.
Vaatamata Raigo äärmiselt kriminaalsele minevikule nõustus prokuratuur kokkuleppemenetluse teel sellega, et Raigol tuleb sellest reaalselt ära kanda üksnes üheksa kuud. Aeg hakkas jooksma tema kinnipidamisest 8. novembril, mis tähendab, et järgmisel nädalal pääseb Raigo vabadusse.
Prokurör Listovi sõnul tuli karistuse osas arvestada mitmete asjaoludega. „Esiteks kannatanu arvamust isiku karistamise osas, sest Raigol ja kannatanul on ühine laps. Koostöös kannatanuga otsustati, et töötav ja elatist maksev isa on lapse heaolu silmas pidades parem variant kui vanglas karistus kandev ja raha mitteteeniv isa, seega määrati Raigole kohustus leida endale töökoht,“ selgitas Listov.
Mees süüd ei tunnista
Vabaduses ootab Raigot ka kolme aasta pikkune lähenemiskeeld oma abikaasale, mille kohaselt ei tohi ta minna naisele lähemale kui sada meetrit. Samuti tuleb tal nelja aasta pikkuse katseaja vältel eeskujulikult käituda ning alluda kontrollnõuetele, täita kohustusi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Katseajal reeglite rikkumise korral võidakse Raigo saata veel pea kolmeks aastaks trellide taha.
Üldmenetlus, kus kannatanu peab süüdistatavaga taas silmitsi seisma, on kannatanule väga raske.
Listov tõi välja, et kuigi Raigot on korduvalt ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei saanud prokuratuur ega kohus seda karistuse määramisel arvestada, sest kõik need on juba kustunud. Küll aga tõi Listov esile, et inimkaubanduse eest määratud kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust on karistuse määrast üle keskmise, mistõttu oli kokkulepe ka nõustutav.
„Üldmenetlus, kus kannatanu peab süüdistatavaga taas silmitsi seisma, on kannatanule väga raske, sest kõik juhtunud õudused tuleb taas läbi elada, andes kohtusaalis nende kohta ütlusi. Õnneks lahenes kriminaalasi kokkuleppemenetluses,“ sõnas Listov.
Raigo ise oma süüd ei tunnistanud, väites, et kannatanu ise oli kõigega nõus ning mingit sundi ta naise peal ei rakendanud. „Kuid süüdistatava süü tunnistamine pole kokkuleppemenetluse jaoks vajalik,“ selgitas prokurör.
Äärmiselt kriminaalne taust
Raigo oli enne oma abikaasaga kauplemist vabanenud vanglast kehalise väärkohtlemise eest, kui lõi Haapsalus teist inimest põlvega näkku. Paar kuud pärast peksmist jäi ta vahele tahvelarvuti vargusega, milleks ta oli lausa korterisse sisse murdnud.
Avalikel andmetel on teda alates 1992. aastast kokku kriminaalkorras karistatud vähemalt 13 korral.
Samuti lõi ta 2009. aastal Haapsalus tüli käigus oma toonast elukaaslast käe ja rusikaga pähe. Kui ohver elumaja aknale koputades abi kutsus, peksis Raigo ta pead vastu metallposti. Politsei saabudes üritas ta põgeneda, kuid tulutult. „Järgmine kord tulen su elu järgi,“ ähvardas ta elukaaslast lisaks.
2013. aastal oli täitmisele pööratud ka talle varem tingimisi määratud poole aasta pikkune vangistus avaliku varguse eest, kuna katseajal olles ei suutnud ta kontrollnõudeid täita.
Avalikel andmetel on teda alates 1992. aastast kokku kriminaalkorras karistatud vähemalt 13 korral. Aastate jooksul on teda karistanud eri piirkonna kohtud seesugustes kuritegudes nagu vargused, sissemurdmine, sõiduki ärandamine, alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile, väejooks, röövimine, sissetung ja hulganisti peksmisi.
Kümme aastat tagasi oli ta seotud ka ühe mõrvaga, kuid tunnistaja rollis. Olukord oli seesugune, et Raigo juhtis autot, mille tagaistmel olnud mees pussitas sõidu ajal surnuks ees kõrvalistmel istunud mehe, kuna too oli olnud liiga jutukas. Pimeduses sõitnud Raigo märkas elutut keha enese kõrval alles peale peatumist ning kutsus siis politsei.
**Tema abikaasast ohvri ja nende ühise lapse kaitseks ei avalda me vabadusse pääseva retsidivisti nime.*
Seda lugedes mis asi on Eesti vabariik . Laseme sellel vabaduses olla, et laps saaks elatisraha. Riik toetab igast jama valismaal , aga oma inimeste eest ei seisa , mõttetu riik🤯
2 comments
2022. aasta novembris teenindas Raigo abikaasa ja lapse ema oma viimast klienti. Vastu oma tahet nagu alati.
Viimaseks jäi see klient seetõttu, et kunde sai Raigolt kurikaga kere peale. „See kannatanu kutsuski politsei ning ütles, et kupeldaja peksis ta läbi,“ selgitas prokurör Sergei Listov Eesti Päevalehele.
Juhuslik vahelejäämine
Ehkki klient kaebas üksnes kurikapeksu üle, jõudis politsei palju julmemale tõdemusele – Raigo oli oma abikaasat aastaid inimkaubana kasutanud. Raigo peeti kinni ja võeti mõni päev hiljem vahi alla.
Abikaasat sundis ta keha müüma nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda kasutades.
Uurimine selgitas välja, et sisuliselt pidas Raigo oma abikaasat seksorjana. Teadaolevalt pani ta juba alates 2017. aasta sügisest oma abikaasa olukorda, kus naine oli vastumeelselt sunnitud tegelema prostitutsiooniga.
Abikaasat sundis ta keha müüma nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda kasutades. Haavatavaks tegi abikaasa veel tema täielik sõltuvus Raigost, kelle kontrolli all oli kogu naise elu. Mees ei lubanud tal tuttavatega suhelda, kontrollis tema sotsiaalmeediakontosid ja igasugust suhtlust kõikide teiste inimestega.
Abiks polnud seegi, et naisel puudus iseseisev sissetulek, mistõttu ta ei saanud ära minna ega teist elu elada. „Kui kannatanul isegi olid sissetulekud, siis need olid marginaalsed,“ märgiti süüdistuses.
Hinnaks 50 eurot
Kindel sissetulek puudus ka Raigol ja kuna mõlema kontod olid arestitud, kuid lisaks enesele oli vaja ülal pidada ka last, otsustas Raigo oma lapse ema keha pealt sularaha teenida.
Ta pani abikaasast intiimteenuseid pakkuvatesse portaalidesse üles kuulutusi, pildil abikaasa oraalseksi sooritamas.
Ta pani abikaasast intiimteenuseid pakkuvatesse portaalidesse – nagu iha.ee ja voodi.ee – üles kuulutusi, pildil abikaasa oraalseksi sooritamas. Hinnaks 50 eurot. Raha läks pärast teenuse osutamist otse Raigole. Sedasorti äriks oli Raigol ostetud eraldi telefon ja kõnekaart.
„Selliste juhtumite puhul, kus üks osapool oskuslikult teise poole enda tahtele allutab ning temaga manipuleerib, on sage, et kannatanutel puudub tugivõrgustik, nende majanduslik olukord on keeruline või sotsiaalsed oskused nõrgemad,“ selgitas Listov.
Raigo ohvrile pakkusid Listovi sõnul juhtunu järel tuge ühelt poolt ametivõimud – politsei, prokuratuur ja kohus –, et süüdlane vastutusele võtta. „Teiselt toetati teda aktiivselt erinevate sotsiaalteenustega,“ rääkis Listov.
Üheksaks kuuks vangi
Veidi enne tänavust jaanipäeva mõisteti Raigo inimkaubanduse paragrahvi alusel süüdi. Lisaks mõisteti ta süüdi ka abikaasa kallal toime pandud kehalises väärkohtlemises. Tuvastati korduvaid peksmisi ja kägistamisi. Ühel korral lõi Raigo naist teda samal ajal teise käega kägistades.
Ühel korral lõi Raigo naist teda samal ajal teise käega kägistades.
Lisaks leiti Raigo kodust kaks elektridetonaatorit, mis tõid talle ka lõhkeseadmete käitlemise süüdistuse. Kokku määrati talle kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust.
Vaatamata Raigo äärmiselt kriminaalsele minevikule nõustus prokuratuur kokkuleppemenetluse teel sellega, et Raigol tuleb sellest reaalselt ära kanda üksnes üheksa kuud. Aeg hakkas jooksma tema kinnipidamisest 8. novembril, mis tähendab, et järgmisel nädalal pääseb Raigo vabadusse.
Prokurör Listovi sõnul tuli karistuse osas arvestada mitmete asjaoludega. „Esiteks kannatanu arvamust isiku karistamise osas, sest Raigol ja kannatanul on ühine laps. Koostöös kannatanuga otsustati, et töötav ja elatist maksev isa on lapse heaolu silmas pidades parem variant kui vanglas karistus kandev ja raha mitteteeniv isa, seega määrati Raigole kohustus leida endale töökoht,“ selgitas Listov.
Mees süüd ei tunnista
Vabaduses ootab Raigot ka kolme aasta pikkune lähenemiskeeld oma abikaasale, mille kohaselt ei tohi ta minna naisele lähemale kui sada meetrit. Samuti tuleb tal nelja aasta pikkuse katseaja vältel eeskujulikult käituda ning alluda kontrollnõuetele, täita kohustusi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Katseajal reeglite rikkumise korral võidakse Raigo saata veel pea kolmeks aastaks trellide taha.
Üldmenetlus, kus kannatanu peab süüdistatavaga taas silmitsi seisma, on kannatanule väga raske.
Listov tõi välja, et kuigi Raigot on korduvalt ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei saanud prokuratuur ega kohus seda karistuse määramisel arvestada, sest kõik need on juba kustunud. Küll aga tõi Listov esile, et inimkaubanduse eest määratud kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust on karistuse määrast üle keskmise, mistõttu oli kokkulepe ka nõustutav.
„Üldmenetlus, kus kannatanu peab süüdistatavaga taas silmitsi seisma, on kannatanule väga raske, sest kõik juhtunud õudused tuleb taas läbi elada, andes kohtusaalis nende kohta ütlusi. Õnneks lahenes kriminaalasi kokkuleppemenetluses,“ sõnas Listov.
Raigo ise oma süüd ei tunnistanud, väites, et kannatanu ise oli kõigega nõus ning mingit sundi ta naise peal ei rakendanud. „Kuid süüdistatava süü tunnistamine pole kokkuleppemenetluse jaoks vajalik,“ selgitas prokurör.
Äärmiselt kriminaalne taust
Raigo oli enne oma abikaasaga kauplemist vabanenud vanglast kehalise väärkohtlemise eest, kui lõi Haapsalus teist inimest põlvega näkku. Paar kuud pärast peksmist jäi ta vahele tahvelarvuti vargusega, milleks ta oli lausa korterisse sisse murdnud.
Avalikel andmetel on teda alates 1992. aastast kokku kriminaalkorras karistatud vähemalt 13 korral.
Samuti lõi ta 2009. aastal Haapsalus tüli käigus oma toonast elukaaslast käe ja rusikaga pähe. Kui ohver elumaja aknale koputades abi kutsus, peksis Raigo ta pead vastu metallposti. Politsei saabudes üritas ta põgeneda, kuid tulutult. „Järgmine kord tulen su elu järgi,“ ähvardas ta elukaaslast lisaks.
2013. aastal oli täitmisele pööratud ka talle varem tingimisi määratud poole aasta pikkune vangistus avaliku varguse eest, kuna katseajal olles ei suutnud ta kontrollnõudeid täita.
Avalikel andmetel on teda alates 1992. aastast kokku kriminaalkorras karistatud vähemalt 13 korral. Aastate jooksul on teda karistanud eri piirkonna kohtud seesugustes kuritegudes nagu vargused, sissemurdmine, sõiduki ärandamine, alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile, väejooks, röövimine, sissetung ja hulganisti peksmisi.
Kümme aastat tagasi oli ta seotud ka ühe mõrvaga, kuid tunnistaja rollis. Olukord oli seesugune, et Raigo juhtis autot, mille tagaistmel olnud mees pussitas sõidu ajal surnuks ees kõrvalistmel istunud mehe, kuna too oli olnud liiga jutukas. Pimeduses sõitnud Raigo märkas elutut keha enese kõrval alles peale peatumist ning kutsus siis politsei.
**Tema abikaasast ohvri ja nende ühise lapse kaitseks ei avalda me vabadusse pääseva retsidivisti nime.*
Seda lugedes mis asi on Eesti vabariik . Laseme sellel vabaduses olla, et laps saaks elatisraha. Riik toetab igast jama valismaal , aga oma inimeste eest ei seisa , mõttetu riik🤯